1-09-21293/4 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise aeg ja koht 16. detsember 2009 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Kriminaalasi nr 1-09-21293 (kohtueelses menetluses nr 09915000111) riik T.T versus Asja lahendamise menetlus kohtuistung kokkuleppemenetluses Kohtukoosseis kohtunik Kalev Kuningas Kohtuistungi sekretär Vilma Ressar Prokurör Liane Peets

Süüdistatav T.T

(isikukood xxx; elukoht xxxxxxx xxxx xxxxxx xxxx xxxxxx-xxxxx xxxxx xxxxxxxxx ; ema : Ulvi

T.T aadress xxxxxxxx xxxx xxxx xxxxxx-xxxxx xxxx

xxxxxxxx ; invaliidsuspensionär, töövõimekaotus 70%; omab kriminaalkaristatust) Süüdistus KarS § 205 järgi Kaitsja advokaat Raul Tosmann

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes (KrMS) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku Otsustused süüs ja karistamises

1. Tunnistada T.T süüdi (KarS) § 205 järgi ja mõista talle

karistusseadustiku

karistusena vangistus 6 kuud; KarS § 74 lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud vangistus 6 kuud jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata T.T-le katseaeg 18 kuud ning mõistetud vangistust 6 kuud ei pöörata täitmisele, kui T.T ei pane katseajal toime

uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid; määrata T.T-le käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks xxxxxxx xxxx xxxxxx

xxxx xxxxxx-xxxxx xxxxx xxxxxxxxx ; tühistada T.T-le tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Otsustused kriminaalmenetluse kuludes ja muudes asjaoludes

2. Kahju, kriminaalmenetluse kulude, kriminaalmenetluses kohaldatavate muude abinõude

osas: 2.1 kuriteoga tekitatud ja heastamata kahjus:

2.1.1 rahuldada täielikult Jüri Haavistu tsiviilhagi ning välja mõista T.T-lt 150 000

krooni Jüri Haavistu kasuks;

2.2 välja mõista T.T-lt riigi õigusabi tasu 1456 krooni 50 senti ja muu

kriminaalmenetluse kulu (ekspertiisitasu) 4000 krooni riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 5456 krooni 50 senti tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2010 a jaanuari kuust igakuise menetluskulu osa 500 krooni tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava osa tasumistähtaeg kuu 30-s kuupäev; 2.3 T.T-lt välja mõistmisele kuuluv sundraha 6525 krooni jätta riigi kanda;

2 2.4 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud kulutuste eest osutatud tasu 120 krooni arvestada riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaat Raul Tosmannile. Selgitused

3. Selgitada:

3.1 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel;

3.2 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle

pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele;

3.3 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust

menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on

rahasummad tähtaegselt tasunud rahandusministeeriumi kontole nr 10220034800017 AS-s SEB Pank või kontole nr 221023778606 Swedbank AS-s (tasumisel maksekorraldusele: viitenumber 2800049874 ja selgitusena „menetluskulu ositi tasumine asjas nr 1-09-21293“);

3.4 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3

kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS §-de 383 – 392); 3.5 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS §-des 318 – 321, millede kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel üksnes

kokkuleppemenetluse sätete rikkumisele (KrMS § 239 - § 250) Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne

päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.

1.

Kokkuleppe sisu

Prokuröri, süüdistatava ja süüdistatava kaitsja allkirjastatud kokkuleppe kohaselt on T.T-le mõistetavaks karistuseks KarS § 205 järgi 6 kuud vangistust; KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel mõistetud vangistust täielikult täitmisele mitte pöörata, kui T.T 18 kuulisel katseajal ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks

pandud kontrollnõudeid ja kohustusi alalise elukohaga xxxxxxx xxxx xxxxxx xxxx xxxxxxxxxxx xxxxx xxxxxxxxx

T.T on süüstatud kokkuleppemenetluses selles, et tema 25. mail 2009.a kella 17

paiku Viljandi maakonnas Kolga-Jaani vallas Leie külas Jüri Haavistule kuuluva xxxxxxxxxx xxxx hoonete juures kuivanud rohuga pinnasel suitsetas ning pillas hooletusest suitsukoni maha, millega rikkus ettevaatamatusest siseministri 8. septembri 2000.a määrusega nr 55 vastu võetud Tuleohutuse üldnõuete § 12 p 4, mille kohaselt füüsiline peab tuleohutuse tagamiseks rakendama

suitsetamisel tulekahju tekkimist vältivaid meetmeid ning hoiduma tegevusest, mis võib

põhjustada tulekahju, ning oma tegevusega hävitas ettevaatamatusest üldohtlikul viisil Jüri Haavistule kuuluva xxxxxxxxx xxxx hoone – elamu koos laudaga ning tema tegevuse tagajärjel olid ohtu asetatud naaberhooned.

T.T tegu on talle kvalifitseeritud KarS § 205 järgi võõra asja hävitamisena ettevaatamatusest üldohtlikul viisil.

2.

Kohtu põhjendused karistuse mõistmisel Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus sellega. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et

kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

3

Kohus tuvastas kriminaalasja menetlemisel, et tõendamiseseme asjaolud on selged ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

Tsiviilhagi otsustamine

Tsiviilhagi tuleb rahuldada VÕS ( ) § 1043 alusel. Võlaõigusseaduse Jüri Haavistu on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 150 000 krooni. Tsiviilhagi on põhjendatud ja tuleb KrMS § 310 lg 1 alusel täielikult rahuldada.

3. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse põhjendus

Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s 175. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri

määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega. KrMS § 175 lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 175 lg 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu.

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määrusega on määratud

korras kaitsja esinemise eest arvestatud hüvitamisele kuuluvaks summaks 840 krooni ja muu

kriminaalmenetluse kulu 495.60 krooni, kokku kriminaalmenetluse kulu kohtueelsel uurimisel 1335 krooni 60 senti.

Süüdistatava kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on 120 krooni.

Kaitsja esitatud aruanne kaitsjatasus on usaldusväärne ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega. KrMS § 175 lg 3 kohaselt on menetluskuluks riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või

juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud. Kriminaalasjas ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud - 4000 krooni (tl 37-39).

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kes menetluskulud

hüvitab ja kui suur on menetluskuludest igaühe osa absoluutsummana või kui see ei ole

võimalik, siis murdosana väljendatult ning erikulude suuruse ja erikulud hüvitama kohustatud

isiku. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Sundraha 6525 krooni ulatuses tuleb jätta riigi kanda, sest süüdistatav on invaliidsuspensionär, kelle sissetulek on eeldatavalt väiksem.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb T.T-lt

välja mõista

kriminaalmenetluse kuludena, määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 120 krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu – kaitsja tasu kohtueelses menetluses 1335 krooni 60 senti, ekspertiisi tegemise kulu 4000 krooni - riigieelarve tuludesse. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (KrMS §-de 383 – 392).

4.

Muud põhjendused Süüdistatavale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsioonivõi kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.

Kalev Kuningas

Kohtunik