3-19-625/3 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-19-625

Määruse kuupäev

10.04.2019

Kohtunik

Roby Koik

Kohtuasi

Menetlusosalised

SJ kaebus Tartu Vangla 01.04.2019. a käskkirja nr 1-1/71

tühistamiseks ja Tartu Vangla kohustamiseks lubama kaebajal

omada isiklikku raadiot kambris

Kaebaja – SJ

Vastustaja – Tartu Vangla

Resolutsioon

1. Tagastada SJ kaebus.

2. Jätta SJ esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.

3. Jätta SJ taotlus riigilõivust vabastamiseks ja riigi

õigusabi saamiseks läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 2 peale võib esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättesaamisest arvates.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Tartu Vanglas kinnipeetav SJ esitas Tartu Halduskohtule 04.04.2019 kaebuse, milles

taotleb Tartu Vangla direktori 01.04.2019. a käskkirja nr 1-1/71 tühistamist ning Tartu Vangla

kohustamist lubama kaebajal omada isiklikku raadiot kambris. Kaebaja omab raadiot alates

01.11.2018 ning tal on tekkinud rutiin, eluviis, sõltuvussuhe oma raadioga.

2. Koos kaebusega esitas SJ esialgse õiguskaitse taotluse, paludes, et kohus peataks

kohtumenetluse ajaks Tartu Vangla direktori 01.04.2019. a käskkirja nr 1-1/71 täitmise.

3. SJ soovib, et kohus vabastaks ta riigilõivu tasumise kohustusest kaebuse esitamisel ning

soovib saada ka advokaati.

4. Kohus küsis 05.04.2019. a määrusega Tartu Vangla seisukohta kaebaja esialgse

õiguskaitse taotluse kohta ning palus kohtule edastada kohtueelse menetluse materjalid.

5. Tartu Vangla esitas 10.04.2019. a seisukoha, milles teatas, et SJ ei ole esitanud Tartu

Vanglale vaiet Tartu Vangla 01.04.2019. a käskkirja nr 1-1/71 tühistamiseks ega taotlust

lubada isiklikku raadiot kambris kasutada. Kuna vaidemenetlust ei toimu, siis ei ole vangla

hinnangul käimas ühtegi kohast menetlust, mille raames saaks kohus esialgset õiguskaitset

kohaldada. Tartu vangla on seisukohal, et SJ esialgse õiguskaitse taotluse lahendamiseks

puudub alus, samuti puudub esmase õiguskaitse vajadus. Kaebaja taotlusest ei nähtu, et

esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise tõttu saabuksid SJ pöördumatud negatiivsed

tagajärjed või, et isikliku raadio kasutamise keelamine olukorras, kus kambris oleva terminali

vahendusel on raadio kuulamine jätkuvalt võimalik, saaks üldse mingeid ebameeldivusi või

pöördumatuid tagajärgi tekitada.

Kohtu seisukoht

6. Kohus leiab, et kaebus kuulub tagastamisele, kuna kaebaja ei ole tühistamisnõude ega ka

kohustamisnõude osas läbinud vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-st 5 tulenevat kohustuslikku

kohtueelset menetlust.

7. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 47 lg 1 kohaselt võib seadus näha

mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu

kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui

isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning

üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. VangS §

11 lg 5 sätestab, et kinnipeetaval on õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale

kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras

tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või

Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide

tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud.

Seega näeb VangS § 11 lg 5 kaebuse esitamise osas ette kohustusliku kohtueelse

menetluse ning isiku kaebus on kohtus lubatav üksnes siis, kui tema vaie on

tagastatud, osaliselt rahuldatud, rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jäetud.

8. Kaebaja ei ole kaebuses viidanud sellele, et ta oleks Tartu Vangla direktori

01.04.2019. a käskkirja nr 1-1/71 peale esitanud vaide enne kohtusse pöördumist või

et ta oleks pöördunud Tartu Vangla poole muude taotlustega. Tartu Vangla on

10.04.2019 omapoolses seisukohas teatanud, et kaebaja ei ole vangla poole pöördunud

ning vanglas ei ole pooleli vaidemenetlust.

9. Kohus selgitab, et halduskohtule nii tühistamis- kui kohustamiskaebuse esitamiseks

on kinnipeetaval eelnevalt kohustuslik läbida kohtueelne menetlus. Taotlus toimingu

sooritamiseks tuleb esitada vanglateenistusele. Kui vangla keeldub toimingu

sooritamisest või haldusakti andmisest, siis on kinnipeetaval õigus keelduva otsuse

peale esitada vaie. Vanglateenistus vaatab läbi muu vanglas töötava isiku haldusakti

või toimingu peale esitatud vaideid; vangla direktori haldusakti peale esitatud vaided

vaatab läbi Justiitsministeerium (VangS § 11 lg 41), kuid selline vaie esitatakse samuti

vangla kaudu (HMS § 73 lg 1). Seega tuleb kinnipeetaval vaie esitada kirjavahetuse

eest vastutavale vanglateenistujale, kes registreerib vaide esitanud kinnipeetava ees- ja

perekonnanime ning vaide esitamise kuupäeva vaiete kaustas, kinnipeetav kinnitab

vaide üleandmist allkirjaga (Vangla sisekorraeeskirja § 48 lg 6).

10. HKMS § 121 lg 1 p 4 järgi peab kohus tagastama kaebuse määrusega selle

esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks

ettenähtud kohustuslikust korrast. Kuna kaebajal on kohtueelne menetlus läbimata, siis

ei ole kaebus kohtus lubatav ning see kuulub tagastamisele HKMS § 121 lg 1 p 4

alusel.

11. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse tervikuna.

12. Koos kaebusega esitas SJ esialgse õiguskaitse taotluse. Kohus jätab kaebaja esialgse

õiguskaitse taotluse läbi vaatamata, kuna taotlus ei ole lubatav vastavalt HKMS § 249 lg-le 1

ja 2, mille kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada halduskohtule igas

menetlusstaadiumis või vaidemenetluse ajal. Viidatud sätetest tuleneb, et esialgse õiguskaitse

taotluse esitamine on lubatav vaid siis, kui taotluse esitaja on esitanud kohtule taotlusega

seotud kaebuse või haldusorganile vaide ning vastav kohtumenetlus või vaidemenetlus on

pooleli. Praegusel juhul esitas küll kaebaja koos esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlusega

kohtule ka kaebuse, kuid kaebus kuulub tagastamisele kohustusliku kohtueelse menetluse

läbimata jätmise tõttu. Seetõttu ei ole pooleli kohtumenetlust, mille ajaks esialgset

õiguskaitset kohaldada. Kuna käesoleval hetkel ei ole käimas ka vaidemenetlust ja tegemist ei

ole kõrvaldatava puudusega, vaid taotluse lubatavuse eeldustega, mistõttu jätab kohus HKMS

§ 55 lg 2 ja HKMS § 249 lg 5 alusel SJ esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata.

13. Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt

õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel

loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Kuigi kaebajal on õigus pöörduda seaduse

nõuetele vastava kaebusega uuesti kohtusse, peab kohus vajalikuks märkida, et varasemalt on

kohtupraktikas leitud (vt Tartu Ringkonnakohtu 19.12.2018. a otsust asjas nr 3-16-2697, p 11-

12; Riigikohtu 19.10.2015. a otsust asjas nr 3-3-1-28-15, p-d 32-33), et olukorras, kus

kinnipeetavatel on võimalik kambrisse sisse ehitatud raadio kaudu kuulata nelja erinevat

raadiokanalit, ei ole vangla kodukorra alusel isikliku raadio kambrisse lubamisest keeldumine

õigusvastane. Riigikohus on leidnud, et isikliku raadio väljastamisest keeldumine ei riiva

üldjuhul kinnipeetava õigusi intensiivselt juhul, kui isikut ei ole jäetud täielikult ilma

võimalusest jälgida piisaval määral raadiosaated ning saada vajaduse korral teavet teistest

informatsiooniallikatest. Tartu Ringkonnakohus on eelpool viidatud kohtuasjas asunud

seisukohale, et vangla kodukorra sätted, millega keelatakse isikliku raadio kambrisse

väljastamine, ei ole vastuolus põhiseadusega.

14. Kuna kohus tagastab kaebuse tervikuna, siis jääb kaebaja menetlusabi taotlus riigilõivust

vabastamiseks kaebuse esitamisel läbi vaatamata.

15. Kaebaja on soovinud ka riigi õigusabi korras advokaati, kes aitaks ja kaitseks kaebajat

Tartu Vangla eest (tl 4). Kohus ei pea otstarbekaks jätta taotlust praeguses haldusasjas

käiguta, et välja selgitada, kas kaebaja taotleb riigi õigusabi enda esindamiseks

halduskohtumenetluses või haldusmenetluses või õigusdokumendi koostamiseks, kuna kohus

tagastab kaebuse tervikuna. Kui kaebaja soovib saada riigi õigusabi, et esitada vanglale vaie,

siis on kaebajal õigus esitada kohtule uus riigi õigusabi taotlus vastavalt riigi õigusabi

seadusele. Käesolevas asjas esitatud riigi õigusabi taotluse jätab kohus HKMS § 55 lg 2 alusel

läbi vaatamata.

/allkirjastatud digitaalselt/