2-13-35377/134 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Tsiviilasi nr: 2-13-35377

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

Tsiviilasi 2-13-35377

Määruse tegemise aeg ja koht

10.04.2019, Tallinn

Kohtukoosseis

Krista Kirspuu, Indrek Soots, Ulvi Loonurm

Kohtuasi

Tallinna Prügilagaas OÜ hagi AS-i Filter vastu

kahju hüvitamiseks ja viiviste saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju

Maakohtu

09.04.2018

kohtumäärus

(menetluskulude kindlaksmääramine)

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

aktsiaselts Filter määruskaebus

Tallinna Prügilagaas OÜ vastumääruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja (vastumääruskaebuse esitaja):

Tallinna

Prügilagaas OÜ (registrikood 11561865, aadress

Rotermanni tn 8, 10111 Tallinn), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Priit Lember (e-post:XXX)

Kostja (määruskaebuse esitaja): aktsiaselts Filter

(registrikood 10078291, aadress Läike tee 9, Peetri

küla, Rae vald 75312), lepingulised esindajad

vandeadvokaat Kaupo Lepasepp (e-post:XXX) ja

vandeadvokaat Veikko Puolakainen (e-post: XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon:

1. Jätta aktsiaselts Filter määruskaebus rahuldamata.

2. Jätta Tallinna Prügilagaas OÜ vastumääruskaebus rahuldamata.

3. Jätta Harju Maakohtu 09.04.2018 määruse resolutsioon muutmata, kuid

täiendada ja muuta määruse põhjendusi.

4. Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul

määruse ärakirja kättesaamisest alates.

Asjaolud

1. Harju Maakohtu menetluses oli Tallinna Prügilagaas OÜ (hageja) 29.07.2013 hagi

aktsiaseltsi Filter (kostja) vastu 365 260,48 euro ja seadusjärgse viivise nõudes.

2. Harju Maakohus jättis 21.10.2013 vaheotsusega Tallinna Prügilagaas OÜ hagi AS-i

Filter vastu aegumise tõttu rahuldamata, millise otsuse Tallinna Ringkonnakohus

1(11)

Tsiviilasi nr: 2-13-35377

16.04.2014 kohtuotsusega tühistas ning saatis asja menetluse jätkamiseks maakohtule.

18.06.2014 määrusega ei võtnud Riigikohus kostja kassatsioonkaebust menetlusse ja

ringkonnakohtu otsus jõustus.

3. Harju Maakohus jättis 16.12.2014 kohtuotsusega hagi rahuldamata, millise otsuse

Tallinna Ringkonnakohus 23.10.2015 kohtuotsusega tühistas ja saatis asja maakohtule

uueks läbivaatamiseks. 25.01.2016 määrusega ei võtnud Riigikohus kostja

kassatsioonkaebust menetlusse ja ringkonnakohtu otsus jõustus.

4. Harju Maakohus rahuldas 17.07.2017 otsusega hagi ning jättis menetluskulud kostja

kanda. Tallinna Ringkonnakohus jättis 28.11.2017 otsusega apellatsioonkaebuse

rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ning menetluskulud ringkonnakohtus kostja

kanda. 19.02.2018 määrusega ei võtnud Riigikohus kostja kassatsioonkaebust

menetlusse ja jättis kassatsiooniastme menetluskulud kostja kanda. Harju Maakohtu

17.07.2017 jõustus seega 19.02.2018. Kohtud menetluskulude rahalist suurust

kindlaks ei ole määranud.

5. Hageja on 12.05.2017 ja 23.10.2017 esitanud avaldused menetluskulude rahalise

suuruse kindlaksmääramiseks. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldustest nähtub,

et hageja menetluskulud seisnevad hagiavalduselt tasutud riigilõivus 7600 eurot

(millest 3200 eurot tasuti hagiavalduse esitamisel, 1000 eurot vaheotsusele

apellatsioonkaebuse esitamisel ning 3400 eurot 16.12.2014 kohtuotsusele

apellatsioonkaebuse esitamisel) ning lepingulise esindaja kuludes, mis hageja ja tema

esindajate kokkuleppe kohaselt moodustab 20% AS-lt Filter jõustunud kohtulahendiga

tema kasuks välja mõistetud summast (sh viivis). Hagejale on õigusabi osutatud 273h

55min ulatuses (sh Tallinna Ringkonnakohtu 23.10.2017 kulud, mille kohta kirjalikku

avaldust esitatud ei ole, kuid mille kulud on protokollitud). Hageja kinnitab, et kõik

märgitud kulud on seotud käesoleva tsiviilasja kohtumenetlusega. Hageja ei nõua

käibemaksu hüvitamist.

6. Kostja esitas hageja menetluskulude osas vastuväited. Harju Maakohtu 17.07.2017

otsusega mõisteti kostjalt välja põhinõue 365 260,48 eurot + viivis 117 785,75 eurot,

s.o kokku 483 120 eurot. Reaalselt tasus kostja hagejale 23.02.2018 kokku 500 418,62

eurot (põhivõlgnevus 365 260,48 eurot ja viivis 135 158,14 eurot). Hageja käsitluse

kohaselt on osatasu 20% neid summasid arvestades 100 083,72 eurot, mis peaks

lisanduma otsusega väljamõistetud summadele (mitte sisalduma väljamõistetud

summa sees). Esiteks kostja leiab, et tegemist on ülemäärase summaga, mida sellises

suurusjärgus kostja mingil juhul hüvitama ei peaks. Riigikohtu praktika kohaselt saab

kohus välja mõista üksnes kulud, mida kulude hüvitamiseks kohustatud isik sai ette

näha (15.10.2009 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-87-09, p 15). Hageja ja tema esindaja

omavahelised kokkulepped nn tulemustasu kohta ei ole kostjale siduvad. Kostja nende

kokkulepete pooleks ei ole ja nn tulemustasu maksmise kohustus kostjale mingil juhul

ülekantav ei ole. Teiseks, tulemustasu kokkuleppe korral sisaldub tulemustasu kohtu

poolt välja mõistetud summa sees, mitte ei peaks lisanduma väljamõistetud

summadele. Tulemustasu kokkulepe on olemuselt tehing, mille mõte ja eesmärk on

see, et esindaja võtab endale õigusvaidluse kaotamisega seotud riskid ja kaotuse korral

tal tasu nõudeõigust ei ole, samuti võtab klient endale riski, et võidu korral peab ta

loovutama osa saadud tulemist esindajale ja saadav lõpptulem on selle võrra väiksem.

Kolmandaks tõusetub nn tulemustasu kokkuleppe korral küsimus menetluskulude

reaalsest kandmisest. Nimelt kuuluksid hüvitamisele vaid sellised menetluskulud, mis

on reaalselt kantud või kui isikul on tekkinud menetluskulude eest tasumise kohustus.

Antud juhul ei ole hageja esitanud mitte ühtegi tõendit või kuludokumenti

menetluskulude kandmise kohta ega ka vastava tasumise kohustuse tekkimise kohta.

Neljandaks, kuigi eeltoodud põhjendustel ei peaks kostja põhimõtteliselt nn

2(11)

Tsiviilasi nr: 2-13-35377

tulemustasu eraldi hüvitama, on kostja seisukohal, et tulemustasu suurus saaks olla

seotud vaid põhinõudega (väidetav tegelik kahju), aga mitte menetluse käigus

tekkinud viivistega (mis on erakorraline tulu raamatupidamislikus tähenduses.

Viiendaks, kostja soovib osundada, et tulemustasu kokkuleppe suurus 20 % viitab

sellele, et hageja jaoks ei ole tegelik eesmärk kahju hüvitamine, kui ta on nõus hagi

rahuldamise korral koheselt ära andma 20 % tulemist. Pigem on tegemist kostja arvelt

alusetu rikastumise katsega. Riigilõivude osas kostjal vastuväiteid pole. Hageja ei ole

esitatud nimekirjades esile toodud tunnitasu suurust. Arvestades Riigikohtu praktikas

keskmiseks põhjendatud tunnitasuks peetud 120 eurot ja hageja poolt esile toodud

ajakulu 271,25 tundi, ei saaks vajalik ja põhjendatud maksimaalne hüvitatav kulu

põhimõtteliselt olla suurem kui 32 550 eurot (120x271,25). Arvestades konkreetset

menetlust on vähemalt osa ajalisest kulust põhjendamatu. Kostja osundab läbivalt, et

menetluskulude nimekirjast ei nähtu, kes nimeliselt on toiminguid teostanud. Lisaks

esitas kostja vastuväited konkreetsetele 12.05.2017 menetluskulude nimekirjas

sisalduvatele, toimingutele.

7. Hageja leidis vastuseks kostja vastuväidetele, et on oma esindajatega sõlminud AdvS

§ 61 lg 1 p 3 mõttes osatasu kokkuleppe. Lepinguliste esindate tasuks kujunes kokku

100 083,72 eurot (käibemaksuta). See, millisel AdvS § 61 lg 1 alusel on hageja poolt

lepingulisele esindajale tasutud tasu arvestatud, ei mõjuta kostja poolt menetluskulu

hüvitamist TsMS § 162 lg 1 ja § 175 alusel. TsMS ei sätesta, et menetluskuluks TsMS

§ 144 p 1 mõttes oleks ainult ajatasuna arvestatud lepingulise esindaja kulu.

Menetluskulude suurus on olnud kostjale ettenähtav. Kostja menetluskulud, sh tema

õigusteenuse tasu, on hageja omaga analoogsed. Hageja on kulud reaalselt kandnud,

mida kinnitavad lisatud tõendid. Kõik menetluskulude nimekirjades kajastatud

toimingud on olnud põhjendatud ja vajalikud ning teostatud lepinguliste esindajate

poolt.

Maakohtu määrus

8. Harju Maakohus rahuldas 09.04.2018 kohtumäärusega

hageja

avalduse

menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt (resolutsiooni punkt 1), määras

kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse ning mõistis kostjalt hageja

kasuks välja menetluskulud summas 41 157,83 eurot (resolutsiooni punkt 2) ning jättis

hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldamata 66 525,89 euro

ulatuses (resolutsiooni punkt 3).

9. Määruse põhjenduste kohaselt leidis kohus, et hageja kohtukulud (kulud riigilõivule)

summas 7600 eurot on põhjendatud ja vajalikud.

10. Lepingulise esindaja kulude osas leidis kohus, et tegemist on osatasuga AdvS § 61 lg 1

p 3 mõttes. Hageja on esitanud tõendid, mille kohaselt on hageja vastava kulu

kandnud. Hagejale on õigusabi osutatud 273h 55min ulatuses.

11. Kohus nõustus kostja vastuväidetega, mille kohaselt ei ole olukorras, kus kohus teeb

lahendi kostja kahjuks, õige jätta hageja ja tema esindajate vahel sõlmitud esindaja

tasukokkuleppest tulenevaid kohustusi täies ulatuses kostja kanda. Kostja ei pea

taluma tavapärasest erinevatest tasukokkulepetest tulenevaid kohustusi, eriti olukorras,

kus tal puudub võimalus nimetatud kokkulepete sisu mõjutada. Samuti sai kostja

vastavast tasukokkuleppest teada alles 12.05.2017, kui hageja oli esitanud oma

menetluskulude nimekirja. Selleks hetkeks oli menetlus kestnud juba ca 4 aastat.

Seoses lepingulise esindaja kulude ettenähtavusega tuleb menetluskulude

kindlaksmääramisel arvestada mh sellega, milliseid kulusid sai vastaspool ette näha.

Nimetatud põhimõtet on korduvalt rõhutanud ka Riigikohus ning tegemist on kulude

suuruse kindlaksmääramisel olulise kriteeriumiga. Menetlusosalise menetluslik

3(11)

Tsiviilasi nr: 2-13-35377

käitumine sõltub enamikul juhtudel ka kaalutlusest, kuidas mingi toiming või

protsessuaalne taotlus mõjutab menetluskulude suurust.

12. Riigikohus on lahendite nr 3-2-1-112-09 p-is 15 ja nr 3-2-1-115-13 p-is 24 märkinud,

et tulemustasu puhul tuleb hinnata asja keerukust, menetlusele kulunud aega, selle

põhjendatust ja vajalikkust TsMS § 175 lg 1 tähenduses. Lisaks esindamisele kulunud

aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka

ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul

saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Üldjuhul ei

saa põhjendatuks ja vajalikuks pidada tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase

õigusteenuse eest makstavat tasu.

13. Asja keerukuse hindamisel leidis kohus, et käesoleva vaidluse puhul oli kahtlemata

tegemist õiguslikult keskmisest keerukama vaidlusega. Samuti olid esitatud tõendid

märkimisväärselt mahukad. Asjas ei ole tulnud kasutada Euroopa Liidu õigust,

seaduse analoogiat, õigusaktide süstemaatilist tõlgendamist jms. Menetlus on kestnud

keskmisest mõnevõrra kauem, istungeid on peetud tavapärases mahus ning need ei ole

olnud tavapärasest keerukamad ja aeganõudvamad. Asi läbis sisuliselt kaks kohtuastet

ning seda kolm korda, sh ühe korra vaheotsuse osas. Asja keerukust ilmestab asjaolu,

et kohtud on samas vaidluses jõudnud mitu korda erinevate lahenditeni.

14. Hageja esindaja tunnitasumäära põhjendatuse osas leidis kohus, et kuna hageja ei ole

toimingute tunnitasumäära esile toonud, tuleb välja arvutada hageja lepinguliste

esindajate arvestuslik tunnihind. Hageja lepingulise esindaja kulu on kokku 100

083,72 eurot (käibemaksuta) ning esindajad on teinud toiminguid 273h 55min vältel,

seega on arvestuslik tunnihind 365,38 eurot (100 083,72/273,92; käibemaksuta).

Kohus leidis, et siiski ei olnud tegemist sedavõrd keeruka vaidlusega, et ülalnimetatud

tunnitasumäär oleks põhjendatud. Arvestades kohtupraktikas keerukate asjade puhul

aktsepteeritud tunnitasumäärasid, asja sisu ja esindajate pädevust, leidis kohus, et

põhjendatud tunnitasumääraks tuleb lugeda 145 eurot (käibemaksuta).

15. Hageja on korduvalt oma vastuväidetes võrrelnud oma menetluskulude suurust

vastaspoole kulude suurusega. Kohus leidis, et hageja vastavasisulised vastuväited

tuleb jätta tähelepanuta. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-43-10 p-is 17 märkinud, et

poolte menetluskulud ei pea olema võrdsed. Menetluskulude vajalikkuse ja

põhjendatuse kontrollimisel tuleb TsMS § 175 lg-ga 1 kooskõlas hinnata, kas õigusabi

osutamise kulud ja töömaht on mõistlikud ja põhjendatud eraldiseisvalt, mitte

võrrelduna samas asjas teise poole esindaja kulude või töömahuga.

16. Hageja esindajate toimingute ja nende ajakulu põhjendatust ja vajalikkust hindamisel

asus kohus järgnevatele seisukohtadele:

- 30.10.2013–18.11.2013 apellatsioonkaebuse koostamisega seotud toimingud 22h.

Kohus leidis, et põhjendatud ajakuluks on 14h, arvestades dokumendi sisu, mahtu,

sellele lisatud tõendite sisu ja mahtu, esindajate pädevust ning asjaolu, et esindajad on

varasemalt kaevatava otsusega 2h vältel juba tutvunud.

- 18.09.2014 kohtu tegevusele vastuväite koostamine 1,25h. Kohus leidis, et toiming

on põhjendamatu ja mittevajalik, kuivõrd kohus jättis vastuväite rahuldamata.

- 24.10.2014–31.10.2014 lõplike seisukohtade koostamine 23,75h. Kohus leidis, et

põhjendatud ajakuluks on 10h, arvestades dokumendi sisu (sh seda, et tegemist on

sisuliselt varasema menetluse jooksul esitatud vastuväidete kontsentreeritud

kokkuvõttega), mahtu, esindajate pädevust ning asjaolu, et esindajad on asja

materjalidega hästi kursis. Lõppseisukohtade sisuline maht on ca 11 lk ning sellele ei

olnud lisatud ühtegi tõendit.

- 17.09.2015 istungil osalemine 2h. Kohtuistungi protokollist nähtub, et istung kestis

1h 41 min, mille ulatuses luges kohus ka istungil osalemise ajakulu põhjendatuks.

4(11)

Tsiviilasi nr: 2-13-35377

- 24.09.2015 kohtuistungi protokolliga tutvumine 0,5h. Kohus leidis, arvestades

dokumendi sisu, mahtu ning asjaolu, et protokolli osas ei esitatud ka parandamise

taotlust, siis on toimingu põhjendatud ajakuluks 0,2h. Protokolli sisuline maht on ca 3

lk ning sellele sisu ei ole keeruline.

- 21.03.2015 hagi tervikteksti koostamine 9,75h. Kohus leidis, arvestades dokumendi

sisu (sh seda, et tegemist on sisuliselt varasema menetluse jooksul esitatud nõude

konkretiseeritud kokkuvõttega) ja mahtu, et toimingu põhjendatud ajakuluks on 6 h.

Tervikteksti sisuline maht on ca 10 lk ning sellele ei olnud lisatud ühtegi tõendit.

- 09.02.2017 istungiks valmistumine 8h ning istungil osalemine 4,25h. Kohtuistungi

protokollist nähtub, et istung kestis 4h 2 min ning sellises ulatuses luges kohus istungil

osalemise ajakulu põhjendatuks. Arvestades istungi kulgu, kestust, esindaja pädevust

ning asjaolu, et ta on asja materjalidega hästi kursis, leidis kohus, et istungiks

valmistumise ajakulu on põhjendatud 4h ulatuses.

- 20.04.2017 istungiks valmistumine 7,5h ning istungil osalemine 4,5h. Kohtuistungi

protokollist nähtub, et istung kestis 4h 21 min ning sellises ulatuses luges kohus

istungil osalemise ajakulu põhjendatuks. Arvestades istungi kulgu, kestust, esindaja

pädevust ning asjaolu, et ta on asja materjalidega hästi kursis ja kahe istungi vahele

jääval perioodil ei esitatud täiendavad tõendeid ja menetlusdokumente, leidis kohus, et

istungiks valmistumise ajakulu on põhjendatud 4h ulatuses.

- 26.04.2017 kohtuistungi protokolliga tutvumine 1h. Kohus leidis et, arvestades

dokumendi sisu, mahtu ning asjaolu, et protokolli osas ei esitatud ka parandamise

taotlust, on toimingu põhjendatud ajakuluks 0,5h. Protokolli sisuline maht on ca 7 lk

ning sellele sisu ei ole keeruline.

- 11.05.2017–12.05.2017 kohtukõneteeside koostamine 11,75h. Kohus leidis,

arvestades dokumendi sisu (sh seda, et tegemist on varasema menetluse jooksul

esitatud seisukohtade kontsentreeritud kokkuvõttega) ja mahtu, et toimingu

põhjendatud ajakuluks on 5h. Teeside sisuline maht on ca 3,5 lk ning sellele ei olnud

lisatud ühtegi tõendit.

- 23.10.2017 istungil osalemine. Kohus luges protokolli alusel kulu põhjendatuks 1h

55min ulatuses.

17. Kohus leidis, et kõik ülejäänud menetluskulude nimekirjas toodud toimingud on

märgitud ulatuses põhjendatud ja vajalikud. Kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja

materjalidega ja ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks kulutanud aega põhjendamatult.

18. Kokku luges kohus hageja lepingulise esindaja kulusid põhjendatuks mahus 231h

26min (273h 55min – 42h 29min), mis hageja esindaja kohtu poolt mõistlikuks peetud

tunnihinda (145 eurot käibemaksuta) arvestades vastab 33 557,83 eurole. Koos

kohtukuludega on hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud kokku 41 157,83

eurot (33 557,83 + 7 600). Hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse jättis

kohus rahuldamata 66 525,89 euro ulatuses (taotletud summa 7600+100 083,72–

rahuldatud summa 41 157,83).

Kostja (aktsiaselts Filter) määruskaebus

19. Harju Maakohtu määrusele esitas määruskaebuse kostja, kes palub tühistada

maakohtu määruse resolutsiooni punktide 1 ja 2 osas ning saata tsiviilasi hageja

menetluskulude kindlaksmääramise avalduse uueks lahendamiseks tagasi maakohtule.

20. Määruskaebuse kohaselt esitab kostja määruskaebuse määrusele selles osas, millega

määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus summas 33 557,83 eurot, eeskätt

5(11)

Tsiviilasi nr: 2-13-35377

seetõttu, et maakohus ei ole võtnud seisukohta kostja väidete suhtes selles, et tulemustasu

kokkuleppe korral saanuks kohus jätta hageja menetluskulud täielikult välja mõistmata.

Kostja ei vaidlusta maakohtu määrust selles osas, millega mõisteti kostjalt välja riigilõiv

summas 7600 eurot ega ka selles osas, millega jäeti menetluskulude kindlaksmääramise

avaldus rahuldamata summas 66 525,89 eurot.

21. Maakohus on jätnud vastamata kostja põhimõttelist laadi vastuväitele et tulemustasu

kokkuleppe korral peaks tulemustasu olemuslikult sisalduma kohtuotsusega

väljamõistetud summade sees, mitte sellele lisanduma. Tulenevalt TsMS § 463 lg 2 ja §

442 lg 8 peaks kohus ka määruses põhjendama, miks ta poole väidetega ei nõustu.

Eeltoodust tulenevalt ei ole määruse põhjendustest kohtu kaalutlusotsuse kujunemine

jälgitav ning asi tuleks määruskaebuse rahuldamise korral saata tagasi maakohtule

lahendamiseks.

22. Juhul, kui ringkonnakohus leiab, et tal on võimalik asi endal lahendada ja võtta sisuline

seisukoht kostja poolt maakohtule esitatud vastuväidete kohta, on kostja seisukohad

järgmised.

23. Kostja oli seisukohal, et tulemustasu kokkuleppe korral sisaldub osatasu ehk tulemustasu

kohtu poolt välja mõistetud summa sees. Antud juhul oli hageja ja tema lepingulise

esindaja vahel kokkulepe, et advokaadi tasu makstakse AdvS § 61 lg 1 p 3 tähenduses

osatasuna. AdvS § 61 lg 1 p 3 sätestab järgmist: tasu makstakse osana kliendi kasust, mida

ta saab õigusteenuse osutamise tõttu (osatasu).

24. Seda sätet tõlgendades on kostja seisukohal, et advokaadi tasu on nö ette planeeritud

selliselt, et kliendi kasu korral tuleb tal osa sellest loovutada tasuna advokaadile. Antud

säte ei võimalda jõuda järelduseni, et advokaaditasu tuleks maksta täiendavalt lisaks

kliendi kasule. Kuivõrd kliendi ja advokaadi omavahelise õigussuhte seisukohast omavad

primaarset tähendust advokatuuriseaduse sätted, siis sellise tasukokkuleppe korral ei saa

menetluskulude väljamõistmise küsimust kohtus arutades konkreetset tasukokkulepet

käsitleda kuidagi teisiti. Kui tasu makstakse osana kliendi kasust, siis see tähendabki, et

osa kasust tuleb ära anda. Seega ei ole võimalik menetluskulude hüvitamise raames nõuda

selle tasu hüvitamist kostjalt. Kostja nende kokkulepete pooleks ei ole ja nn tulemustasu

maksmise kohustus kostjale mingil juhul ülekantav ei ole. Kostja suhtes oleks ebaõiglane,

kui tulemustasu kokkuleppe sõlminud poole menetluskulude jaotamisega seotud rahaline

risk kandub kontrollimatult üle vastaspoolele.

25. Selline tõlgendus osatasust vastab ka tulemustasu olemusele. Tulemustasu kokkulepe on

olemuslikult tehing, mille mõte ja eesmärk on see, et esindaja võtab endale õigusvaidluse

kaotamisega seotud riskid ja kaotuse korral tal tasu nõudeõigust ei ole. Samuti võtab

klient endale riski, et võidu (kasu) korral peab ta loovutama osa saadud tulemist esindajale

ja saadav lõpptulem on selle võrra väiksem. Nn tulemustasu kokkulepe tähendab

olemuslikult seda, et tasu makstakse reaalse tulemuse pealt, milleks saaks olla üksnes

konkreetse jõustunud kohtulahendi täitmine. Teisisõnu, kokkulepitud tulemuseks rahaliste

nõuete puhul on raha laekumine, selle eelduseks omakorda on hagi rahuldava kohtuotsuse

jõustumine, mitte otsuse tegemine.

26. Praegusel juhul omab eeltoodu kontekstis tähtsust ka fakt, et klient on saanud kätte kahju

hüvitise 100 % summas 365 260 eurot ja lisaks täiendavalt viivise 135 158 eurot. Viivis

oma õiguslikult olemuselt on sanktsioon rahalise kohustusega täitmisega viivitamise eest.

Samas raamatupidamislikus tähenduses on tegemist erakorralise tuluga, mille suurus ega

ka reaalne väljamõistmine ja laekumine ei ole hagiavalduse esitamisel prognoositav.

Ainuüksi viivis kui erakorraline tulu kataks ära väidetava tulemustasu suuruse ning selle

väljamaksmine esindajale viiviste arvelt ei ole hagejal mingit takistust. See poleks ka

hageja finantsseisundit kahjustav. Arvestades tulemustasu olemust ei peaks hageja

põhinõudest midagi esindajale loovutama.

27. Kostja arvates viitab tulemustasu kokkuleppe suurus 20 % sellele, et hageja jaoks ei

ole tegelik eesmärk kahju hüvitamine, kui ta on nõus hagi rahuldamise korral koheselt

6(11)

Tsiviilasi nr: 2-13-35377

ära andma 20 % tulemist. Pigem on tegemist kostja arvelt alusetu rikastumise katsega.

Ainuüksi viiviste suurus (135 158 eurot) oli sellises suurusjärgus, mis igal juhul katab

ära ja ületab kõik hageja väidetavad menetluskulud ka siis, kui lugeda tulemustasu

kokkulepet 20 % aktsepteeritavaks suuruseks (millega kostja küll ei nõustu) ning

tekitab hagejale täiendava lisatulu vähemalt 35 000 euro ulatuses.

28. Osatasu (tulemustasu) kokkuleppe korral ei peaks kohus üldse menetluskulusid

vastaspoolelt välja mõistma. Kui kohus ei nõustu kostja põhimõttelise käsitlusega ja

leiab, et maakohus sai vaatamata osatasu olemusele kulud õigusabi eest välja mõista

täiendavalt, siis kulude vajalikkuse ja põhjendatuse kontrollimise osas tunnipõhise

arvestuse alusel kostjal maakohtule etteheiteid ei ole. Kohus kontrollis hageja kulude

suurust toimingute kaupa ja vähendas neid põhjendatult.

Hageja (Tallinna Prügilagaas OÜ) vastumääruskaebus

29. Hageja esitas maakohtu määrusele esitatud kostja määruskaebusele

vastumääruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas, milles hageja

avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks jäeti rahuldamata 66 525,89 euro

ulatuses (resolutsiooni punkt 3) ning teha uus määrus, millega mõista kostjalt hageja

kasuks välja menetluskulud vastavalt hageja avaldustele 20% ulatuses hagejalt

jõustunud kohtulahenditega väljamõistetud summast, s.t. kokku summas 100 083,72

eurot.

30. Vastumääruskaebuse kohaselt on maakohus hageja menetluskulude

kindlaksmääramisel ületanud diskretsiooni piire.

31. Vaidlustatava määruse p-s 26 leiab maakohus, et kostja ei pea taluma tavapärasest

erinevatest tasukokkulepetest tulenevaid kohustusi ning seda eriti olukorras, kus tal

puudub võimalus sellise kokkuleppe sisu mõista. Hageja hinnangul väidab maakohus

sisuliselt, et osatasu kui tasukokkulepe on tavapärasest erinev tasukokkuleppe liik,

mille tagajärgi kostja ei pea taluma. Kuivõrd AdvS § 61 lg 1 p 3 järgi on osatasu

lubatud tasu vorm, peab kostja kandma ka sellest tulenevad tagajärjed.

32. Välja mõistetava menetluskulu vähendamise aluseks ettenähtavuse tõttu (analoog

VÕS § 127 lg-ga 3) ei saa olla mitte tasu arvestamise alus ja fakt et tegemist on

osatasuga vaid üksnes menetluskulude summalise suuruse ettenähtamatus. Hageja on

korduvalt menetluskulude hüvitamist puudutavas menetluses esile toonud, et kostja

enda menetluskulud olid täpselt sama suured ning seetõttu oli hageja menetluskulude

suurus sõltumata selle arvestamise metoodikast kostjale ettenähtav. Kostja sai ja pidigi

eeldama, et vastaspoole menetluskulud on samas suurusjärgus tema enda kuludega.

33. Maakohtu poolt 145 euro tunnitasumäärana fikseerimine ei olnud õigustatud. Seadus

ei piira, kui palju menetlusosaline oma lepingulisele esindajale esindamise eest

maksab või maksta võib, see on kokkuleppe küsimus. Hageja menetluskulude ulatuse

hindamine oli antud juhul võimalik ka ühe tööühiku hinna fikseerimiseta. Kui

maakohtu hinnangul oli mingi hageja menetlustoiming teostatud vajalikust suuremas

ulatuses (mida hageja ei mööna), oleks maakohtul tulnud vähendada üksnes

kokkuleppelise osatasu protsendimäära. Praegusel juhul on maakohus sisuliselt

omaalgatuslikult kujundanud hageja ja tema lepinguliste esindajate vahelise

kokkuleppe ümber tunnitasu kokkuleppeks.

34. Samuti ei ole õigustatud määruse viide sellele, et kohus jättis tähelepanuta hageja

korduvalt esitatud võrdlused kostja menetluskuludega.

35. Kõik hageja menetlustoimingud on olnud vajalikud ja TsMS § 175 lg 1 mõttes ning

nende ulatuse vähendamine on olnud lubamatu. Seadus ei piira menetlusosalise

esindajaga seotud kulude ringi.

7(11)

Tsiviilasi nr: 2-13-35377

36. Määruse p-d 35, 38, 39 ja 42, kus maakohus on ajakulu lugenud põhjendatuks üksnes

istungi pikkuse ega ole selle hulka lugenud esindaja ajakulu istungile jõudmiseks, on

seega kaasa toonud ebaõige kohtumääruse. Istungi kulg, kestus, esindaja pädevus ning

asjaolu, et ta on asja materjalidega hästi kursis (nt määruse p 38), ei võimalda kuidagi

esindaja istungil osalemist ilma selleks füüsiliselt kohtumajja kohale minemata.

37. Määruse p-s 33 on maakohus lugenud ajakulu mittevajalikuks, kuna kohus jättis

rahuldamata vastuväite, mille koostamise sellele ajakulule vastab. See ei ole aga

menetluskulu kindlaksmääramata jätmise eeldus. Vastuväite koostamine oli

kahtlemata hageja kui kliendi huvides, mis tähendab et selle koostamine esindaja poolt

oli vajalik ja põhjendatud.

38. Hageja ei nõustu ka ülejäänud maakohtu etteheidetega materjalidega tutvumise ja

menetlusdokumentide koostamisele kulunud ajakulu ulatusest. Maakohtu määruses

toodud põhjendused ei võimalda neid lugeda ebavajalikeks ega mittepõhjendatuteks.

Menetluse edasine käik

39. Harju Maakohus võttis määruskaebuse ning vastumääruskaebuse menetlusse ning

edastas seisukoha saamiseks teisele poolele.

40. Hageja palus kostja määruskaebuse rahuldamata jätta.

41. Kostja palus hageja vastumääruskaebuse jätta läbi vaatamata, selle menetlemise korral

jätta see rahuldamata. Kostja leidis, et hagejal puudub vastumääruskaebuse esitamise

õigus, kuna menetluskulude väljamõistmise või välja mõistmata jätmine on võimalik

vaidlustada üksnes TsMS § 178 lg 1 sätestatud korras selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

42. Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis vastavalt TsMS § 663 lg-

le 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu põhjendused

43. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud Harju

Maakohtu kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses ja

vastumääruskaebuses esitatud väited ei anna määruse tühistamiseks alust.

Ringkonnakohus leiab, et Harju Maakohtu 09.04.2018 määruse resolutsiooni

muutmiseks alust ei ole, kuid TsMS §-le 659 ja § 657 lg 1 p 21 alusel tuleb

kohtumääruse põhjendusi täiendada (p 47 - 53) ja täpsustada (p 64). Ringkonnakohus

nõustub vaidlustatud määruse põhjendustega, välja arvatud osas, mida täpsustab (p 64)

ning tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 654 lg 5 ja 6 käesolevas lahendis neid ei korda.

Määruskaebus ja vastumääruskaebus jäävad rahuldamata.

44. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

45. Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on

kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui

kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-171-12, p 13).

46. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga selles, et maakohus on rikkunud

põhjendamiskohustust, jättes kostja poolt hageja menetluskuludele esitatud kõigile

vastuväidetele vastamata. Kuivõrd maakohtu otsustus on lõppjäreldustes õige, ei

pea ringkonnakohus vajalikuks vaidlustatud määrust sel põhjusel

tühistada ning asja maakohtule uueks otsustamiseks tagasi saata.

Ringkonnakohus saab asja ise lahendada ning maakohtu minetuse

parandada.

47. Kostja põhilised vastuväited seoses hageja menetluskuludega

seisnevad selles, et kostja arvates ei peaks kohus osatasu

kokkuleppe korral üldse menetluskulusid vastaspoolelt välja

8(11)

Tsiviilasi nr: 2-13-35377

mõistma, kuna tasu peaks olemuslikult sisalduma kohtuotsusega

väljamõistetud summade sees. Kohus ei nõustu kostja

vastuväidetega ning leiab, et kostja käsitlus ei vasta seaduse

mõttele ja on põhimõtteliselt väär.

48. Kostja on õigesti esile toonud, et lepingupoolte omavahelises suhtes

tähendab AdvS § 61 lg 1 p 3 regulatsiooni alusel kokkulepitud

osatasu vorm seda, et õigusteenuse saajal tuleb õigusteenuse

osutamise tõttu saadud kasust maksta osa tasuks õigusteenuse

osutajale. Ka on õige see arutlus, et õigusteenuse osutaja ja kliendi

vaheline leping on võlaõiguslik ning kehtib üksnes nende vahel.

Nõustuda ei saa aga sellega, et praegusel juhul puudub alus kostjalt

hageja kasuks menetluskulude väljamõistmiseks.

49. Kohus selgitab, et tsiviilkohtumenetluses hüvitatakse lepingulise

esindaja kulud vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku regulatsioonile, mis ei

kehtesta ühtki erisust seonduvalt advokaaditasu erinevate vormidega, milleks AdvS §

61 tulenevalt võivad olla ajatasu (AdvS § 61 lg 1 p 1), koondtasu (AdvS § 61 lg 1 p 2),

osatasu (AdvS § 61 lg 1 p 3) ja tulemustasu (AdvS § 61 lg 3) .

50. TsMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud

lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või

muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

51. Seega peab kohus lepingulise esindaja kulud välja mõistma

olenemata kokkulepitud (advokaadi)tasu vormist, hinnates

õigusabikulude põhjendatust ja vajalikkust. Kohtu seisukohta toetab ka kohtupraktika.

52. Riigikohus on nn tulemustasu kokkulepetega seonduvalt menetluskulude

kindlaksmääramise problemaatikat käsitlenud lahendites nr 3-2-1-112-09 ja nr 3-2-1-

115-13. Sealjuures on kohtulahendis nr 3-2-1-115-13 esindajakuluks kokkuleppe

kohaselt olnud 15% hageja kasust ning selles lahendis asus Riigikohus seisukohale, et

lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele TsMS § 175

lg 1 järgi, tuleb hinnata ka ühe tööühiku hinna põhjendatust ja vajalikkust (vt

Riigikohtu lahend nr 3-2-1-115-13, p 11, 24 ja 25). Kitsamalt nn tulemustasuga

seonduva osas leidis Riigikohus lahendis nr 3-2-1-112-09, et iseenesest on õige, et

kokkulepe tulemustasu kohta on lubatav advokatuuriseaduse § 61 lg 3 kohaselt. See

aga ei tähenda, et tulemustasu korral ei tuleks hinnata õigusabikulude põhjendatust ja

vajalikkust TsMS § 175 lg 1 tähenduses (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-112-09, p 15).

53. Seega tuleb kohtul hageja menetluskulude kindlaksmääramisel

lähtuda hageja ja tema esindajate kokkuleppest selle kohta, et

esindajate tasu moodustab 20% kostjalt jõustunud kohtulahendiga

hageja kasuks välja mõistetud summas (sh viivis).

54. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et maakohus on hageja

menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel õigesti lähtunud

osatasu kokkuleppest. Nõustuda ei saa kostjaga selles, et käesoleval juhul on

osatasu kokkuleppe aluseks võtmisel tegemist ebaõiglusega tema suhtes või tema

arvelt alusetult rikastumisega, kuna maakohus on õigesti hageja menetluskulude

hüvitatavuse üle otsustamiseks hinnanud osatasu vastavust esindajate õigusabikulude

põhjendatud ja vajalikule ulatusele, jätnud arvesse võtmata kulunud aja ning kogutasu

ja ajakulu jagatisena saadava tunnitasu ning vähendanud selle suurust mõistliku

ulatuseni.

55. Seoses vastumääruskaebusega märgib ringkonnakohus järgnevat.

9(11)

Tsiviilasi nr: 2-13-35377

56. Ringkonnakohus ei nõustu kostja seisukohaga, et praegusel juhul

puudus hagejal õigus vastumääruskaebuse esitamiseks ning see

tuleks läbi vaatamata jätta.

57. TsMS § 178 lg 1 teise lause kohaselt saab hüvitatavate menetluskulude suurust

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline

suurus kindlaks määrati. TsMS § 660 lg 1 kohaselt võib maakohtu määruse peale

määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse ringkonnakohtule

üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud. TsMS § 659

kohaselt kohaldatakse ringkonnakohtusse määruskaebuse esitamisele ja seal

menetlemisele apellatsioonimenetluse kohta sätestatut, kui käesolevast peatükist ja

määruskaebuse olemusest ei tulene teisiti. TsMS § 635 lg 1 kohaselt on

vastuapellatsioonkaebus apellatsioonkaebus, mille üks pool esitab vastuseks

vastaspoole apellatsioonkaebusele sellega ühiseks läbivaatamiseks.

58. Eeltoodust tulenevalt, kuna hagejal on põhimõtteliselt õigus menetluskulude suurust

kindlaks määravat kohtulahendit vaidlustada ning seadusest ega määrukaebuse

olemusest ei tulene, et vastumääruskaebuse esitamine oleks keelatud, võis hageja

praegusel juhul esitada kostja määruskaebusele vastumääruskaebuse olenemata sellest,

et hageja maakohtu määrusele ise määruskaebust ei esitanud. Vastumääruskaebuse

läbi vaatamata jätmiseks puudub õiguslik alus.

59. Vastuseks vastumääruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

60. Ringkonnakohus ei nõustu hageja väitega, et maakohus on hageja

menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel ületanud

diskretsioonipiire. Maakohus on selles osas vastavalt TsMS § 175 lg-le 1 piisava

põhjalikkusega kontrollinud ja analüüsinud hageja lepinguliste esindajate töö mahtu

ning sellest tulenevalt õigesti vähendanud toimingute ajakulu maakohtu määruses

märgitud ulatuses, milles see ei ole põhjendatud ega vajalik. Oma otsustust on

maakohus arusaadavalt ning õiglaselt põhjendanud, mistõttu puudub ringkonnakohtul

alus diskretsiooni sekkumiseks. Ringkonnakohus märgib, et ei saa ümber hinnata

maakohtu poolt põhjendamatuteks loetud lepingulise esindaja kulusid pelgalt seetõttu,

et menetlusosalise hinnangul on menetluskulud vajalikud ja põhjendatud maakohtu

märgitust suuremas või väiksemas ulatuses (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-88-11, p

12).

61. Maakohus on õigesti leidnud, et tsiviilasi oli küll keerukas, kuid ei olnud seda määral,

mis õigustaks hageja esindajate ühe tööühiku hinnaks lugeda arvestuse alusel saadava

tunnihinna 365,38 eurot. Maakohus on põhjendatult lugenud esindajatasu tunnihinna

suuruseks 145 eurot ilma käibemaksuta, arvestades keerukate kohtuasjade puhul

kohtupraktikas põhjendatuks peetud ühe tööühiku hinda, käesoleva asja sisu ning

mahtu ja hageja esindajate kvalifikatsiooni.

62. On küll õige hageja väide, et seadus ei piira, kui palju menetlusosaline oma

lepingulisele esindajale esindamise eest tasub, kuid see ei tähenda, et kogu

kokkulepitud tasu tuleks vastaspoolelt tema kaotuse korral alati välja mõista. Piirangu

selles osas seab TsMS § 175 lg 1. Sellest lähtuvalt on maakohus õigesti leidnud, et

olukorras, kus kohus teeb lahendi kostja kahjuks, ei ole õige jätta hageja ja tema

esindajate vahel sõlmitud esindajatasu kokkuleppest tulenevaid kohustusi täies

ulatuses kostja kanda. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ka selles, et osatasu

kokkulepet saab pidada tavapärasest erinevaks ning menetluskulude

kindlaksmääramisel võib kohus tasu arvestamise aluseid arvesse võttes hinnata ka

seda, milliseid menetluskulusid hüvitama kohustatud pool sai ette näha.

63. Kuivõrd seadusest tulenevalt on kohus menetluskulude väljamõistmisel seotud

kohustusega hinnata nende põhjendatust ja vajalikkust, tuli maakohtul käesoleval

10(11)

Tsiviilasi nr: 2-13-35377

juhul hinnata ka hagejate esindajate ühe tööühiku hinna põhjendatust ja vajalikkust.

Seda põhimõtet rõhutas Riigikohus eespool viidatud lahendis nr 3-2-1-115-13. Kuna

hageja menetluskulude nimekirjades tunniühiku hinda välja ei toonud, tuli maakohtul

see ise välja arvestada. Eeltoodust tulenevalt on hageja etteheited nagu oleks

maakohus õigusteenuse osutamise kokkuleppe omaalgatuslikult ümberkujundanud,

ainetud. Arvestades Riigikohtu seisukohti, ei saanud maakohus ka kokkulepitud

osatasu protsendimäära vähendama hakata.

64. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga selles, et maakohus on sisuliselt jätnud vastamata

hageja võrdlustele kostja menetluskuludega. Määruse põhjendustest nähtuvalt on

maakohus vastuseks hageja väitele selgitanud, et Riigikohtu

seisukohtadest tulenevalt ei pea poolte menetluskulud võrdsed

olema ning menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel

hindab kohus menetluskulude põhjendatust eraldiseisvalt, mitte

võrrelduna samas asjas teise poole esindaja töömahu või kuludega.

Seetõttu tuleb sellele selgitusele eelnev maakohtu eksitav otsustus,

et kohus jätab hageja vastuväited tähelepanuta, määruse

põhjendustest välja jätta.

65. Ringkonnakohus nõustub maakohtu kõigi seisukohtadega osas, milles kohus pidas

hageja menetluskulusid põhjendamatuteks ja ebavajalikeks ning vähendas toimingute

ajakulu. Maakohtu siseveendumuse kujunemine on loogiline ja jälgitav.

66. Hageja konkreetsed etteheited maakohtule seoses sellega, et

maakohus ei lugenud määruse punktides 35, 38, 39 ja 42 nimetatud

istungitel osalemise ajakulu hulka ajakulu istungile jõudmiseks, ei

ole ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud. Määruse põhjendustest

nähtuvalt on maakohus kõigi eelnimetatu istungitega seonduvalt

osaliselt põhjendatuks pidanud ka istungiks ettevalmistumisele

kulunud aega, mille hulka tuleb arvestada mh istungile jõudmise

ajakulu. Nõustuda saab ka selle maakohtu seisukohaga, et kuna

hageja esitatud vastuväide jäi rahuldamata, ei ole selle

koostamiseks kulunud aeg põhjendatud ega vajalik ning

hüvitamisele kuuluv.

67. TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud

kulusid ei hüvitata.

68. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi

kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma

kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Krista Kirspuu

Indrek Soots

Ulvi Loonurm

kohtunik

kohtunik

kohtunik

11(11)