4-19-1394/4 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1

4-19-1394

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10. aprill 2019,Tallinn Väärteoasja number 4-19-1394 (2302,19,000772) Kohtunik Märt Toming Väärteoasi Liiklusseaduse § 223 lg 1 ja § 236 lg 1 ettenähtud väärteod Menetlusalune isik J P, ik: xxx, elukoht: ajutiselt xxx; töökoht: xxx Kohtuvälise menetleja esindaja Jaak Paju, Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtumenetlusgrupp RESOLUTSIOON

Lõpetada väärteomenetlus J P süüdistuses LS § 223 lg-s 1 ja LS § 236 lg-s 1 ettenähtud väärteo toimepanemises VTMS § 30 lg 1 p 1 ja § 107 lg 1 p 2 alusel.

Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse poolel on õigus esitada apellatsioon maakohtu kohtuotsuse peale, mis on tehtud väärteoasja arutamisel VTMS § 107 lõike 1 kohaselt. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsme päeva jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates selle kuulutamisest, s.o alates 10.04.2019.

Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas:

10.02.2019 koostatud väärteoprotokollist nr AB1577901 nähtuvalt koostati väärteoprotokoll selles, et 10.02.2019 kell 16:26 xxx teel xxx juures TallIs (liikus xxx tn suunas) J P juhtis mootorsõidukit ja enne sõidu ning manöövri alustamist ei veendunud selle ohutuses ja keeras sisse teisele sõiduteel liikunud sõidukile xxx tekitades varalise kahju OÜ-le xxx ja I Šle. Juht lahkus sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitamata, kuigi varalise kahju saaja ei olnud teada ning kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik. Taolise käitumisega rikkus menetlusalune isik LS § 33 lg 2 p 8, § 169 lg 4 p 4, 5 ja § 169 lg 5 nõudeid ja pani toime LS § 223 lg 1 ja § 236 lg 1 ettenähtud väärteod.

2

Kohtuistungil menetlusalune isik selgitas, et süüdistus on talle arusaadav ja tunnistab end temale inkrimineeritud väärtegude toimepanemises süüdi. Täiendavalt selgitas menetlusalune isik, et seisis autoga tee ääres ja rääkis telefoniga ning seejärel hakkas sõitma ega pannud teist sõidukit tähele. Kuna ei olnud liikluskindlustust, läks paanikasse ja sõitis minema. Sõiduk kuulus xxx OÜle. Asub käesoleval ajal xxx, mõisteti karistuseks vangistus 2 aastat 7 kuud ja 3 päeva.

Tunnistajana üle kuulatud I Š selgitas, et 10.02.2019 sõitis oma autoga xxx xxx teel ja keeras xxx teele. Nägi, et tee ääres seisis sõiduk. Hakkas sellest mööduma ja parempoolsest peeglist nägi, et see sõiduk hakkas liikuma ja sõitis talle sisse. Sõitis natuke edasi ja jäi ootama, et rääkida. Teine sõiduk tuli lähemale, kuid siis sõitis minema. Helistas politseisse. Tema sõidukil on vigastatud parem külg alates esiuksest kuni tagatuledeni välja. Auto oli müügiks ette valmistatud, kuid pärast liiklusõnnetust hakkas midagi kriuksuma ja kuna remontida ei saanud, pidi sõitma veel kaks kuud ja siis hakkas ka roostetama. Senini ei ole sõidukit remonditud, xxx andis üle xxx ja see ei hakka asjaga tegelema enne kui on politseist kätte saanud otsuse. Tema autole sisse sõitnud sõiduk oli tumesinist värvi džiibi moodi sõiduk, reg. märgiga xxx

Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et menetlusalune isik on temale inkrimineeritud väärteod toime pannud. Küsimus on karistamises. Kohtuväline menetleja edastas asja kohtusse eesmärgiga karistada menetlusalust isikut arestiga, sest rahatrahvid ei ole eesmärki täitnud. Nüüdseks on menetlusalust isikut karistatud vangistusega 2 aastat 7 kuud ja 3 päeva, mistõttu ei ole mõistlik karistada ka arestiga. Seetõttu tuleks kohaldada VTMS § 30 lg 1 p 1 sätteid.

Kohus, kontrollinud väärteoasja materjale, kuulanud ära menetlusaluse isiku ning tunnistaja ütlused, samuti kohtuvälise menetleja seisukoha, asub seisukohale, et menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärtegude toimepanemine on tõendamist leidnud täies mahus.

LS § 223 lg 1 Puutuvalt menetlusalusele isikule inkrimineeritud LS § 223 lg 1 sätestatud väärteokoosseisu tuleb kohtu arvates esmalt tuvastada seda, kas tegemist oli liiklusõnnetusega. LS § 2 p 32 kohaselt on liiklusõnnetuseks juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada, surma või tekib varaline kahju. LS § 223 lg 1 sõnastuse järgi on karistatav mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumine, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus.

Kohtule esitatud väärteoasja materjalidest, s.o sündmuskoha vaatlusprotokolli juurde koostatud liiklusõnnetuse aktist nähtuvalt on tuvastatud sõidukite vigastused: xxx on kahjustatud parempoolne esi- ja tagauks ning parempoolne tagumine poritiib. xxx on kahjustatud vasakpoolne esimene nurk ja tagumine poritiib. Fikseeritud vigastused eeldavad ilmselgelt sõidukite taastamisremonti ning selle maksumus ei saa olla väike.

Lisaks sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvatele sõidukite vigastustele kinnitas ka tunnistaja I Š, et tema juhitud sõiduk sai vigastada ja vigastused on sõiduki paremal küljle esiuksest tagatuledeni, kuid sõiduk on senini remontimata. Seega on väärteoasjas kogutud tõenditega tuvastatud, et tegemist on liiklusõnnetusega LS § 2 p 32 mõttes.

LS § 223 lg 1 ettenähtud väärteokoosseisu tuvastamiseks tuleb tuvastada ka mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumine, mis oli põhjuslikus seoses teisele isikule varalise kahju tekitamise ja/või tervisekahjustuse tekitamisega.

Kohtuväline menetleja on menetlusalusele isikule toime pandud väärteos ette heitnud LS § 33 lg 2 p 8 sätestatud kohustuse eiramist, s.o juht on kohustatud enne paigalt liikuma hakkamist, manöövri või sõiduki seismajäämise alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid ning teel töötajaid. Kui menetlusalune isik oleks veendunud enne paigalt liikuma hakkamist ning manöövri alustamist selle ohutuses, siis ei oleks ta teel liikunud sõidukile otsa sõitnud. Kõigi eeltoodud tõenditele tuginedes asub kohus seisukohale, et menetlusalune isik eiras LS § 33 lg 2 p 8 nõudeid ning selle tulemusena tekitas varalist kahju

3

sõiduki omanikule xxx OÜ-le ja I Šle. Seega on täidetud kõik LS § 223 lg 1 süüteokoosseisu tunnused ning kaebuse esitaja käitumises sisaldub LS § 223 lg 1 ettenähtud väärteo koosseis.

Süüteo asjaoludest ja menetlusaluse isiku ütlustest nähtuvalt on süütegu toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega. Mootorsõidukit juhtides on sõidukijuhil kohustus olla liikluses hoolas ja valida sõidukiirus, mis vastab ohutule liiklemisele ja seda kohustust eirates pidi isik ka ette nägema, et võib põhjustada liiklusõnnetuse.

Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Seega on tuvastamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus LS § 33 lg 2 p 8 nõudeid ja pani sellega toime LS § 223 lg 1 ettenähtud väärteo, s.o mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumine, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju.

LS § 236 lg 1 Lisaks eelmärgitule süüdistatakse menetlusalust isikut LS § 169 lg 4 p 4, 5 ja lg 5 nõuete rikkumises ja § 236 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises selles, et menetlusalune isik lahkus sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitamata, kuigi varalise kahju saaja ei olnud teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik.

Menetlusaluse isiku selgitustest nähtuvalt rääkis ta tee ääres seisvas sõidukis telefoniga ning asus sõitma ega pannud tähele teis autot. Sattus paanikasse ja kuna sõidukil puudus kohustuslik liikluskindlustus, otsustas sõita edasi. Nagu juba eelpool on tõendamist leidnud oli tegemist liiklusõnnetusega, mille tagajärjel on tekitatud varalist kahju.

LS § 169 sätestab juhi kohustused liiklusõnnetuse korral. Ülalpool on kohus leidnud, et tulenevalt LS § 2 p 32 sätetest oli tegemist liiklusõnnetusega, mille käigus põhjustati varaline kahju mõlema liiklusõnnetuses osalenud sõiduki omanikule. LS § 169 lõigetes 1 kuni 2 on sätestatud juhi kohustused liiklusõnnetuse järgselt ohutuse tagamiseks ning lõikes 3 on sätestatud juhi kohustused teatud tingimuste olemasolul, s.o sündmuskohalt lahkumise osas seoses kannatanule abi osutamisega. Seejuures lasub juhil kannatanu haiglasse transportimise järgselt kohustus naasta viivitamatult sündmuskohale. Väärteoasjas kogutud tõenditest saab tulla järeldusele, et menetlusalune isik lahkus sündmuskohalt ning kogu väärteomenetluse jooksul ei ole kogutud tõendeid, et menetlusalune isik oleks pöördunud politseisse liiklusõnnetusest teatamiseks. Küll teatas liiklusõnnetusest politseisse teise liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juht ja ka kõrvaline isik, kes liiklusõnnetust pealt nägi, kuid ise liiklusõnnetuses ei osalenud. LS § 169 lg 4 sätetega on üheselt mõistetavalt märgitud millistel tingimustel ei pea politseile liiklusõnnetusest teatama. LS § 169 lg 4 p 1 kohaselt ei pea politseisse liiklusõnnetusest teatama juhul, kui inimesed liiklusõnnetuses viga ei saanud või liiklusõnnetuses osalenud inimesed ise ei nõua oma tervise kontrolli. Kohus leiab, et nimetatud sätet tuleb vaadata kogumis sama lõike teiste punktidega ning see punkt on vaid üheks osaks loetletud tingimustest, kuivõrd liiklusõnnetuse mõiste ei tulene ainult inimese tervise kahjustamisest, vaid ka varalise kahju tekkimisest. Varalise kahju puhul on olulisteks tingimusteks LS § 169 lg 4 p 2, 3, 4 ja 5 sätted, milliste kohaselt peavad liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad juhtumi põhjusi hItes varalise kahju tekitamise vastutuse küsimuses olema ühel meelel, kõikide liiklusõnnetuses osalenud isikute andmed on hilisemat identifitseerimist võimaldaval viisil loetletud, on nimetatud varalise kahju tekitamise eest vastutav isik ja kõik punktides 2 kuni 4 loetletud asjaolud on liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad kirjalikult vormistatud ja sellele alla kirjutanud. Väärteoasja materjalidest sellist dokumenti, mille liiklusõnnetuse põhjustanud menetlusalune isik ja kahju saaja oleks vormistanud LS § 169 lg 4 p 5 sätteid järgides, ei leidu. Kuivõrd menetlusalusest isikust juht lahkus liiklusõnnetuse järgselt sündmuskohalt, siis ei olnud võimalik täita ka LS § 169 lg 4 märgitud tingimusi. Seega ei ole liiklusõnnetuses osalenud menetlusalune isik kui juht täitnud LS § 169 lg 4 sätestatud nõudeid, mis annaks õiguse jätta politseile liiklusõnnetusest teatamata. Sündmuskohale jäi vaid teine pargitud ja liiklusõnnetuses osalenud sõiduk.

4

LS § 169 lg 5 teise alternatiivi kohaselt aga tuleks politseile teatada siis, kui varalise kahju saaja ei ole teada. Kuivõrd menetlusalune isik lahkus sündmuskohalt, siis ei saanud talle ka kahju saaja teada olla, mistõttu oli tal ka sel juhul teatamise kohustus. Menetlusaluse isiku käitumisest saab aga järeldada, et teda kahju tekitamine ega kahju saaja ei huvitanud. Ühe variandina tuleks kõne alla olukord, kus kahju tekitajat ei ole sündmuskohal ning antud juhul lahkuski menetlusalune isik sündmuskohalt ja liiklusõnnetusest teatasid teine juht ja liiklusõnnetust pealt näinud kõrvaline isik. Kohus leiab, et politseile liiklusõnnetusest teatamise kohustusele viitab LS § 169 lg 5 sõnastus koosmõjus lõike 6 sõnastusega, mille kohaselt tohib sõidukit või liiklusõnnetusse puutuvaid esemeid enne politsei liiklusõnnetuse kohale jõudmist liigutada vaid siis, kui transporditakse kannatanut haiglasse või teiste sõidukite liiklus on nende tõttu võimatu ja eelnevalt on tunnistajate juuresolekul ära märgitud sõiduki ja esemete asend ja jäljed. Väärteoasjas kogutud ja kontrollitud tõendite kohaselt lahkus liiklusõnnetuse põhjustaja aga sündmuskohalt. Kohus leiab, et menetlusaluse isiku edasi sõitmine pärast liiklusõnnetust toimus seadusliku aluseta, kuivõrd tal ei olnud transportida kannatanut haiglasse ja sündmuskoha säilimine ei oleks sündmuskohal takistanud teiste sõidukite liiklust. Seega peab liiklusõnnetusest politseile igal juhul teatama, millest saab järeldusi teha nii LS § 169 lg 1, 2, 3, 5 kui ka 6 sätetest. Kohus leiab, et politseile võib liiklusõnnetusest teatamata jätta üksnes LS § 169 lg 4 p 2 - 4 sätestatud tingimustel, so seaduses üheselt sätestatud erijuhul ja selleks tuleb koostada LS § 169 lg 4 p 5 märgitud dokument. Antud vaidlusalusel juhul LS § 169 lg 4 sätestatud asjaolud puudusid. Samasugusele seisukohale on asunud ka Riigikohus oma lahendites 3-1-1-93-06 ja 3-1-1-81-07. Käesoleval juhul ei ole liiklusõnnetuses osalenud menetlusalune isik kahju saajaga vastutuse osas kokkuleppele jõudnud ega sündmuskohal, s.o liiklusõnnetuse toimumise kohas sellekohast kirjalikku kokkulepet sõlminud.

Süüteo asjaoludest nähtub üheselt, et menetlusalune isik lahkus teadlikult sündmuskohalt ja ei teavitanud tahtlikult liiklusõnnetuse põhjustamisest politseile, kuivõrd tema kasutuses olnud sõidukil ei olnud sõlmitud liikluskindlustuse lepingut ja sündmuskohalt lahkudes lootis menetlusalune isik vältida järjekordset väärteokaristus, seega on väärtegu toime pandud kavatsetult.

Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Seega on tuvastamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus LS § 169 lg 4 p 4 ja 5 ning lg 5 nõudeid ja pani sellega toime LS § 236 lg 1 ettenähtud väärteo, s.o liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumine, kui teatamine oli kohustuslik.

Karistuse mõistmine

Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätetest, mille kohaselt on karistuse mõistmise aluseks isiku süü, samuti arvestatakse karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu, võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid.

LS § 223 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

LS § 236 lg 1 p 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.

5

Kohtuvälise menetleja esindaja asus seisukohale, et väärteomenetlus tuleks lõpetada VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel, kuivõrd karistuse mõistmisel ei oleks see karistus kantava vangistuse pikkuse tõttu täidetav.

Kohus asub seisukohale, et kohtuvälise menetleja esitatud ettepanek väärib tähelepanu. Menetlusaluse isiku karistusandmetest nähtuvalt on menetlusalusel isikul kaks kehtivat kriminaalkaristust ning viimane neist on mõistetud Harju Maakohtu 24.07.2018 otsusega. Ajal, mil väärteotoimik saadeti Harju Maakohtusse ja kohus planeeris väärteoasja arutamise aja, mõisteti menetlusalune isik Harju Maakohtu 04.04.2019 otsusega nr 1-19-2365 süüdi KarS § 424 lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja teda karistati vangistusega 10 kuud, millele KarS § 65 lg 2 alusel liideti eelmise otsusega mõistetud ja tegemata üldkasulik töö, ning liitkaristuseks mõisteti vangistus 2 aastat 7 kuud ja 3 päeva, mille ärakandmist arvestati alates 12.02.2019. Seega isegi juhul, kui menetlusalune isik vabaneks mõistetud vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega, ei oleks võimalik väärteomenetluses mõistetavatat karistust täitmisele pöörata väärteoasja tehtava otsuse täitmise aegumise tõttu.

Käesoleval juhul on aga otsusest sõltuvuses liiklusõnnetuses osalenud teise sõiduki taastamisremondi ja tekkinud liikluskahju küsimus, mis tuleb isiku süüküsimuse lahenemisel lahendada. Seni kuni ei ole aga tuvastatud süüdlast, ei saa lahendada ka kindlustusandja kindlustushüvitise maksmise küsimust. Seega on avalik menetlushuvi asja edasise menetlemise vastu karistuse kohaldamise mõttes oluliselt väiksem kui tekkinud varaliste kahjude hüvitamise küsimus. Sellest tulenevalt leiab kohus, et kuigi menetlusaluse isiku süü temale inkrimineeritud väärtegude toimepanemises on tuvastamist leidnud ja esinevad ka kõik alused karistuse kohaldamiseks, leiab kohus, et kuna kriminaalmenetluses mõistetud karistuse pikkus välistab väärteomenetluses mõistetava karistuse kandmise ja seetõttu on olulisem varalise kahju eest vastatava isiku tuvastamise küsimus liikluskahju hüvitamise mõttes, tuleb väärteomenetlus lõpetada VTMS § 30 lg 1 p 1 sätestatud alusel, s.o menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi.

Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/