Legislator Case Law & Legislation
1-06-13357/5 AI generated

1-06-13357/5 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

Case Number 1-06-13357/5
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

T A R T U M A A K O H U S

Legislator headnote

AI generated

1-06-13357/5 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja: T A R T U M A A K O H U S

Keywords

AI generated
lack of substantiation inadequate constitutional complaint failure to attend counselling untimely statement of grounds vehicle defect delayed notice of claim
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U M Ä Ä R U S Kohtulahendi täitmisel tekkinud küsimuse lahendamine

Määruse tegemise aeg ja koht 15.detsember 2009 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Kohtuasja number nr 1-06-13357 (täiteasi nr 189/2007/132) Kohtulahend Tartu Maakohtu 07. novembri 2006 otsus U.E karistamises KarS § 329 järgi Menetlus kirjalikult lahendi täitmisel lahendatav küsimus Täitmiskohtunik Kalev Kuningas Avaldaja, süüdimõistetu võlgnikuna U.E (isikukood xxx; elukoht xxxxxxxxxx xxx xxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxx ) Avalduse ese aegumise kohaldamine Sissenõudja Kohtute Raamatupidamiskeskus Kohtutäitur Jane Rumjantseva

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud asjaolud kriminaalasja menetlemisel ja kohaldatud seadused ning juhindudes (KrMS) §-st 145, tegi kohus alljärgnevad otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku Kohtu otsustus

1. Rahuldada U.E avaldus ja tunnistada KarS § 82 alusel Tartu Maakohtu 07. novembri

2006 otsuse täitmine U.E-lt mõistetud tasumata menetluskuludes 6660.95 krooni aegunuks. Täiendavad otsustused

2. Saata määruse koopia avaldajale, sissenõudjale ja kohtutäiturile.

Selgitused kohtumäärusele

3. Selgitada:

3.1 rahuldamisel rahalise karistuse või varalise karistuse täitmise aegumise tõttu täitemenetluse

lõpetamise aluseks on kohtutäituri või võlgniku avalduse lahendamisel tehtud täitmiskohtuniku määrus (täitemenetluse seadustiku (TMS) § 207 lg 2); 3.2 kohtumääruse peale edasikaebe kord on Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse esitamisega

Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu 10-ne päeva jooksul, alates määruse teatavaks saamise päevast.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED

1.

Asjaolud

U.E on süüdi mõistetud Tartu Maakohtu 07. novembri 2006 otsusega ja karistatud

karistusseadustiku (KarS) § 329 järgi. Kohtuotsus on jõustunud ja täitmisele pööratud. Kriminaalmenetlus kuludes on otsus kohtutäituril täitemenetluses.

U.E on esitanud 12. novembril 2009 kohtule avalduse välja mõistetud tasumata

menetluskuludes 6660.95 krooni aegumise kohaldamiseks. Taotleja väitel on võlgnevus aegunud.

2

Justiitsministeeriumi andmebaasi väljatrükilt nähtub, et avaldus täitemenetluse läbiviimiseks

kriminaalasjas on tehtud 23. veebruaril 2007. Sundraha, kaitsjatasu ja muude kohtukulude tasumata nõuded kokku 6660.95 krooni.

Kohtutäitur on kohtule avaldanud, et on täitemenetluses teostanud täitetoimingutena:

täitemenetlus algatatud 23.02.2007.a täiteasjas 189/2007/132. Nõude jääk käesoleval hetkel 6660.95, millele lisanduvad kohtutäituri tasu ja täitekulud summas 2298 krooni. Kohtutäitur on

korduvalt kontrollinud isiku vara, omab arvet ühes krediidiasutuses, laekumised puuduvad. Ametlikult töötas viimati juulis 2007.a. Pärast töötasudest kinnipidamise akti saatmist tööandjale

töösuhe lõpetatud, kinnipidamisi tehtud ei ole. Pärast seda ei ole enam ametlikult end tööle vormistanud. 2008.a juunis on omandanud mootorratta Honda CBR, millele on küll seatud

kohtutäituri poolt käsutamise keelumärge, kuid sundtoiminguid nimetatud vara suhtes ei ole teostatud, sest kohtutäiturile teadaolevalt mootorratas käibes ei osale selle aasta algusest. Muu registreerimisele kuuluv vara, millele oleks võimalik sissenõue pöörata, puudub. Nimetatud asjas ei ole täitmist peatatud ega ajatatud.

2. Kohtu põhjendused KrMS § 431 kohaselt kohtulahendi täitmisel ilmnevad kahtlused ja ebaselgused lahendab lahendi teinud kohus või kohtulahendit täimisele pöörava maakohtu täitmiskohtunik määrusega. KrMS § 432 kohaselt, kui ei ole vaja otsustuda süüdimõistetult vabaduse võtmisega seonduvat, lahendab täitmiskohtunik küsimuse määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata.

Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 204 lg 1 kohaselt täitemenetlus kriminaalasjas mõistetud rahalise karistuse ja varalise karistuse sissenõudmiseks toimub kohtutäiturile täitmiseks saadetud jõustunud kohtuotsuse alusel. Täitemenetlus rahalise karistuse ja varalise karistuse sissenõudes lõpetatakse täitmise aegumise tõttu, kui rahalist karistust või varalist karistust ei ole sisse nõutud (KarS) §-s karistusseadustiku 82 sätestatud tähtaja jooksul (TMS § 207 lg 1).

KarS § 82 lg 1 p 2 kohaselt otsust ei asuta täitma, kui teise astme kuriteo asjas on selle jõustumisest möödunud kolm aastat.

TMS § 210 kohaselt kohtuotsuse või -määrusega kohaldatud kriminaalmenetluse kulude ja

kriminaalasjas muude avalik-õiguslike rahaliste sissenõuete täitmisele kohaldatakse rahalise karistuse täitmisele sätestatut. Kohtutäitur on loendanud täitetoimingud, millised ta on kohtuotsuse täitmiseks läbi viinud.

Otsuste täitmisel on TMS § 198 lg 1 kohaselt sissenõude pööramise järjekord 1) rahale, väärisasjadele, väärtpaberitele ja nõuetele; 2) ülejäänud vallasvarale; 3) kinnisvarale. Kohtutäitur

on sissenõude täitmisele pööramiseks teinud täitetoiminguid, millised ei ole tulemusi andnud. Täitur on seisukohal, et võlgnikul puudub vara, millele sissenõuet pöörata. Kohtul ei ole alust kahelda täituri esitatud asjaoludes.

Kohus eeldab, et kohtutäitur on teinud kõik vajalikud täitetoimingud võlgnevuse sissenõudmiseks. See nähtub kohtutäituri avaldatust kohtule. Kohtutäitur ei ole esitanud ning ka kohus ei ole tuvastanud asjaolusid täitemenetluse peatumise kohta.

Aegumine on materiaalõiguse instituut ja karistusõiguses sisaldab endas nii karistusväärsust

(süüteo aegumine) kui ka karistusvajadust (täitmise aegumine). Seadusandja on määranud

õiguspoliitilise otsustusena aegumistähtajad, muuhulgas ka tähtaja, millise tähtaja kestel

soovitakse rakendada riiklikku sundi karistusvajaduse realiseerimiseks. Siinjuures on

seadusandja arvestanud nii riikliku sunni rakendamise ökonoomsuse põhimõtet kui ka määratlemist, kui kaugele tagasi võib ulatuda riiklik karistusvõim. U.E on süüdi mõistetud KarS § 329 järgi, s. o II astme kuriteos. Vastavalt KarS § 82 lg 1 p-le 2 aegub II astme kuritegu 3 aastaga. Kriminaalmenetluse kulude osas kehtib samasugune aegumise tähtaeg.

Kuna otsuse jõustumisest on möödunud 3 aastat, otsuse täitmise aegumise peatumist kohus ei tuvastanud, tuleb avaldus rahuldada ja tunnistada KarS § 82 alusel Tartu Maakohtu 07. novembri 2006 otsuse täitmine U.E-lt mõistetud tasumata menetluskuludes 6660.95 krooni aegunuks.

3

Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud KrMS 15. peatüki §-des 383 – 392. Määrust võivad KrMS § 384 lg 1 kohaselt vaidlustada määruskaebusega kohtumenetluse pooled, samuti menetlusväline isik, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve. KrMS § 386 lg 1 ja § 387 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule ning selle võib esitada kümne päeva jooksul. Määruse koopia saadetakse kohtutäiturile ja menetlusosalisele, keda see puudutab.

Kalev Kuningas

Kohtunik