Legislator Swiss Legal AI Agent Case Law & Legislation
2-18-10190/18 AI generated

2-18-10190/18 · 2-18-10190/18 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-18-10190/18
Court / Authority
Decision Date
Jurisdiction Estonia · Case Law (EE)

Summary

AI generated

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht 12. aprill 2019, Tallinn Tsiviilasja number 2-18-10190 Tsiviilasi Brigid Management OÜ hagi Matu Lastekeskus OÜ vastu ostuhinna 22 000 ja kahju 2000 euro nõudes Vaidlustatud määrus Harju Maakohtu 6. märtsi 2019 määrus Kaebuse esitaja ja liik Brigid Management OÜ m...

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full Text of the Judgment · 2-18-10190/18

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht 12. aprill 2019, Tallinn Tsiviilasja number 2-18-10190 Tsiviilasi Brigid Management OÜ hagi Matu Lastekeskus OÜ vastu ostuhinna 22 000 ja kahju 2000 euro nõudes Vaidlustatud määrus Harju Maakohtu 6. märtsi 2019 määrus Kaebuse esitaja ja liik Brigid Management OÜ määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus Hageja (määruskaebuse esitaja): Brigid Management OÜ, lepingulised esindajad: vandeadvokaadid Janek Valdma ja Indrek Västrik Kostja (vastustaja määruskaebemenetluses): Matu Lastekeskus OÜ, lepinguline esindaja: vandeadvokaat Indrek Veso Asja läbivaatamine Kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON 1. Harju Maakohtu 6. märtsi 2019 määrus tühistada ja saata tsiviilasi menetluse jätkamiseks samale maakohtule. 2. Määruskaebus rahuldada. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust. MENETLUSE KÄIK 1. Harju Maakohtu menetluses oli Brigid Management OÜ (hageja) hagi Matu Laste- keskus OÜ (kostja) vastu ostuhinna 22 000 euro ja kahju 2000 euro nõudes. Kostja esitas 30. oktoobril 2018 vastuse hagiavaldusele ja taotluse tema eeldatavate menetlus- kulude katteks tagatise saamiseks, mida täiendas 18. jaanuaril 2019. Maakohus rahuldas 22. jaanuari 2019 määrusega kostja taotluse osaliselt ja kohustas hagejat tasuma menetluskulude katteks tagatise 1 950 eurot 15 päeva jooksul alates määruse jõustumisest. Määrus jõustus 9. veebruaril 2019, st tagatise tasumise tähtpäev saabus 25. veebruaril 2019. Hageja saatis 26. veebruaril 2019 kohtule maksekorralduse, millest nähtub, et nõutud tagatis on tasutud. Kostja palus 26. veebruari 2019 e-kirjas jätta hagi läbi vaatamata, sest hageja pole tähtaegselt tagatist maksnud, ja esitas järgmisel päeval samasisulise taotluse.

2 (3) MAAKOHTU MÄÄRUS 2. Maakohus jättis 6. märtsi 2019 määrusega (vaidlustatud määrus) hagi läbi vaatamata ja menetluskulud hageja kanda. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 196 lg 1 p-le 3 võib kohus hagi- menetluses kostja taotlusel kohustada hagejat andma kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatise. TsMS § 197 kohaselt määrab kohus sel juhul hagejale kostja tagatise andmise tähtaja ja kui hageja tähtaja jooksul tagatist ei anna, jätab kohus kostja taotlusel hagi läbi vaatamata. Kostja on vastava taotluse esitanud. Kohtule esitatud maksekorraldusest nähtub, et tagatis on tasutud 26. veebruaril 2019, st hilinenult. Hageja ei esitanud tähtaja pikendamise taotlust ega põhjendanud, miks tekkis tagatise maksmise osas viivitus. Seega tuleb hagi jätta TsMS § 197 alusel läbi vaatamata. Menetluskulud jaotas maakohus TsMS § 168 lg 2 alusel. MÄÄRUSKAEBUS 3. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada. Hageja viitab Riigikohtu praktikale riigilõivu hilinenud maksmise osas, mille kohaselt ei tohiks kohus enam keelduda asja menetlemast pärast seda, kui lõiv on tegelikult tasutud (8. novembri 2018 määrus tsiviilasjas nr 2-15-2803, vt p 13). Hageja eksimus kuupäevade arvestamisel ja ühepäevane hilinemine tagatise maksmisel ei takista asja menetlemist. MENETLUSE EDASINE KÄIK 4. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis kostjale tähtaja sellele vastamiseks. Kostja vaidles kaebusele vastu. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus 8. aprillil 2019. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 5. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 667 lg 2, § 659 ja § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada ning asi saata menetluse jätkamiseks samale maakohtule. Määruskaebus rahuldatakse. 6. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et kostja eeldatavate menetluskulude katteks antava tagatise laekumise hilinemise korral tuleb lähtuda samadest kriteeriumitest nagu riigilõivu tasumisega hilinemisel, st asjakohane on kaebuses viidatud kohtupraktika. Kohtul puudub põhjus jätta hagi TsMS § 197 alusel läbi vaatamata olukorras, kus hagejalt kostja eeldatavate menetluskulude katteks nõutud tagatis on tegelikult laekunud. Kirjeldatud käsitlust toetab TsMS § 196 eesmärk. Kostja võib taotleda tagatise andmist TsMS § 196 lg 3 kohaselt kogu menetluse kestel, kuid TsMS § 196 lg 1 alusel üksnes eeldatavate kulutuste katteks, mis tähendab, et taotlus tuleb esitada enne kulude tekkimist (Riigikohtu 2. juuni 2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-39-08, p 16). Tagatise arvelt saab kostja hiljem nõuda eelkõige nende kulude hüvitamist, mis polnud tagatise taotlemise ajaks veel tekkinud, aga kuni tagatise andmise taotluse lahendamiseni on tal võimalik keelduda menetluskulude kandmist eeldavate toimingute tegemisest. Käesoleval juhul ei ole näha põhjust, miks kostja oleks pidanud just 25. veebruaril 2019 tegema menetlustoimingu. Järelikult saanuks maakohus menetlust sisuliselt jätkata pärast 26. veebruaril 2019 tagatise laekumist. Lisaks tuleb märkida, et maakohtu 22. jaanuari 2019 määruse resolutsiooni p 5 kohaselt hoiatas kohus hagejat üksnes selle eest, et tagatise andmata jätmisel jääb hagi läbi vaatamata, aga selle hoiatuse kohaselt ei olnud menetluse jätkumise eeldus tagatise tähtaegne tasumine. Eeltoodust tulenevalt jättis maakohus põhjendamatult hagi TsMS § 197 alusel läbi vaatamata ja asi tuleb saata samale kohtule menetluse jätkamiseks

3 (3) 7. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, jätab ta menetluskulude jaotuse alama astme kohtu otsustada. Seega tuleb maakohtul otsustada menetluskulude jaotus sõltuvalt asja lahendamise tulemusest. 8. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 427 esimese lause kohaselt võib esitada määruskaebuse määruse peale, millega hagi jäeti läbi vaatamata. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja menetluse jätkamiseks maakohtule, siis ei saa käesoleva määruse peale kaevata.

/ allkirjastatud digitaalselt / / allkirjastatud digitaalselt / / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing Gaida Kivinurm Ulvi Loonurm