1-16-10316/140 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1-16-10316

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

10. aprill 2019, Narva kohtumaja Kohtuasja number 1-16-10316 Kohtunik Mari-Liis Avikson Kohtuistungi sekretär Ljubov Allikmäe Tõlk Svetlana Hamaza Kriminaalasi Viru Vangla taotlus tingimisi enne P.Z-i tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega Süüdimõistetu P.Z (isikukood XXX viibimiskoht ; Viru Vangla; vabanemisjärgne elukoht: xxx) Karistuse kandmise algus 07.07.2016 ja lõpp 07.11.2021 Kaitsja Advokaat Irina Žurina Kohtuistungi toimumise aeg 10.04.2019, videokohtuistung

RESOLUTSIOON

Juhindude karistusseadustiku (edaspidi KarS) kriminaalmenetluse seadustiku s § 76 ja (edaspidi KrMS)

§ 426, § 383; § 384 ja § 387, kohus määras: Jätta tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vangistusest P.Z vabastamata. M P.Z-ilt menetluskuluna Eesti Vabariigi õista KrMS § 180 lg 1 ja 3 alusel välja kasuks 180 ( eurot ja 72 senti kaitsjatasu, mis tuleb tasuda 1 ükssada kaheksakümmend) (ühe) aasta jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. Menetluskulud tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas või arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99917700038104. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Määrus astada süüdimõistetule prokurörile ning ed , kaitsjale, Viru Vanglale.

1-16-10316 Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 (viieteistkümne) päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vangla esitas 03.04.2019 Viru Maakohtule materja kinnipeetava P.Z-i lid tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks elektroonilise järelevalve alla.

2. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 26.05.2017 otsusega tunnistati P.Z KarS §

118 lg 1 p 1, 7 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ning mõisteti talle

karistuseks vangistus 8 aastat. Vastavalt Kr

MS § 238 lg 2 vähendati P.Z-ile mõistetud karistust 1/3 võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 5 aastat ja 4 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel karistuse kandmise alguseks loeti P.Z-i kahtlustatavana kinn . P.Z-i suhtes valitud

ipidamise päev, s.o 07.07.2016 tõkend – vahistamine

.

– tühistati kohtuotsuse jõustumisel. Kohtuotsus jõustus 05.02.2018

3. Kinnipidamisasutuses P.Z-i kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et vangla arvates oht seisneb ellega avariiohtlike süstemaatilises mootorsõiduki joobes juhtimises ja s olukordade tekitamises. Samuti võib oht seisneda kehavigastuste tekitamises, mille tagajärjel võib kaasneda ka inimese surm. Oht on kõige tõenäolisem kui isik tarvitab alkoholi ja tal endal või mõnel seltskonnas viibijal tuleb mõte kuhugi sõita. Riski suuren dab isiku tegevusetus. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 32%.

Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 33%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta Viru Vangla kinnipeetav P.Z-i tingimisi ennetähtaega vabastamist elektroonilise valve alla.

4. Kriminaalhooldusametnik teeb juhul kui kohus leiab, et P.Z tuleb vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega ettepaneku määrata talle katseaeg kuni 07.11.2021 ja käitumiskontrolli pikkuseks 2 aastat tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata

P.Z-ile järgmised kohustused: KarS § 75 lg 2 p 2 alusel a alkoholi; KarS § 75 lg 2 p 9

- mitte tarvitam

alluma elektroonilisele valvele 6 kuud. 5. Sofja Hristoforova 10.04.2019 Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör nõustub oma kirjalikus arvamuses vanglaga ning ei toeta samuti P.Z-i ennetähtaegset vabastamist ning teatab ka, et P.Z-i ei soovi võtta osa tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest.

Süüdimõistetu ja tema kaitsja seisukohad kohtuistungil

6. Süüdimõistetu jäi P.Z 10.04.2019 kohtuistungil selle juurde, et ta sooviks vabaneda vanglast elektroonilise valve alla Ta tahaks rehabilitatsioonikeskusesse minna ja tahaks . eemalduda kriminaalist. Samuti tahaks ta alustada korralikku elu, peret luua ja naist endale võtta ning rahulikult täisväärtusliku elu elada ja asuda tööle. Tugiisik saab talle võimaldada head tööd rehabilitatsioonikeskuses. Selle töö eest oleks tasu minimaalne või rohkem. palk Sotsiaalprogrammis „Sotsiaalsete oskuste treening“ on läbimata kolm tundi. See programm peab mai alguses lõppema. l ta ei mäl ti ametlikult töötas. Aastast Hetke eta, millal ta viima 2014 on ta xxx A2 taseme riigikeele eksam toimub 14. ja enne seda oli töötukassas arvel. septembril 2019.a. Tal on enda lähisugulastega head suhted. Tal on üks õde, kedagi teist ei ole. Alkholisõltuvust tal ei ole. Ta suudab täita lisakohustust mitte tarvitada alkholi. Tal on osaliselt teada rehabilitatsioonikeskuse tingimused: ei tohi narkootilisi aineid tarvitada,

1-16-10316 alkoholi ei tohi tarvitada, ei tohi suitsetada ja väljaspool peab liikuma ainult tugiisikuga või grupis. Tal on Ta saab ka pensioni 320 eurot, mis on määratud kuni aprillini 2020. motivatsioon muutuda. Ta on täiskasvanud mees, 52 aastat vana. Tal ei ole soovi midagi kriminaalset teha, tahab korralikult elada. Talle teadaolevalt asub selles rehabilitatsioonikeskuses 25 isikut. Tema asub elama, kas kahekohalisse tuppa. Ta või kolme tunnistab oma süüd ja kahetseb tehtut ja palub teda vabastada tingimisi enne tähtaega.

7. Kaitsja toetas P.Z-i soovi vabaneda vangistusest troonilise valve enne tähtaega elek kohaldamisega. P.Z-ile

tehtud ettepanek, mille kohaselt ta saab elada rehabilitatsioonikeskuses, korralikult elada edasi. on hea pakkumine, et ta võiks ühiskonnas Kaitsja on ise käinud selles rehabilitatsioonikeskuses ja tuttav selle juhiga. Tegemist on hea asukohaga hoonega, mis asub eemal linna elamutest. Tegemist on päris kinnise asutusega ja seal keelatakse alkohol ja narkootikumide i tarvitamist, ei tohi kakelda ja ei ole võimalik välja minna ilma tugiisikuta

. Enamasti üritavad rehabilitatsioonikeskuse töötajad võimaldada inimestele tööd Ühe aasta möödumisel püüavad ka töötajad seda sidet üleval hoida, aitavad . töö, elukoha leidmisega ja võimaldavad ka psühholoogi nõustamist. Selles keskuses viibivad vangistusest enne tähtaega vaba – statud isikud ja ka need, kellel raske olukord pole sugulasi, elukohta jne. See koht sobib elektroonilise valve seadme paigaldamiseks. P.Z-il oli infarkt ja tal on . kõrge protsent töövõimetuses Vähetähtis ei ole ka see, et rehabilitatsioonikeskuses viibides asub ta tööle ja jätkab oma tööoskuste täiendamist. Süüdimõistetul on kindlad plaanid tulevikuks, mille kohaselt plaanib ta tööle asuda ja pere luua. Selles aitab teda ka sotsiaalprogrammis osalemine ning on näha tema käitumisest ja sellest, kuidas ta vastab, et tegemist on rahuliku mehega, kes on võimeline erinevate eluajal tekkivate olukordadega toime tulema. Ta ei kaotanud lähedastega suhteid. Iseloomustusest selgub, et ta peab üleval õega suhet, mis on päris hea. Vaatamata sellele, et vangla ei toeta ennetähtaegset vabastamist on iseloomustuses märgitud päris madal uue kuriteo toimepanemise risk, mis on keskmisest madalam. Kaitsja toob välja, et P.Z-il on kogemus olemas hakkama saamisel kohustustega, kuna viimase sõnul läbis ta üsna edukalt käitumiskontrollnõuded varasemalt. Kaitsja rõhutas ka seda, et vanglas viibib P.Z alates

07.07.2016 ja tal ei ole ühtegi distsiplinaarrikkumist.

MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

8. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, kuulanud tetu, kaitsja ning ära süüdimõis arvestad , leiab, et P.Z-i es prokuröri kirjalikku seisukohta ei ole põhjendatud vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine. Formaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks

9. KarS -

§ 76 lg te 1 ja 2 järgi on tingimisi enne tähtaega vangistuse vabastamise formaalseks eelduseks karistusajast teatava pikkusega osa ärakandmine. Ärakantud karistusaja arvutamisel lähtutakse kohtuotsuses KrMS §

1 p 6 kohaselt märgitud vangistuse kandmise alguse

313 lg kuupäevast. Juhul, kui isik viibis enne süüdimõistva otsuse jõustumist vabaduses, ei saanud kohus karistuse kandmise täpset kuupäeva otsuse resolutsioonis kajastada ja selle arvutamisel võetakse KrMS § 414 lg 2 järgi aluseks süüdimõistetu vanglasse jõudmise aeg (vt Riigikohtu

18. aprilli 2011 otsus asjas nr 3-1-1-18-11, p 9.2). Sellest algusajast lähtub vangla vangistusseaduse (VangS) §

1 järgi kohtule tingimisi ennetähtaegse vabastamise

76 lg otsustamiseks materjalide saatmisel ning ka VangS § 73 kohaselt kinnipeetava vangistusest vabastamisel seoses karistuse ärakandmisega.

10. Käesoleval juhul Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 26.05.2017 otsusega tunnistati P.Z KarS § 118 lg 1 p 1, 7 järgi kvalifitseeritud kuriteo mepanemises süüdi ning toi talle

1-16-10316 mõisteti MS § 238 lg

2 vähendati P.Z-ile karistuseks vangistus 8 aastat. Vastavalt Kr - le mõistetud karistust 1/3 võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 5 aastat ja 4 kuud. ristuse kandmise alguseks loeti P.Z-i KarS § 68 lg 1 alusel ka kahtlustatavana kinn . ipidamise päev, s.o 07.07.2016

11. KarS katseajaga tingimisi § 76 lg 2 p 1 alusel võib kohus esimese astme kuriteos süüdlase enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära ka vähemalt poole ndnud: mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on P.Z temale mõistetud karistusajast, s.o kuu pikkusest vangistusest ära

5 aasta ja 4 kandnud enam kui pool, kuid mitte vähem kui neli kuud ning nõustunud elektroonilise valve kohaldamisega. Kohtule esitatud Viru Vangla kinnipeetava iseloomustuse lisast nähtub see, et P.Z on taotlenud vaba Rehabilitatsioonija stamist elektroonilise järelevalve alla adaptsioonikeskusesse Uus põlvkond. Antud keskus vastab elektroonilise valve tingimustele. Kirjaliku nõusoleku toetamaks kinnipeetava vabastamist ning elektroonilise valve kohaldamist andis reha M, kellele on selgitatud bilitatsioonikeskuse Uus põlvkond direktor Y elektroonilise valve olemust. Seega esinevad formaalsed alus tingimisi ed süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. Materiaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks

12. KarS § 76 lg 4 alusel tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vabastamise korral määratakse vastavalt KarS § 76 lg le 5 isikule vähemalt kuuekuuline katseaeg, mille - ajaks allutatakse süüdlane KarS § s 75 sätestatud käitumis - kontrollile.

13. KarS § 76 lg 4 annab kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks ei pea Riigikohtu 28.04.2017 otsusest nr tuvastama 3-1-1-12-17 nähtuvalt mingeid erandlikke asjaolusid. Kohus peab hindama erija üldpreventiivseid tegureid, pidades silmas ennetähtaegse vabastamise üldise eesmärgi saavutamise võimalikkust üksikjuhul. KarS § 76 lg 5 näeb tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel ette süüdimõistetu allutamise kriminaalhooldusosakonna järelevalvele, et aidata toime tulla vabadusse naasmisel tekkida võivate raskustega ja et ta suudaks hoiduda uute kuritegude toimepanemisest.

14. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Selle eelduse olemasolu saab hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid (RKKKo nr . Süüdlase 3-1-1-12-17) resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda -s 4 kirjeldatud võivate tagajärgede kaudu. Kuna KarS § 76 lg asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus õigustatud tõdema, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Sellisel juhul peavad kohtumääruses kajastuma selged põhjendused, missugused konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed sellise arvamuse tingivad ning miks need kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Isiku vabastamata jätmiseks ei piisa ainuüksi viitest üldpreventiivsetele kaalutlustele seoses kuriteo asjaolude ja/või süüdimõistetu senise elukäiguga, kui samal ajal on täidetud muud ennetähtaegse vabastamise eeldused. Samuti ei

1-16-10316 saa põhjendada isiku ennetähtaegset vabastamata jätmist vaid toimepandud kuriteo raskusega ning tuleb arvestada, et asjaolude tähtsus võib aja jooksul väheneda. Süüdimõistetu käitumine vangistuses

olles

15. Viru , et individuaals alusel Vangla iseloomustusest nähtub süüdimõistetu e täitmiskava 21.08.2018-06.12.2018 osales riigike Alates eleõppes A1. Kursus sooritatud tulemusega 80%. 21.01.2019

osaleb riigikeeleõppes A2 ning eksam toimub süüdimõistetu ütluste kohaselt 14. septembril 2019. 16. Eeltoodud iseloomustuse kohaselt alates 12.02.2019 osaleb süüdimõistetu sotsiaalprogrammis Kohtuistungil selgus, et eeltoodud „Sotsiaalsete oskuste treening“. programmist on läbimata veel 3 tundi ja mai alguses esimestel kuupäevadel peaks see 2019 programm saama läbitud. P.Z-i ütluste kohaselt selles programmis osalemine on andnud talle oskuse inimestega suhelda ilma kartuseta ja agressioonita, oskuse konfliktide vältimiseks ja nendest eemalduda.

17. Lisaks kinnipeetu osalemisele eeltoodud programmis ning riigikeeleõppes on põhjendatud positiivse asjaoluna välja tuua ka see, et P.Z-il

puuduvad kehtivad

distsiplinaarkaristused, mis näitab seda, et ta on olnud suuteline alluma kinnipidamisasutuses kehtestatud korrale.

18. Eeltoodud andmete põhjal ei ole kohtul P.Z-i käitumisele kinnipidamisasutuses võimalik mingeid etteheiteid teha. Kinnipeetu isiklikust toimikust ei nähtu ka seda, et ta oleks keeldunud talle pakutud tööde tegemisest ning kohtuistungil kinnitas ta, et kindlasti nõustub tööd tegema. Asjaoluna, mis räägib süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise kahjuks, analüüsides P.Z-i käitumist kinnipidamisasutuses, on see, et ta ei ole tänase päeva seisuga läbinud talle kinnipeetava individuaalses täitmiskavas ette nähtud riskihinnangust lähtuvaid tegevusi. Nimetatud tegevuste läbimist antud juhul arvestades süüdimõistetu isikut, kes kannab tema enda ütluste kohaselt juba neljandat korda vabaduskaotuslikku karistust, peab kohus möödapääsmatuks. Riigikeele oskuse arendamine aitab tõsta süüdimõistetu konkurentsivõimet tööjõuturul. Täielikult ei ole veel läbitud sotsiaalprogrammi „Sotsiaalsete oskuste treening“ ning ees ootab veel sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ läbimine. Samuti ei saa alahinnata kriminaalhooldusametnikuga ette nähtud vestluste positiivset mõju süüdimõistetu edaspidisele seaduskuulekusele.

19. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et kinnipeetu käitumine vangistuses olles pigem ei toeta tema ennetähtaegset vabastamist, kuna ei ole veel täitnud talle koost ta atud individuaalset täitmiskava. Arvestades, et P.Z kannab enda sõnul, milles kohtul ei ole alust selles osas kahelda, neljandat korda vabaduskaotuslikku karistust, siis ilmselgelt on varasemalt olnud tema sotsiaalsetes oskustes puudujääke, millega tuleb aktiivselt tegeleda saavutamaks seda, et süüdimõistetu suudab vabaduses olles elada täisväärtuslikku elu, mille viljelemise soovi on ta kohtuistungil avaldanud ja mille saavutamist tuleb igati toetada. Süüdimõistetu elutingimused vabaduses olles

20. Vangla iseloomustusest nähtub, et võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral soovib P.Z elama asuda aadressile xxx. Sellise elukoha valikut kinnitas ka süüdimõistetu kohtuistungil. Tegemist on Rehabilitatsioonija adaptsioonikeskusega Uus põlvkond. Antud keskus vastab elektroonilise valve tingimustele ja rehabilitatsioonikeskuse direktor Y M teatas, et P.Z-ile tagatakse tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabanemisel elukoht xxx (juriidiline aadress xxx). Direktori sõnul on antud keskus kinnine, rehabilitatsiooni aeg on 1 aasta,

millele järgneb adaptsiooni aeg kestvusega 6 kuud.

1-16-10316

21. Kaitsja on välja toonud, et on külastanud eeltoodud rehabilitatsioonikeskust ja leiab, et tegemist on P.Z-i jaoks hea pakkumisega, et viimane võiks korralikult elada ühiskonnas edasi. Kohus pigem on kahtleval seisukohal käesoleval juhul eeltoodud elukoha headuse osas, kuna süüdimõistetu kohtuistungil antud ütluste kohaselt elab seal koos 25 erineva taustaga isikut ning ka tuba tuleb jagada vähemalt ühe isikuga. Nähtuvalt kinnipeetava iseloomustusest elas ta enne vangistust xxx korteris üksi. Seega puudub P.Z-il vabaduses olles toa jagamise kogemus n tuleb tuba jagada ing arvestades kaitsja poolt välja toodut tal tõenäoliselt ka suhteliselt sarnase elukogemusega korterikaaslasega olles allutatud elektroonilisele valvele. Seega kohus leiab, et vaatamata sellele, et tegemist on kinnise keskusega, siis välistada ei saa kaaselanike vahelisi arveteklaarimisi . Kohus , mis võivad päädida ka vägivalla kasutamisega näeb, et käesoleval juhul on P.Z-i karistatud Harju Maakohtu 26.05.2017 otsusega KarS § 118 lg 1 p 1, 7 järgi selles, et ta grupis peksis julmalt kannatanut, mis tõi kaasa viimase surma. ul on eeltoodud Seega on kohus kõhklev selles osas, kas P.Z-i puh rehabilitatsioonikeskus parim elukoha valik enne kui on läbitud talle määratud sotsiaalprogrammid.

22. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et süüdimõistetu elutingimused vabaduses olles pigem ei toeta tema ennetähtaegset vabanemist vaatamata sellele, et tal on olemas xxx sissetulek xxx eurot kuus ning kohtul ei ole ka alust kahelda, et ka lähedase tugi õe näol. Kohtu pigem negatiivsele seisukohale elutingimuste osas annab kaalu juurde ka see, et süüdimõistetul on rahalisi kohustusi 13 875, 54 euro suuruses summas ning tema ametliku töötegemise aeg jääb väga kaugesse minevikku ja seega ei ole tema võimalused ametliku töö leidmiseks kõige paremad, sest hetkel on ka riigikeele oskuse tase vaid oolt A1. Paljasõnaliseks jäi hetkel ka P.Z-i p välja toodu, mille kohaselt rehabilitatsioonikeskuses on võimalik asuda ametlikult tööle teenides vähemalt miinimumpalka. V

angistusest ennetähtaegse vabastamise võimalikud tagajärjed 23. usrikkumiste ohtu. Kohus hindab siinkohal võimalike uute kuritegude ning muude õig

24. P.Z-i on keskhariduse omandanud L iseloomustus näitab, et ta gümnaasiumis. Pärast seda teenis sõjaväes ning pärast sõjaväeteenistust jätkas õpinguid T M, kus omandas xxx eriala. Koolis 21.08.2018 - 06.12.2018 omandas A1 end sõnul probleeme ei esinenud. riigikeele taseme. Alates 21.01.2019

õpib A2 riigikeelt.

25. P.Z on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 26.05.2017 otsusega tunnistatud süüdi KarS § järgi ja talle mõisteti KrMS § 238 lg 2

118 lg 1 p 1 karistuseks alusel 5 aasta ja 4 kuu pikkune vangistus. Iseloomustusest tulenevalt kannab P.Z reaalselt vangistuses 4- ndat korda. ik kriminaalkorras karistatud 3-l korral (ekslikult on karistusregistri andmetes Is arhiveerimata Harju Maakohtu 09.11.2012 otsusega kriminaalasjas nr 1-12-10374 mõistetud karistus)

. Varasemalt karistatud ka KarS § 199 lg 2 p 4, 8 ja KarS § 424 järgi. Käesoleva kuriteoga lisandunud vägivald, mille tagajärjel suri ka inimene. Soodusteguriks iseloomustuse kohaselt . grupi mõju

26. Kohus leiab, et vangistusest vabastamisel süüdimõistetu ennetähtaegsel esineb tõsine oht, et kinnipeetu võib uuesti sooritada kuriteo, füüsilise vägivalla kasu mis on seotud

tamise . Ka ga ei saa täielikult välistada uue varavastase kuriteo toimepanemist, kuna varasemalt on P.Z-i karistatud ka KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi ning eeltoodud andmetest nähtub, et tegemist ei ole majanduslikult kindlustatud isikuga. xxx te on kõrvutades rahaliste kohustus summaga 13 Kohus on seisukohal, et toimepandud kuriteo raskus 875, 54 eurot kaduvväike. ja kuriteo asjaolud ning vabaduses kindla töökoha puudumine on käesoleval juhul kaalukamad asjaolud kui positiivsed asjaolud ning kohtul puudub veendumus, arvestades seda, et süüdimõistetul on kehtivaid kriminaalkaristusi erinevate õigushüvede vastu suunatud kuritegude toimepanemise eest, et ta ilma individuaalse täitmiskava läbimiseta suudab käituda

1-16-10316 õiguskuulekalt. P.Z kohtuistungil eitas seda, et tal esineb alkoholisõltuvus ning ka kohtul puuduvad usaldusväärsed andmed selle jaatamiseks, kuid karistusregistri andmetest nähtub, et varasemalt on P.Z-i alkoholi tarbimine toonud kaasa ka kriminaalkorras karistatava teo, kuna teda on karistatud ka liiklussüüteo toimepanemise eest, s.o KarS § 424 järgi. Seega täielikult ei saa käesoleval juhul välistada ka alkoholi tarbimist kui uute kuritegude toimepanemise soodustegurit, mis kinnitab seda, et vajalik on ka sotsiaalprogrammi „Eluviistreening“ läbimine. 27. , et P.Z-i Kokkuvõttes leiab kohus tingimisi enne tähtaega vabastamine oleks võimalik juhul, kui tema poolt toime pandavate kuritegude toimepanemise risk oleks minimaalne, missugusele järeldusele aga hoolimata P.Z-i positiivselt iseloomustavatest andmetest (sotsiaalprogrammis osalemine ja distsiplinaarkaristuste puudumine, , riigikeele õpe elukoha ja lähedase isiku toe olemasolu ja tema poolt kohtuistungil väljatoodust kohus jõuda ) ei saa. Kuriteo toimepanemise asjaolud ( uri ka inimene) ja varasem vägivald, mille tagajärjel s korduv karistatus kriminaalkorras annavad kohtule küllaldase põhjuse arvata, et esineb tõsine oht, et isik vabaduses kuritegude toimepanemist. Kohtu sellise negatiivse võib jätkata tulevikuprognoosi tingib ka see, et süüdimõistetu enda sõnul on talle varasemalt osaks saanud võimalus enne tähtaega vangistusest vabastada, mida aga P.Z ei osanud piisavalt hinnata, kuna pärast seda on teda karistatud esimese astme kuriteo toimepanemises. Seega käesoleval juhul vaatamata sellele, et kohus nõustub kaitsjaga selles, et P.Z jättis kohtuistungil rahuliku mehe mulje, kelle tulevikuplaanid on ka igati toetamist väärivad, siis käesoleval juhul kohus jääb ikkagi selle juurde, et ennetähtaegne vangistusest vabastamine on ennatlik ning P.Z-ile tuleb kinnipidamisasutuses võimaldada veel ette nähtud nõustamistööd, et viimane oleks võimeline vabaduses olles enda elus uue peatüki avama, kus puuduvad kriminaalkorras karistatavad teod.

28. Kohtuistungil osales P.Z-i kaitsja . Kohus rahuldas kaitsja süüdimõistetu Irina Žurina tasutaotluse täies ulatuses, s.o summas Vastavalt seadusele tuleb kõnealune 180, 72 eurot. menetluskulu P.Z-ilt P.Z-ile välja mõista. Kohus leiab, et võib tema piiratud majanduslikke võimalusi a õimaluse maksta mainitud summa ühe rvestades anda v aasta jooksul alates määruse jõustumisest.

29. Eelto tetu P.Z-i vangistusest tingimisi enne odust tulenevalt jätab kohus süüdimõis tähtaega vabastamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Mari-Liis Avikson Kohtunik