1-19-2488/3 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11. aprillil 2019 Tallinna kohtumajas Kriminaalasja number 1-19-2488 Kohtunik Ingrid Kullerkann Kohtuistungi sekretär Eleanor Pruvli Tõlk Marianna Sidorok Prokurör Janar Pilve Kriminaalasi

S.L uses KarS süüdist § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kokkuleppemenetluses Süüdistatav

S.L, isikukood XXX, elukoht xxxx Xxxx

, töökoht AS Kahtlustatavana kinnipidamine 23.12.2018-24.12.2018 Tõkend 24.12.2018 elukohast lahkumise keeld Karistatus

Karistusregistri andmetel kehtivad karistused: 2 kriminaalkaristust viimati Harju Maakohtu 17.03.2016 – otsusega nr 1-16-1340 KarS

§ 121 lg 2 p 2, 3 järgi

Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5 kohus otsustas

RESOLUTSIOON

1. S.L tunnistada KarS 121 lg 2 p 2, 3

süüdi § järgi ja mõista temale karistuseks ) kuud vangistust. 1 (üks) aasta ja 7 (seitse

2. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada S.L karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 2 (kaks) 23.12.2018-24.12.2018) päeva ( ning lugeda ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 (üks) aasta ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust 6 (kuus) kuud .

3. KarS asendada S.L-ile § 69 lg 1 alusel mõistetud 1 aasta 6 kuu ja 28 päeva pikkune vangistus 568 (viiesaja ku

uekümne kaheksa) tunni üldkasuliku tööga.

4. KarS § 69 lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 aasta ja 7 kuud alates

kohtuo

tsuse jõustumisest.

5. KarS § 69 lg 4 kohaselt üldkasuliku töö tegemisel peab järgima KarS S.L § 75 lg 1 p 1 6 sätestatud kontrollnõudeid kohustudes: -

1) elama aadressil xxxx

;

2

2) kriminaalhooldusosakonda ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territoorium

i piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

6. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel on kohustatud käitumiskontrolli ajal mitte S.L tarvitama alkoholi.

7. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel on kohustatud käitumiskontrolli ajal osalema S.L sotsiaalprogrammis „Viha juhtimine“ või „Eluviisitreening õigusrikkujale“. KarS § 69 lg 4

ls 2 kohaselt üldkasuliku töö tunnid võib lugeda kuni 30 tunni ulatuses kaetuks sotsiaalprogrammis osalemisega.

8. Tõkend tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

9. CD plaat jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde. 10. S.L-ilt 180 lg 1 alusel menetluskuluna välja mõista KrMS §

 KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsekulu 120.00 eurot;

 KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 810.00 eurot. 11. Lähtudes KrMS § KrMS § 180 lg 3 tuleb 245 1 p 12 ja lg menetluskulud summas 930.00 eurot tasuda 10 (kümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu viimaseks kuupäevaks igal kuul 93.00 eurot.

Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank EE401700017002872300 Luminor Bank või ning makse tegemisel märkida viitenumber 99919700018119.

Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse poolel on õigus esitada otsuse peale apellatsioon. Apellatsioon esitatakse

ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega.

Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale

apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on

karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Kuriteo asjaolud ja kokkuleppe sisu S.L-ile heidetakse ette, et tema isikuna, keda on varasemalt Harju Maakohtu 17.03.2016. a otsusega karistatud KarS § 121 lg 2 p de 2 ja 3 alusel, lõi 23.12.2018.a kell 17.40 - ajal xxxx a M suvas korteris kasutütart V . Täpsustatult lõi süüdistatav nimetatud ajal ja kohas kannatanut ühe korra jalaga vastu tema paremat jalga ning tõukas ta korterist välja kortermaja trepikotta. Kirjeldatud tegevusega põhjustas S.L kannatanule füüsilist valu ning sai parema jala siseküljele hematoomi. Järelikult pani S.L tahtlikult toime KarS

3

§ 121 lg 2 p de 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, st põhjustas temaga lähisuhtes olevale isikule - korduvalt füüsilist valu ja kehavigastuse.

Põhja Ringkonn prokurör , süüdistatav aprokuratuuri Janar Pilve S.L ja

tema kaitsja Leelo Viil

sõlmisid kokkuleppe järgnevas.

KarS § 121 lg 2 p des 2 ja 3 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 1 (üks) aasta 7 (seitse) kuud - vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, s.o 2 (kaks) päeva, mõistes karistuseks 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

KarS § 69 lg 3 alusel asendada mõistetud -te 1- karistus 6 (kuus) kuud ja 28 1 (üks) aasta

(kakskümmend kaheksa) päeva vangistust 568 (viissada kuuskümmend kaheksa) tunni üldkasuliku tööga. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata 19 (üheksateist) kuud.

KarS § 69 lg 4 alusel määrata, et on üldkasuliku töö tegemise ajal S.L

kohustatud täitma lisaks KarS § 75 lg s 1 sätestatud kontrollnõuetele ka järgnevaid kohustusi: -

mitte tarvitama alkoholi (KarS § 75 lg 2 p 2); läbima Tallinna vangla Taasühiskonnastumise

sotsiaalteenuste valdkonna poolt korraldatava sotsiaalprogrammi ’’Viha juhtimine’’ või ’’Eluviisitreening õigusrikkujatele’’ (KarS § 75 lg 2 p 8).

Kohtuotsuse põhjendused Kohus tutvus kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga. Kohtulikul arutamisel kohus veendus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et kokkulepet

sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohtumenetluse poole jäävad d kokkuleppe juurde. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides.

S.L kuulub KarS 121 lg 2 p 2, 3 § järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises

esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus va

stab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele.

Menetluskulud kuuluvad KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kokkuleppe esemesse ning seega saab menetluskulusid vaidlustada üksnes KrMS § 4 sätestatud alusel. 318 3 p lg

( )

Ingrid Kullerkann kohtunik