4-19-528/15 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus (Võru kohtumaja) Määruse tegemise aeg ja koht

11. aprill

2019, Võru Väärteoasja number 4-19-528 Kohtunik Erkki Hirsnik Väärteoasi

Politseija Piirivalveameti taotlus I.G-le

asenduskaristuse määramiseks Süüdlane I.G. Isikukood XXX; elukoht teadmata Kohtuvälise menetleja otsus Politseija Piirivalveameti 22. jaanuari 2016 otsusega nr

2780,15,010900 liiklusseaduse § 201 lg 2 järgi määratud rahatrahv 105 trahviühikut ehk 420 eurot Kohtutäitur Viljandi kohtutäitur Janek Pool

RESOLUTSIOON

1. Politseija Piirivalveameti taotlus Jätta I.G-le määratud rahatrahvi arestiga asendamiseks rahuldamata.

2. opia saata Politseija Piirivalveametile ja Määruse ko Viljandi kohtutäitur Janek Poolile.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada Tartu Maakohtule kirjaliku määruskaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, millal kaebaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama ( adustiku (VTMS)

väärteomenetluse se § 193 lg 1 ls 2 ja lg 2).

PÕHIOSA

Asjaolud

1. 22. jaanuari 2016 otsusega väärteoasjas nr 2780,15,010900 karistati I.G liiklusseaduse § 201 lg 2 järgi rahatrahviga 105 trahviühikut, s.o 420 eurot, mis tuli tasuda 15 päeva jooksul otsuse kättesaamisest. Otsus jõustus 10. veebruaril 2016.

2. Politseija Piirivalveameti (PPA) 29. jaanuari 2016 määrusega lükati I.G-le määratud rahatrahvi täitmisele pööramine edasi 9. veebruarini 2017.

3. PPA esitas 30. jaanuaril 2019 Tartu Maakohtule taotluse otsustada karistusseadustiku § 72 ja täitemenetluse seadustiku § 201 alusel trahvi asendamine arestiga. Taotleja selgitab, et kuna süüdlane ei tasunud trahvi vabatahtlikult, alustati tema suhtes täitemenetlust. 7. jaanuaril 2019 teavitas kohtutäitur kohtuvälist menetlejat trahvi täitmise võimatusest. Kohtutäitur on kontrollinud võl lhulgas registervara olemasolu ja tööt gniku vara sea amise registreid ning

tuvastanud, et võlgnikul puudub vara. Võlgnik töötab, kuid tema töötasule ei õnnestunud sissenõuet pöörata. Võlgniku kontodel puuduvad ka muud sissetulekud. Seega pole süüdlasel sissetulekut ega vara, millele oleks võimalik sissenõuet pöörata.

4. Kohus üritas toimetada I.G-le istungikutset mitmesse kohta, kus ta kohtule teada olevate andmete järgi kunagi elanud oli: xxxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxxxxxx-xx. Kutsed tagastati kohtule märkega „saaja ei olnud kohal“.

5. 14. märtsil 2019 küsis kohus PPA-lt, kas viimasel on andmeid I.G asukoha kohta. PPA keeldus 18. märtsil 2019 sellele küsimusele vastamast, viidates sellele, et kohtul pole õigust seda teada.

6. 26. märtsil 2019 palus kohus PPA kätte kutse -l toimetada I.G-le xxxxxxxxxxxxx 22. aprilli 2019 istungile. PPA teatas 2. aprillil 2019 kohtule, et tal ei õnnestunud I.G-le kutset kätte toimetada.

Kohtu seisukoht

7. VTMS § 211 lg teeb maakohus määruse, milles jätab sissenõudja -st 3 tulenevalt avalduse

rahatrahvi asendamise kohta arestiga või üldkasuliku tööga rahuldamata, kui rahatrahvi asendamine arestiga või üldkasuliku tööga ei ole mingil põhjusel võimalik. Praegu see kohtu hinnangul võimalik ei olegi ja seda järgmistel põhjustel.

8. Rahatrahvi asendamise arestiga või üldkasuliku tööga lahendab maakohus VTMS § 211 lg

11 ls 1 kohaselt

süüdlase osavõtul. Seega eeldab PPA avalduse rahuldamine möödapääsmatult I.G kohtusse ilmumist. Kohus on üritanud I.G mitmel viisil istungile kutsuda. Muu hulgas ei kandnud vilja ka pöördumine PPA poole. Mõneti kummastav on PPA keeldumine kohtule I.G võimaliku asukoha kohta info andmisest – eriti veel silmas pidades seda, et just PPA ise esitas kohtule taotluse I.G-le asendusaresti määramiseks. Niisiis ei ole kohtul võimalik I.G tema asukoha mitte teadmise tõttu istungile kutsuda, mistõttu ei ole tulenevalt VTMS § 211 lg 11 taotlust rahuldada. esimesest lausest võimalik PPA

9. Tõsi, kui I.G kohtusse toimetamine osutuks mõne kohtu käsutuses oleva vahendi abil võimalikuks, ei saaks PPA taotluse rahuldamist automaatselt võimatuks lugeda. Niisuguse vahendina tuleksid kõne alla tagaotsimine (ja sellele järgnev sundtoomine).

10. Tagaotsimist väärteomenetluse seadustikus reguleeritud ei ole. See aga ei tähenda, et väärteomenetluses ei saa kedagi tagaotsitavaks kuulutada: isiku tagaotsimiseks kuulutamise võimalus avaneb VTMS § 2 ja kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 140 alusel. KrMS §

140 lg 1 kohaselt võib tagaotsitavaks kuulutada ustatava, süüdistatava, kannatanu, kahtl tsiviilkostja või tunnistaja, kes ei ole kutse peale ilmunud § s 170 nimetatud mõjuva KrMS -

põhjuseta ja kelle asukoht ei ole teada, ning kohtuotsuse täitmisest kõrvalehoiduva süüdimõistetu. Seega saab isiku kuulutada tagaotsitavaks kahel juhul: 1) ta ei ole kutse peale ilmunud KrMS § s 170 nimetatud mõjuva põhjuseta ja - tema asukoht ei ole teada või 2) ta hoiab kohtuotsuse täitmiselt kõrvale. I.G puhul ei kohaldu kohtu hinnangul kumbki neist alternatiividest.

11. Esimene alternatiiv eeldab kohtukutse kättesaamist: vastasel juhul pole võimalik rääkida sellest, et isik ei ole „kutse peale ilmunud“ ühtegi kohtukutset kätte saanud ei ole. . I.G

12. Ka kohtuotsuse täitmisest kõrvale hoidumise alternatiiv praegu ei kohaldu. Esiteks võiks öelda, et praeguses menetluses ei ole tehtud mingit kohtuotsust, mistõttu langeb see alternatiiv juba sel põhjusel ära. Tõsi, väärteomenetluses võib olla põhjendatud tõlgendada KrMS § 140 lg 1 elementi „kohtuotsus“ laiemalt kui seda puhtalt grammatiliselt teha saaks. Nii võiks proovida väita, et „kohtuotsus“ ei tähenda mitte üksnes kohtu tehtud otsust, vaid ka kohtuvälise menetleja koostatud väärteootsust. Aga ka sellisel juhul ei oleks KrMS § 140 lg 1 eeldused täidetud. Seda seepärast, et pole alust eeldada, et I.G on 22. jaanuari 2016 otsuse täitmiselt kõrvale hoidunud: kohtul puudub igasugune teave selle kohta, miks on trahv jäänud tasumata. Lisaks oleks sellele argumendile tuginemine ebaloogiline seetõttu, et pikka aega üritas trahvi kätte saada kohtutäitur: trahvi kätte saamiseks on ette nähtud täitemenetlus ja poleks põhjendatud heita praeguses asenduskaristuse mõistmise menetluses isikule ette seda, et ta hoidis trahvi maksmisest kõrvale. Viimaks on võimalik tõlgendada KrMS § 140 ehk lg 1 alt 2 nii, et see peab silmas praegusest asenduskaristuse menetlusest kõrvale hoidumist. Sellegagi aga praegu tegu ei ole. Nimelt ei ole kohtul mingeid andmeid selle kohta, et I.G on jätnud sihilikult kohtusse tulemata. Sellist järeldust ei saa teha selle põhjal, et ta ei ela kohtule teada olevates kohtades: selleks võib olla menetlusest kõrvale hoidumise kõrval lugematu I.G hulk muidki põhjusi.

13. Eelöeldu tähendab, et I.G ei saa praegu ka tagaotsitavaks kuulutada (ja tabamisel sundkorras kohtusse tuua).

14. Niisiis on PPA taotluse rahuldamine võimatu ja see taotlus tuleb VTMS § 211 lg 3 alusel rahuldamata jätta.

/allkirjastatud digitaalselt/