1-18-7257/16 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

1 (4)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus

(Võru kohtumaja) Määruse tegemise aeg ja koht 10.

aprill 2019, Võru Kriminaalasja number 1-18-7257 Kriminaalasja nimetus Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna erakorraline ettekanne P.G-le

täiendava kohustuse määramiseks Kohtunik Erkki Hirsnik Süüdimõistetu P.G. Isikukood XXX; kohtu määratud elukoht xxxxxxxx-xxxxxxxx Kriminaalhooldusametnik

Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Põlva esinduse kriminaalhooldusametnik Pilleriin Aalde Asja

läbivaatamise vorm kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Määrata P.G-le karistusseadustiku (KarS) § 74 lg 4 ja § 75 lg 2 p 5 alusel kohustus alluda

alkoholivastasele sõltuvusravile.

2.

Määrus saata P.G-le ja kriminaalhooldajale.

Edasikaebamise kord Määruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtu Võru kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

PÕHIOSA

Kohtuotsus

1. Tartu Maakohtu 16. oktoobri 2018 otsusega tunnistati P.G süüdi KarS § 424 lg 2 järgi ja teda karistati vangistusega üks aasta ja kaks kuud. KarS § 74 lg te 1, 2 ja 3 alusel jäeti -

mõistetud vangistus osaliselt täitmisele pööramata. KarS § 74 lg 2 alusel määrati koheselt kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 kuu ja 20 päeva vangistust. Ülejäänud karistus, st üks aasta ja kümme päeva vangistust jäeti KarS § 74 lg

1 ja 3 alusel täitmisele pööramata, kui P.G - te

ei pane kolmeaastase katseaja kestel toime uut kuritegu, järgib KarS § 75 lg 1 p – -des 1 6 sätestatud kontrollnõudeid ja täidab KarS § 75 lg 2 p-des 2 ja 8 sätestatud kohustusi, s.o hoidub alkoholi tarvitamisest ja osaleb kriminaalhooldusametniku määratavas sotsiaalprogrammis, mille eesmärk on hoida ära süüdistuses nimetatud süüteod või nendega sama liiki süüteod. KarS § 68 lg 1 alu – sel arvati eelvangistuses viibitud aeg 22. juuli 11. september 2018, s.o 1 kuu ja

20 päeva koheselt kandmisele kuuluva karistusaja hulka ja loeti koheselt kandmisele kuuluv

2 (4)

vangistus kantuks. Katseaja algust tuli arvata alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 16. oktoobrist 2018.

Erakorraline ettekanne

2. 4. aprillil 2019 esitas Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond Tartu Maakohtu Võru kohtumajale P.G kohta erakorralise ettekande. Sellest ettekandest ilmneb järgnev info.

3. P.G tarvitas 22. ja 27. märtsil 2019, st kahel korral, alkoholi ja rikkus sellega talle katseajaks pandud kohustust hoiduda alkoholi tarvitamisest. Ka ei ilmunud ta 26. märtsil 2019 kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ja rikkus sellega talle katseajaks pandud kohustust ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Kirjalikus seletuses tunnistab P.G alkoholi tarvitamist ja registreerimisele ilmumata jätmist. Alkoholi tarvitamist põhjendab P.G depressiooni ja mitmeid päevi kestnud joomatsükliga. Registreerimisele ilmumata jätmist põhjendab P.G alkoholijoobega.

4. P.G suhtes algas kriminaalhooldus 1. novembril 2018. Kriminaalhooldusametnik kohtus P.G-ga esimest korda 19. novembril 2018, mil ta tegi P.G astuse, kuna elukohas kodukül P.G ei ilmunud registreerimisele 12. ja 19. novembril 2018. P.G sõnul ei saanud ta kutset kätte, kuna ei saanud haigusest tingitud liikumisraskuste tõttu trepikojas post juures käia. kasti Edaspidi on ta registreerimiskohustust täitnud. Ta rikkus seda kohustust ainult 26. märtsil 2019, mil ei ilmunud registreerimisele. P.G on töövõimetuspensionär ja talle on määratud keskmine puue. Ta pole tööga hõivatud, kuid talvisel perioodil leidis ta ajutist rakendust Eesti Raudteel. Ta sõlmis 4. detsembril 2018 Swedbankis püsikorralduse lepingu, mille alusel läheb

12 kuu jooksul igas kuus tema arveldusarvelt 45,71 eurot kohtukulude katteks. Ta on planeeritud liiklusohutusprogrammi, mis toimub Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna esinduses mais 2019. Kohustuse hoiduda alkoholi tarvitamisest järgimist on kontrollitud kuuel korral ja kahel korral tuvastati rikkumine. Esimese rikkumise eest tegi

kriminaalhooldusametnik talle kirjaliku hoiatuse. varem alkoholi P.G sõnul sattus ta tarvitades tsüklisse ja ta jõi nädal aega järjest. Tal esines joomaperioode kolm kuni neli korda aastas. P.G sõnul mõistab ta seost õigusrikkumiste ja alkoholi vahel.

5. 22. nikku P.G juurde märtsil 2019 tegid kriminaalhooldusametnik ja kaks politseiamet kodukülastuse, kuid P.G ei avanud neile ust. Kuna P.G telefonile helistamise ajal oli kuulda, et korteris helistab telefon, ja uks polnud lukustatud, sisenesid nad korterisse. Kui nad jõudsid korterisse, magas P.G elutoas diivanil, tema nägu ja pea olid verekoorikus ja köögis olid viinapudelid ja

õllepurgid. P.G tuvastati joove. Kohustuse rikkumise tõttu kutsuti P.G krimi

naalhooldusametniku vastuvõtule 26. märtsil 2019. Vastuvõtuaega selgitati kodukülastuse käigus ja lauale jäeti kirjalik teatis. P.G ei ilmunud 26. märtsil 2019 registreerimisele. Tehti taas kodukülastus, kuid uks oli lukus. 27. märtsil 2019 tegid piirkonnapolitseinikud kodukülastuse P.G elukohas ja tuvastasid tal joobe.

6. Kriminaalhooldusametnik tegi kohtule ettepaneku määrata P.G-le katseajaks KarS § 75 lg

2 p 5 alusel täiendav kohustus alluda alkoholivastasele sõltuvusravile, sest P.G on aastaid esinenud joomatsükleid, mille tõttu on kannatanud nii töökui ka peresuhted ja mille tõttu pole ta suutnud täita talle katseajaks pandud kohustust hoiduda alkoholi tarvitamisest, P.G tunnistab oma alkoholiprobleemi ja võimalikku sõltuvust ja on valmis alluma alkoholiravile.

Teadlik tegelemine sõltuvusprobleemiga on pikemas perspektiivis vangistusest mõjusam ja asjakohasem.

3 (4)

Kohtu seisukoht

7. Kohus tuvastab indikaatorvavahendi kasutamise protokollide ja P.G kirjaliku seletuse alusel, et P.G tarvitas 22. ja 27. märtsil 2019 alkoholi. Indikaatorvahendi kasutamise protokollidest nähtub, et politseiametnikud tuvastasid 22. ja 27. märtsil 2019

indikaatorvahendiga P.G väljahingatavas õhus alkoholisisalduse. 22. märtsil 2019 oli indikaatorvahendi näit 1,46 mg/l ja 27. märtsil 2019 oli indikaatorvahendi näit 1,08 mg/l. Alkoholi tarvitamist 22. ja 27. märtsil 2019 tunnistab ka P.G kriminaalhooldusametnikule antud kirjalikus seletuses. P.G pole nimetanud ühtegi mõjuvat põhjust, mis vabandab alkoholi tarvitamise keelu rikkumist. P.G väitel tarvitas ta 22. ja 27. märtsil 2019 alkoholi depressiooni tõttu. Depressioon ei vabanda alkoholi tarvitamise keelu rikkumist, sest süüdimõistetu, kellele on katseajaks määratud alkoholi tarvitamise keeld, peab depressiooni ajal hoiduma alkoholi tarvitamisest ja leidma tuju tõstmiseks mõne muu viisi. Seega rikkus P.G kahel korral talle katseajaks KarS § 75 lg 2 p 2 alusel pandud kohustust hoiduda alkoholi tarvitamisest.

8. Kohus tuvastab registreerimislehe ja P.G kirjaliku seletuse alusel, et P.G ei ilmunud

26. märtsil 2019 kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Registreerimislehest nähtub, et

22. märtsil 2019 toimunud kodukülastuse käigus teavitati P.G, et ta peab järgmisel korral ilmuma registreerimisele 26. märtsil 2019. Re ähtub ka, et P.G ei gistreerimislehest n

ilmunud ega teatanud .

26. märtsil 2019 registreerimisele eelnevalt tulemata jätmisest

Registreerimisele ilmumata jätmist 26. märtsil 2019 tunnistab ka P.G

kriminaalhooldusametnikule antud kirjalikus seletuses. P.G pole nimetanud ühtegi mõjuvat põhjust, mis vabandab registreerimiskohustuse rikkumist. Alkoholi tarvitamine, millega põhjendab P.G registreerimisele ilmumata jätmist 26. märtsil 2019, pole mõjuv põhjus registreerimiskohustuse rikkumiseks, sest süüdimõistetu peab katseajal oma elu korraldama nii, et alkoholi tarvitamine ei hakka takistama registreerimiskohustuse täitmist ja ta saab ilmuda registreerimisele kainena. Seega rikkus P.G ühel korral talle katseajaks KarS § 75 lg 1 p 2 alusel pandud kohustust ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele.

9. Kuna esimese alkoholi tarvitamise keelu rikkumise eest 22. märtsil 2019 tegi kriminaalhooldusametnik P.G kirjaliku hoiatuse, ei saa kohus esimese alkoholi tarvitamise keelu rikkumise eest omapoolseid meetmeid rakendada. Teise alkoholi tarvitamise keelu rikkumise eest ja registreerimiskohustuse rikkumise eest pole kriminaalhooldusametnik P.G hoiatanud. Seega saab kohus nende rikkumiste eest rakendada omapoolseid meetmeid.

10. KarS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Seega peab kohus otsustama, kas ta paneb P.G-le täiendavad kohustused, pikendab katseaega või saadab süüdimõistetu vanglasse.

11. Vangistuse täitmisele pööramine kui KarS § 74 lg 4 alternatiividest kõige raskem tuleb kontrollnõuete või kohustuste rikkumise korral kõne alla juhul, kui süüdimõistetu on korduvalt rikkunud mõnda kontrollnõuet või kohustust või kui ta on rikkunud mitut kontrollnõuet või kohustust ja on alust arvata, et ta rikub kontrollnõudeid või kohustusi ka edaspidi. Kui on võimalik, et süüdimõistetu täidab edaspidi kõiki kontrollnõudeid ja kohustusi, tuleb määrata talle täiendavad kohustused või pikendada katseaega.

4 (4)

12. P.G rikkus kahel korral kohustust hoiduda alkoholi tarvitamisest, kusjuures kahe rikkumise vahele jäi vaid neli päeva ja ta tarvitas alkoholi nädal aega järjest. Alkoholi tarvitamise tõttu rikkus P.G ka kohustust ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Samas pole P.G

varem

kriminaalhoolduse ajal alkoholi tarvitanud ning enne esimest alkoholi tarvitamise keelu rikkumist is ta registreerimiskohustust nelja kuu jooksul korrektselt. Need asjaolud täit võimaldavad loota, et uued rikkumised ei ole möödapääsmatud. Need rikkumised aga jäävad ära üksnes juhul, kui P.G hoidub edaspidi alkoholi tarvitamisest. P.G ilmus kriminaalhooldusosakonda registreerimisele s 2019 rikkunud ka pärast seda, kui ta oli märtsi

kahel korral kohustust hoiduda alkoholi tarvitamisest ja ühel korral kohustust ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, ja ta andis 2. aprillil 2019 toimunud registreerimisel antud kirj alluda alikus seletuses nõusoleku alkoholivastasele ravile. Niisiis võib eeldada, et P.G on motivatsioon alkoholi tarvitamisest hoiduda ja kinnipeetav mõistab selliselt toimimise vajalikkust. Kuna P.G on alkoholi tarvitanud ta alkoholi tarvitamisest loobumiseks alkoholivastast joomatsüklitena, vajab sõltuvusravi. Eelöeldu annab mõningase aluse loota, et alkoholivastane ravi osutub edukaks

.

Seetõttu määrab kohus KarS § 74 lg 4 ja § 75 lg 2 p 5 alusel P.G-le kohustuse alluda alkoholivastasele sõltuvusravile.

/allkirjastatud digitaalselt/