4-18-5130/44 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse kuupäev 29.03.2019.a. Otsuse teinud kohus Harju Maakohus Tallinna Kohtumaja Kohtunik Julia Vernikova Sekretär Raivo Seppo Tõlk

Vaidlustatud lahend

PPA refektuuri Kesklinna politseijaoskonna Põhja p 17.09.2018.a. otsus 2316,18,002736 väärteoasjas nr.

Kaebuse esitanud isik T.U, isikukood: XXX, elukoht xxxx Istungil osalenud isikud

kaebuse esitaja: T.U, tema kaitsja Indrek Repnau, PPA kohtuvälise menetleja – Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna esindaja Liina Sarapuu

LÕPPOSA

Jätta PPA Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna otsus nr. 2316,18,002736 muutmata ning T.U kaebus rahuldamata.

T.U

rahuldamata. taotlus õigusabikulude hüvitamiseks jätta VTMS § 23 alusel

Kui menetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Harju Maakohtule

seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest.

Kassatsiooniteate esitamise korral on kohtuotsuse terviktekst menetluspooltele tutvumiseks kättesaadav 22.04.2019.a. Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantseleis.

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonikaebuse Riigikohtusse 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtus tutvumiseks kättesaadav.

Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

VAIDLUSTATUD OTSUSE SISU

Kaevatava otsusega karistati kaebajat KarS § 275 lg 1 alusel rahatrahviga 150 trahviühiku ulatuses, summas 600 eurot. Väärteoasi nr.4-18-5130

2

KAEBUSE SISU

Kaebuses taotletakse kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

MENETLUS KOHTUS

Kaebuse esitaja

ning selgitas, et tema ei ole politseiametnikku jäi täielikult kaebuse juurde solvanud.

Kaebuse esitaja kaitsja jäi kaebuse juurde Märkis, et ülekuulatud tunnistajatest kolm ei . kinnitanud, et T.U oleks solvavaid väljendeid kasutanud. Tunnistaja P kinnitas, et tema kasutas ebatsensuurseid väljendeid, kui teda kinni peeti. Kui sündmuskohal viibis hästi palju inimesi ja keegi kasutas ro ka P ppusi, võisid politseiametnikud seal eksida. Ebatsensuursusi võis kasutada . Sündmuskohal olid lisaks politseile ka turvatöötajad ja P, kuid menetleja ei pidanud vajalikuks neid vahetult üle . Kui oleks üle kuulatud isikud kohapeal, oleks saanud asja ka lahendada kuulata varem. Kaitsja palus kaebus rahuldada, men

etluskulud jätta riigi kanda.

Kohtuvälise menetleja esindaja on seisukohal, et inkrimineeritud väärtegu on toime pandud, tõendatud, kvalifitseeritud õigesti. Tõendatud tunnistajate ütlustega, kes on üle kuulatud vahetult. Menetlusalust isikut tunnistajad ei tunne, mistõttu puudub neil põhjus ja motiiv anda menetlusalust

isikut P süüstavaid ütlusi. Tunnistaja tunnistab, et kasutas ebatsensuurseid väljendeid

turvatöötajate suhtes enne politsei tulekut. Politseiametnik S, kelle suhtes kasutas T.U

solvavaid väljendeid, kaitses avalikku korda, tal oli seljas politsei välivorm helkurvestiga.

politseiametnik tundis end nende väljendite tõttu solvatuna. Vaidlus puudub, et menetlusalune isik

poleks aru saanud, et tegemist on politseiametnikuga. Puuduvad karistust kergendavad ja

raskendavad asjaolud, seega - rahatrahv keskmises vastab isiku määratud karistus määras süü suurusele. Palub jätta kaebus rahuldamata, kõik menetluskulud jätta kaebaja kanda.

Kohtuvälises menetluses on tunnistajatena üle kuulatud A C (tl 8) ja M S (tl 10) ning menetlusalune isik T.U (tl 7). Kõik kohtuvälises menetluses üle kuulatud isikud kutsus

kohus ka kohtuistungile. Mõlemad tunnistajad ning ka menetlusalune isik andsid toimunud sündmuse kohta ka ütlusi kohtuistungil (kohtu tl 24-26, 35-36). Seega saab kohus kohtulahendi

tegemisel tugineda eelnimetatud isikute vaid kohtus antud ütlustele. Lisaks selle kuulati le kohtuistungil üle tunnistajad V N (kohtu tl 25 pöördel – 36), K P (kohtu tl 45) ja R P (kohtu tl 55).

Samuti võttis kohus vastu prokuröri poolt istungil esitatud Euroopa Karistusregistrist tehtud päringu, patrullilehe ja teenistuslehe (kohtu tl 30-34) ning kaebuse esitaja poolt esitatud fotod, mis kajastasid arutluse objektiks olevat sündmust (kohtu tl 29, 52).

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud menetlusaluse isiku esitatud kaebusega, kohtuvälise menetleja ja kaebaja istungil esitatud seisukohtadega ning väärteoasja materjalidega, leiab, et menetlusaluse isiku kaebus tuleb jätta rahuldamata ning kohtuvälise menetleja otsus tuleb jätta muutmata.

VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud

kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused.

Tutvudes väärteoprotokolli ja vaidlustatava kohtuvälise menetleja otsusega, nähtub, et T.U-le

heidetakse ette - , et tema KarS § 275 lg s 1 sätestatud väärteo toimepanemist selles

23.06.2018 kell 19.50 aadressil Xxxx, solvas avalikku korda kaitsvat võimuesindajat

3

politseiametnikku M S T.U t seoses tema ametikohustuste täitmisega, mis seisnes selles, et kasutas politseiametniku suhtes ebatsensuurseid väljendeid „sa oled ilge türa, mida sa vahid türa, tõmba nahhui ja persse“, mistõttu tundis politseiametnik end solvatuna.

KarS § 275 lg 1 kohaselt on karistatav avalikku korda kaitsva võimuesindaja solvamine seoses tema ametikohu

stuste täitmisega. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kaebaja T.U 23.06.2018

õhtul viibis jaanipäeva

üritusel aadressil Politseipatrull oli 23.06.2018 kell 19.25 saanud väljakutse Xxxx. samale aadressile (kohtu , kuivõrd kinni oli peetud isik, kes oli ähvardanud/rünnanud turvameest gaasiga

tl 32- 34). T.U nägi, kuidas korrakaitsjad tegelesid mingi inimesega ning pidas vajalikuks sellesse olukorda sekkuda. 23.06.2018 kell 19:50 peeti T.U politsei poolt kinni (tl 4,5 T.U tuvastati alkoholijoove 1,33 mg /l (tl 6). ).

Politsei ja piirivalve seadus, samuti korrakaitseseaduse on politsei ülesandeks seadnud nii

süütegude ennetamise kui avaliku korra kaitse. oli PPA töötaja, kes reageeris M S 23.06.2018 19:50 ajal aadressil xxxx, seoses rikkumisega. Seega ei ole kahtlust selles, et väljakutsele õigus M S on KarS § 275 mõistes avalikku korda kaitsev võimuesindaja, kes täitis oma ametikohustusi.

Vaidlus on selles, kas T.U ametikohust kasutas solvavaid väljendeid täitva patrullpolitseiniku M S suhtes . või mitte

Menetlusalune isik

T.U andis 06.12.2018. a istungil ütlusi (kohtu tl 24 – 24 pöördel), et xxxx V K läks jaanipäevale koos iga. Tegid väikese tiiru, võtsid õlut. Korrakaitsjad tegelesid mingi inimesega, T.U küsis neilt, kas endal on hea käituda inimesega, kui see nutab maas. Talle öeldi, et kas ta tahab ka kaasa tulla. Siis ta astus eemale ja tegi politseiautost pildi, pärast seda võeti tal käed-jalad kinni ja pandi politseiautosse, kus oli mingi kodanik ees. Politsei ütles, et ta on purjus

ja viiakse jaoskonda, seal oli läbiotsimine. Telefon oli tal vöö vahel, et ära ei kaoks. Kinnipidamisruumis avastas, et tal oli telefon ära. Kui politsei avastas öösel tal telefoni, alguses ei rünnanud, siis tegid ukse lahti, ütlesid, kus telefon on, ütles, et voodi peal, oli kaasas kambris. Seda ei võetud ära. eda rün öödi käega vastu maad, ta palus T nati kahekesi, l kiirabi kutsuda. T.U

ütluste kohaselt ei kasutanud ta p ebatsensuurseid sõnu olitseiametniku suhtes . Kui nad teda väänasid, võis öelda, „lollakas oled peast või“, „lõpetage ära“.

06.12.2018. a istungil kaebuse esitaja kaitsja kinnitas, et T.U korduvalt helistas talle, oli alkoholijoobes, aga ta ei saanud . puhkepäeval tulla politseisse

M S 23.06.2018 kell 19.19 juhtum, mille kohaselt nad said teenistuslehest nähtuvalt registreeriti kell 19.25 juhtimiskeskuselt väljakutse, et xxxx juures on kinni peetud isik, kes turvameest V.N ründas gaasiga, ründaja R P toodi osakonda ja vormistati KarS § 262 lg 1. Politsei tööd tuli segama

isik ja hakkas ametnikku solvama, tugevalt alkoholi joobes T.U , kes toimetati

jaoskonda ja vormistati Isikule kutsuti kiirabi jaoskonda, kuna kinnipeetu ei väärteoprotokoll. tahtnud telefoni ära anda Isik väitis, et metallhambad murtud ja , hakkas vastu, kasutati sundi. lõualuu katki. Kiirabi vaatas isiku üle ja tal ei olnud vigastusi (kohtu tl 33-34).

23.06.2018 koostatud kiirabikaardist nähtuvalt välised 23.06.2018 kell 22:33 T.U trauma tunnused puudusid ning katki ei olnud (tl 3). alalõualuu

Tunnistaja - , et 23.06.2018 M S andis 06.12.2018 istungil ütlusi (kohtu tl 28 pöördel 29 pöördel) töötas välitöötajana. Kesklinna politseijaoskonna I grupi patrulltalituses Neil oli 23.06.2018 väljakutse, et juurde palub turvamees abi, kuna on gaasiballooniga meesterahvas rünnanud xxxx teda.

Hakkasid tegelema Kohale läksid operatiivvärvides sõidukiga ning kandsid politseivormi. turvamehega ja kinnipeetud isikuga. Tahtsid turvam ja isiku, kes ehe autosse viia ülekuulamisele ähvardas, panna autos tagakambrisse. Nad polnud veel seda isikut jõudnud bussi panna, kui nende juurde tuli T.U ja karjus, et . Tunnistaja palus, et ta astuks eemale ja ei

4 segaks Suhtlemisel oli neil omavahel silmkontakt. Mingit karjumist ei olnud, politsei tööd. konkreetne käsklus. Paar minutit tegelesid isikutega politseibussis, siis tuli T.U uuesti, uksed

olid n

eil lahti ja ütles . Tunnistaja ütles otsis nagu tüli ja uuesti, et palun mine eemale, muidu viime kainestusmajja.

Ta aru ei saanud ning nende poole. Tunnistaja palus tal uuesti lahkuda, tuli ähvardavate liikumistega aga ei saanud aru. urvataktikaliselt panid

ta ilusti bussi j isik Seejärel t käed selja taha, tõstsid a viisid hiljem jaoskonda, kuna ta oli alkoholijoobes ja solvas. Käeraudu ei pannud, kuid hoiatati, et kui hakkab halvasti käituma, peatavad ja panevad käed raudu. Sellest sai T.U ilusti aru. M S andis ütlusi, et oli väga palju rahvast, kes nägid seda pealt. tundis ennast solvatuna, kuna

Tunnistaja andis 14.01.2019 35 - ), et

A C . a istungil ütlusi (kohtu tl 35 pöördel said jaanipäeval

väljakutse , kus soovis turvamees mingi kodaniku üle anda. Tegid isikule turvakontrolli, xxxx panid kongi. Sel hetkel tuli nende auto juurde kaebuse esitaja, oli purjus. Tal oli õlleklaas käes. Hakkas neile esitama mingeid küsimusi, miks panid isiku kongi. Tunnistaja tegi talle ettepaneku,

et ta segab politsei tööd, palus lahkuda. Tema paariline, S, oli autos, kontrollis isikut politsei

andmebaasist. Kodanik tuli tema juurde, hakkas jälle esitama küsimusi. Palus tal veel kord lahkuda, hakkas temaga vaidlema. S tuli talle appi, proovisid selgitada kahekesi, et teevad tööd ja tema segab. Kui S tuli nende juurde, muutus mees agressiivseks, hakkas solvama. Kui tunnistaja

tegi märkuse, et ta solvab politseiametnikku, kes teeb tööd, ütles mees, et tal ükskõik. on

Otsustasid, et on vaja isik toimetada S Kesklinna politseijaoskonda. Solvavad väljendid olid suunas. Tunnistajale isik idagi. ei öelnud m

Tunnistajana on ülekuulatud 14.01.2019.a toimunud istungil V N (kohtu tl 35 pöördel – 36), kelle ütluste kohaselt 2018. jaanipäeval töötas ta turvamehena. Pidasid kinni ühe kodaniku ja andsid ta

üle politseile. Tunnistaja kirjutas politseiautos seletuskirja ja siis tuli teine kodanik, hakkas politseiga ülbitsema, noris, karjus midagi. Ta oli rahulolematu politsei käitumisega. Tunnistaja ei pööranud sellele tähelepanu, kuna kirjutas seletuskirja. Ümber politseibussi rahvast liikus, oli suur

üritus. Sõnavahetus sõnavahetuse käigus Isik pandi politseiautosse. on toimunud enne seda ja kodanik segas ning

üritas pilte teha.

Tunnistaja tl 45), et K P andis 07.03.2019.a. istungil ütlusi (kohtu jaanipäeval 2018 viibis tema xxxx. Täitis tööülesandeid Meeskond Security OÜ turvajuhina. Kui politsei kohale tuli, oli juures.

Mäletab ainult, et mingi möödakäija hakkas teise kodaniku kinnipidamisel politseiametnikega sõnelema. Järgmisel hetkel pandi ta bussi. Politseinikud alguses ei teinud sellest välja, aga kuna isik ära ei läinud politsei korralduse peale, võeti tema ka kaasa.

Tunnistaja andis 28.03.2019 55), et R P . a istungil ütlusi (kohtu tl eelmise suve jaanipäeval viibis tema xxxx Kutsuti ka politsei . Tal on intsident politseiga, teda taheti välja ajada korduvalt. välja, pandi politseiautosse kambrisse. Istus autos Kinnipidamisel võis ka ise ropendada. tükk aega, siis pandi sinna veel üks isik. See võis olla kaebaja, aga m s tema paigutati sinna, ei tea. ik

Tunnistajate ja menetlusaluse isiku ütlused lähevad vastuollu selles, kas menetlusalune isik solvas

politseiametnikku või mitte. luse isiku enda ütluste kohaselt ei kasutanud Menetlusa ta politseiametniku suhtes ebatsensuurseid sõnu. ütlustest nähtub, et menetlusalune Tunnistaja M S isik solvas teda korduvalt ebatsensuursete väljenditega Samuti tunnistaja A Ce ütlused kinnitavad, et menetlusalune isik solvas politseiametnikku M.St, kuid tunnistaja ei mäleta täpselt, milliseid

sõnu mõlema tunnistaja ütlused, et isik politseiametniku suhtes kasutas. Samuti kinnitavad

menetlusaluse isikul oli palutud , kuid ta ei teinud sellest korduvalt lõpetada politsei töö segamine välja märkis seejuures, et ta tegi isikule märkuse, et solvab politseiametnikku, kes teeb tööd . A C

ning

on T.U ütles sellele peale, et tal ükskõik. ü Kaitsja leidis, et le on kuulatud viis

tunnistajat, kellest kaks on politseitöötajad, need ainult need annavad T.U kohta

süüstavaid ütlusi. Teised tunnistajad kaitsja hinnangul ei mäletanud, et T.U oleks

selliseid väljendeid kasutanud. Samuti märkis kaebuse esitaja kaitsja, et tunnistaja P kinnitas

kohtuistungil, et tema võis sündmuskohal ebatsensuurseid väljendeid kasutada, mistõttu peab

5

kaebuse esitaja kaitsja võimalikuks, et politseiametnikud võisid eksida ja hoopis R. P kasutas roppu politseiametniku suhtes. V.N, K.P ja R. P oleks si Kohus ei nõustu kaitsjaga, et tunnistajad

politseiametnikest oluliselt erinevaid ütlusi andnud. ütlustes nähtub Vastupidi V.N ja K.P , et

nemad, olles tööl ürituse turvameeskonnas nägid, kuidas üks möödakäija hakkas politseiga sõnelema. ütluste kohaselt oli teine kodanik, kes ülbitsenud, V N oli politseiga neid norinud ja karjunud. Tõsi, nimetatud tunnistajad ei mäletanud, mida täpsemalt menetlusalune isik politseile

ütles, kuid solvamist iseenesest nende ütlused kinnitavad. Asjaolu, et tunnistaja R. P avaldas, et ka tema võis kinnipidamisel roppusi öelda, ei tähenda kohtu hinnangul aga kindlasti seda, et politsei

oleks võinud teda solvanud isikud segi ajada. Kohtu hinnangul ei haaku sellised väited teiste

kohtus uuritud tõenditega. ü Nii politseiametnike kui ka tunnistajate V.N, K.P tlused kinnitavad,

et politseiametnikku solvanud isikuks oli teine politseiautosse toimetatud isik, kelleks osutus T.U. Samuti peab kohus vajalikuks märkida, et tunnistajad R. P kui ka V.N ei saanudki jälgida T.U kogu käitumist, kuivõrd esimene neist pandi politsei uki kongi ning V.N sõid kirjutas samal ajal politseisõidukis seletuskirja. Kohtul ei ole põhjust kahelda tunnistajate ütlustes, sest need on piisavalt üksikasjalikud ning kattuvad omavahel. Kohtule ei ole esitatud ka tõendeid, mis politseinike ütlused ümber lükkaks või kahtluse alla paneks. Tunnistajad on kinnitanud, et nad ei ole väljaspool antud juhtumit menetlusaluse isikuga kokku puutunud. Seetõttu pole alust arvata, et politseiametnikel oleks motiiv anda alusetult menetlusalust isikuid süüstavaid ütlusi. Seega leiab

kohus, et tunnistajate ütlused on usaldusväärsed. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tunnistajate ütlused täielikult usaldusväärseks ja menetlusaluse isiku ütlused loeb kohus mitteusaldusväärseks

solvavate sõnade mittekasutamise osas, ülejäänud osas loeb aga kohus ka menetlusaluse isiku ütlused usaldusväärseks.

Nähtuvalt kogutud tõenditest toimus väärteosündmus ajal, kui täitis ametiülesandeid

M.S

. Menetlusalune isik andis ütlusi, et pöördus politseiametnike kui nad olid pidanud kinni isiku, kes lamas maas nuttis. Seega on ka T.U ise kinnitanud, et oli ta teadlik, et tegemist oli ja

politseiametnikuga, kes täitis ametikohustusi. Lisaks sellele kandsid politseiametnikud politseivormi ja juhtunu leidis aset politseisõiduki juures, mida kinnitab ka kaebaja esitatud fotod sündmusest (kohtu tl 29, 52).

Järgnevalt käsitleb kohus seda, kas ebatsensuursete sõnade kasutamine politseiametniku suhtes on

solvava tähendusega. Esmalt pöörab kohus tähelapanu asjaolule, et väärteoprotokolli kohaselt

kasutas T.U politseiametniku M S suhtes ebatsensuurseid väljendeid „ . Kohtuistungil on tunnistaja M.S öelnud, et teda solvati sõnadega „ “. unnistaja on ka ise kohtuistungil öelnud, ta nende sõnade järjekorda ja sõnu T enam sõna sõnalt ei mäleta. Kohus leiab, et on täiesti arusaadav, et enam kui pool a - astat hiljem tunnistaja täpseid väljendeid, mis tema solvamisel kasutati, ei mäleta. Seetõttu tuleb käesoleval

juhul lähtuda samal päeval vormistatud väärteoprotokollist ja sellest nähtuvast teokirjeldusest.

Samuti on ka selge, et

väärteoprotokollis tsiteeritud sõnad on iga isiku jaoks solvavad. Politseiametnik on küll erilise väljaõppe saanud isik ja

valmis konfliktsituatsioonideks, kuid see ei kohusta teda haavumata taluma joobes isiku sõimu tema aadressil. Kuivõrd tunnistaja M S andis ütlusi, et ta tundis ennast solvatuna, ei olnud menetlusaluse isiku poolt solvamine ainult oletuslik, vaid ta solvas ka tegelikult politseiametnikku.

Teo on T.U toime pannud vähemalt kaudse tahtlusega, st teadis kellega oli tegu ja keskmise mõistliku inimesena pidi möönma, et tema sõnad võisid politseiametnikku solvata.

Eeltoodud põhjustel nõustub kohus kohtuvälise menetlejaga selles, et T.U on pannud toime väärteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 275 lg 1 järgi.

6 Karistus:

KarS § 275 lg s 1 sätestatud väärteo toimepanemise eest karistatakse kuni 300 trahviühiku suuruse - rahatrahviga või arestiga.

Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 275 lg s 1 ettenähtud väärteo - toimepanemise eest põhikaristusena rahatrahviga 150 trahviühiku ulatuses, s.o 600 eurot. Seega

on LS § 275 lg s 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest menetlusalust isikut karistatud - kohtuvälise menetleja poolt ettenähtud sanktsioonimäära keskmises määras.

Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu

poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid

asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Siinkohal juhib kohus tähelepanu kehtivale kohtupraktikale, mille

kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi

sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri ja üldpreventiivseid eesmärke. -

Hinnates T.U süü suurust talle inkrimineeritava süüteo toimepanemisel, arvestab kohus

kõigepealt teo toimepanemise kohta, teo intensiivsust ning tahtluse vormi. Ebatsensuursete väljendite kasutamine on kohtu hinnangul üks kergemaid avalikku korda kaitsva isiku solvamise viise, kuid kui verbaalne solvamine toimub avalikus kohas ja kolmandate isikute

nähes avalikul suurüritusel, siis tulenevalt teoviisist on isiku süü märkida, et

suurem. Kohus peab vajalikuks ka

politseiametnik on oluliseim avalikku korda kaitsev võimuesindaja, kelle solvamise kaudu

õõnestatakse kõigi ühiskonnaliikmete turvalisust. Samuti arvestab kohus siinjuures, et T.U

kaudse tahtlusega. Eeltoodust tulenevalt pani võimuesindaja solvamise toime vähemalt

hindab kohus T.U

süü suurust keskmiseks. Kohtuväline menetleja on oma otsuses leidnud, et T.U puhul puuduvad karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud (tl 14 pöördel). K ohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et T.U puhul ei esine KarS § a k -des 57 ja 58 nimetatud asjaolusid.

T.U kehtivaid süüteokaristusi Eesti Vabariigis ei ole. Soome Vabariigis on teda

22.11.2017 otsusega karistatud joobes juhtimise eest (kohtu tl 30-31). Kuivõrd sõiduki joobes juhtimine ja võimuesindaja solvamine on eriliigilised süüteod, siis leiab kohus, et T.U suhtes on võimalik kohaldada kergeimat karistusliiki, s.o rahatrahvi.

Arvestades menetlusaluse isiku süü suurust ning samalaadse kehtiva karistuse puudumist, asub

kohus seisukohale, et on olemas kõik eeldused karistuse määramiseks ettenähtud sanktsiooni

keskmises s. Seega k määra ohtu hinnangul vastab kohtuvälise menetleja määratud karistus menetlusaluse isiku süüle ning seega jätab karistuse muutmata.

Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus või -

materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele

minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Seega puudub õiguslik alus kohtuvälise menetleja seadusliku ja põhjendatud otsuse muutmiseks või tühistami kaebus tuleb jätta rahuldamata. seks ning esitatud

Menetluskulud:

Menetlusaluse isiku T.U kaitsja Indrek Repnau taotles menetlusaluse isiku kantud õigusabikulud kokku summas eurot hüvitada menetlusalusele isikule (kohtu tl 630 53).

7 VTMS § 23 sätestab, et väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1– – 3 ja 5 6

sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi või kohaliku eelarve vahe - nditest.

Kuivõrd käesoleval juhul ei lõpetanud kohus menetlusaluse isiku T.U suhtes väärteomenetlust mõnel VTMS § 29 lg 1 p-des 1-3 või 5 6 sätestatud alusel, vaid jättis kohtuvälise -

menetleja süüdimõistva otsuse muutmata, siis ei kuulu rahuldamisele ka õigusabikulude hüvitamise taotlus.

Kohus juhindub VTMS § 132 p 1, § 109, § 111,

Julia Vernikova Kohtunik