3-19-609/3 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-19-609 Määruse kuupäev

11. aprill 2019 Kohtunik Kadri Palm Kohtuasi O.F. taotlus riigi õigusabi saamiseks Politseija Piirivalveameti vastu hüvitamiskaebuse esitamiseks seoses

31. detsembri 2018. a ebaseaduslike tegevustega RESOLUTSIOON

1. Jätta O.F. taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.

2. Kuulutada haldusasja menetlus kinniseks. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni p 1 peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Muus osas määruse peale määruskaebust ei saa esitada. Muud selgitused Määrus toimetatakse kätte taotlejale.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. Tartu Halduskohtusse saabus 3. aprillil 2019. a O.F. taotlus riigi õigusabi saamiseks. Taotluse kohaselt peeti O.F.31. detsembril 2018. a ebaseaduslikult politsei poolt kinni ja viidi sunniviisiliselt Ahtme haiglasse, kus taotleja oli ebaseaduslike tegevuste ohver. Politseinike abiga seoti taotleja voodi külge kinni ja talle tehti sunniviisiline süst. Taotlejale on tekitatud füüsilist kahju, lisaks tekkis tal kubemesong.

2. Esmalt peab kohus vajalikuks selgitada, et kuigi justiitsministri 27. oktoobri 2005. a määruse nr 46 „Maaja halduskohtute kohtumajade täpsed asukohad ja teeninduspiirkonnad ning ringkonnakohtute asukohad“ § 2 lg 6 p 2 kohaselt on Ida-Viru maakond Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja teeninduspiirkonnas, siis lähtudes Tartu Halduskohtu esimehe Sirje Kaljumäe

11. märtsi 2019. a käskkirjast nr 11-1/19/6 „Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja kohtuasjade jagamine Tartu kohtumaja kohtunikele“ lahendab käesolevat haldusasja Tartu kohtumaja kohtunik Kadri Palm.

3. Kohus mõistab, lähtudes halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lg-st 4, mille teise lause kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest, et kuigi O.F.on taotletavate riigi õigusabi liikidena märkinud isiku esindamise tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus, isiku esindamise haldusmenetluses ja õigusdokumendi koostamise, soovib ta tegelikkuses riigi õigusabi esindamiseks halduskohtumenetluses, s.o Politseija Piirivalveameti (PPA) vastu hüvitamiskaebuse esitamiseks. Taotleja ei täpsusta, kas PPA on talle tekitanud varalist või mittevaralist kahju.

4. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole taotleja majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. RÕS § 7 lg 1 p 1 sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi.

5. O.F.on taotluses riigi õigusabi saamiseks arusaadavalt kirjeldanud, millise sündmusega seonduvalt ta PPA-lt kahju hüvitamist nõuda soovib. Seetõttu on kohus veendunud, et O.F.on võimeline kohtule ka kaebuse esitamisel eeltoodut kirjeldama.

6. Vaidlusaluse sündmusega seonduva hüvitamiskaebuse lahendamine on vastavalt HKMS § 4 lg-le 1 halduskohtu pädevuses. Seega tuleb kaebus HKMS § 7 lg 1 ja justiitsministri

27. oktoobri 2005. a määruse nr 46 „Maaja halduskohtute kohtumajade täpsed asukohad ja teeninduspiirkonnad ning ringkonnakohtute asukohad“ § 2 lg 6 p 2 kohaselt esitada Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajale. Seejärel tulenevalt uurimisprintsiibist on halduskohtul kohustus isikut suunata ja abistada. Seejuures jätab kohus vajadusel isiku kohtule esitatud kaebuse käiguta ning selgitab seal esinevaid puudusi, andes ühtlasi tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Seega, kui O.F.esitab kohtule kaebuse, mis ei ole nõuetekohane, aitab kohus vajadusel tal seal esinevad puudused kõrvaldada. Kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika selgitab kohus välja enda initsiatiivil. Seega on O.F.iseseisvalt ilma riigi õigusabi määramiseta võimeline halduskohtumenetluses osalema, kuna halduskohtus kohalduv uurimisprintsiip kompenseerib taotleja õigusalaste teadmiste puudumist.

7. Lähtudes eeltoodust jätab kohus O.F.taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata.

8. Kohus selgitab täiendavalt, et vastavalt HKMS § 80 lg-le 1 tuleb kaebus kohtule esitada eesti keeles. HKMS § 81 lg 1 sätestab, et kui menetlusosalise kohtule esitatud avaldus või dokumentaalne tõend ei ole eestikeelne, nõuab kohus määratud päevaks esitajalt selle tõlget või korraldab tõlkimise ise menetlusosalise kulul. Kui O.F. puudub võimalus eestikeelse kaebuse esitamiseks ning tal on võimalik kohtule kaebus esitada üksnes vene keeles, tuleb tal sellest kohut teavitada ja tuua välja vastavad põhjendused. Samuti tuleb märkida, kas ta taotleb, et kohus korraldaks ise dokumentide tõlkimise eesti keelde. Sellisel juhul tuleb taotlejal tasuda tõlketeenuse eest. Kui taotlejal puuduvad vahendid tõlketeenuse eest tasumiseks, on tal õigus esitada menetlusabi taotlus tõlketeenuse kulude tasumisest vabastamiseks. Selleks tuleb tal kohtule esitada menetlusabi taotlus ning tema majanduslikku seisu tõendavad dokumendid, sh pangakonto väljavõtted taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu kohta.

9. Ühtlasi peab kohus vajalikuks kuulutada käesoleva haldusasja menetlus kinniseks, kuna haldusasja toimikusse liidetud dokumendid sisaldavad andmeid taotleja tervise kohta. HKMS § 77 lg-st 1 koosmõjus tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 38 lg 1 p-ga 3 kuulutab kohus menetluse või osa menetlusest omal algatusel või menetlusosalise taotlusel kinniseks, kui see on ilmselt vajalik menetlusosalise, tunnistaja või muu isiku eraelu kaitseks, kui huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole eraelu kaitse huvist suurem. Asja kinniseks kuulutamine on vajalik taotleja eraelu kaitseks ning antud juhul puudub huvi asja avaliku arutelu vastu.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadri Palm kohtunik