4-19-1006/7 · 4-19-1006/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

4-19-1006 1

K O H T U O T S U S

E E S T I V A B A R I I G I N I M E L Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10.04.2019.a, Tallinna Kohtumaja Väärteoasja number 4-19-1006 (2302,18,014008) Kohtunik Violetta Kõvask Väärteoasi V.M 19.02.2019.a kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja

prefektuuri korrakaitse

büroo liiklusjärelevalvekeskuse

kohtuesindusgrupi 29.01.2019.a otsusele väärteoasjas 2302,18,014008. Kaebuse esitaja

V.M , isikukood: XXX; elukohtxxx Eesti ; Vabariigi kodakondsus. Kohtuväline menetleja

Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupp. Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Rahuldada V.M-i (V.M) kaebus.

2. - Tühistada Politsei ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 29.01.2019.a otsusele väärteoasjas 2302,18,014008 ning teha uus otsus, millega:

3. 261 lg 1 Tunnistada V.M LS § järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemises süüdi ning mõista karistuseks rahatrahv 50 trahviühikut, s.o 200 eurot.

4. V.M-ile (V.M) ning Politsei- ja Piirivalveameti Kohtuotsuse ärakiri saata Põhja prefektuuri

skuse kohtuesindusgrupile. korrakaitsebüroo liiklusjärelevalveke Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse

kättesaamise päevast. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isikul advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

4-19-1006 2

VAIDLUSTATAVA OTSUSE SISU

29.01.2019.a koostas Politsei- ja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi suse väärteoasjas juhtivspetsialist Aivar Hirs ot 2302,18,014008 V.M-i (V.M) suhtes. Otsusega karistati V.M-i liiklusseaduse (edaspidi LS) § järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest trahviühikut, s.o 261 lg 1 rahatrahviga 100 400 eurot. Menetlusalust isikut karist 261 lg 1 andis ati LS § järgi selle eest, et ta mootorsõiduki omanikuna sõiduki Mercede (registreerimismärk ) kasutada teisele isikule. Mootorsõiduki omanikuna s-Benz x

ei säilitanud tema andmeid kuue kuu jooksul ja liiklusjärelevalve teostaja nõudmisel ei esitanud temale kuuluvat mootorsõidukit MB (reg. märk x) 16.12.2018.a kell 13.00 Mere pst, Tallinna linnas

kasutanud isiku andmeid: ees- ja perekonnanime, aadress, isikukood ja juhiloa number. Sellise tegevusega rikkus V.M 2 punktides 1-4

LS § 72 lõike sätestatud nõudeid. KAEBUSE SISU V.M esitas 19.02.2019.a Harju Maakohtule kaebuse, milles ta taotleb kohtuvälise menetleja poolt määratud karistuse vähendamist. Menetlusalune isik tunnistab, et ta rikkus seadust ning ta kahetseb oma tegu. V.M

soovis väärteoasja lahendamist kirjalikus menetluses.

Kohtuvälise menetleja kirjal .a. Kohtuväline ik seisukoht saabus Harju Maakohtusse 22.02.2019

menetleja nõustub kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja leiab, et alus väärteootsuse muutmiseks ja karistuse vähendamiseks kaebuses toodud põhjendustel puudub. Eeltoodust lähtuvalt palub kohtuväline menetleja jätta kaebus rahuldamata. KOHTU SEISUKOHT Kohus, tutvunud menetlusaluse isiku esitatud kaebuse, kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukohaga ning väärteoasja materjalidega, leiab, et menetlusaluse isiku kaebus tuleb jätta rahuldamata. VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse

piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele

järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused. VTMS § 133 kohaselt peab kohus välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud

väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas

see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise

menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud

väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS §

30 sätestatud alustel (p 8), kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid (p 9) ning kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10).

4-19-1006 3

1. jektiivne koosseis Ob

LS § sätestab vastutuse mootorsõiduki omaniku või vastutava kasutaja poolt käesoleva 261 lg 1 seaduse § 72 lõikes 2 või 4 sätestatud kohustuse mittetäitmise ees Kuivõrd § . LS 261 on iseloomult viiteline süüteokoosseis tuvastada, kas esineb LS § 72 lõikes 2 või 4 sätestatud , tuleb kohtul seega kohustuse rikkumine. Käesolevas asjas on väärteootsuse kohaselt rikutud õigusnormiks LS § 72 lõike 2 punktid 1- 4. Antud

sätete kohaselt, kui mootorsõiduki omanik annab mootorsõiduki kasutada teisele isikule, peab ta

mootorsõiduki kasutamise ajal ja teise isiku poolt mootorsõiduki kasutamise lõppemisest arvates kuue kuu jooksul säilitama ning liiklusjärelevalve teostaja või kohtu nõudmisel esitama järgmised andmed: mootorsõidukit kasutanud isiku ees- ja perekonnanimi; m

ootorsõidukit kasutanud isiku aadress; mootorsõidukit kasutanud isiku sünniaeg või isikukood; mootorsõidukit kasutanud isiku juhiloa number.

Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse vanemväärteomenetleja S. M poolt 19.02.2019.a koostatud väärteoprotokolli järgi ei

AB1264547

esitanud menetlusalune isik 09.0.1.2019.a kella 09.27 ajal liiklusjärelevalve teostaja nõudmisel temale kuuluvat mootorsõidukit Mercedes registreerimismä -Benz ( rgiga x) 16.12.2018.a kell 13.00 Tallinnas Mere puiesteel juhtinud isiku andmeid (ees-ja perekonnanimi, isikukood, aadress ja juhiloa number). Väärteoprotokolli koostamisel selgitati menetlusalusele isikule väärteoprotokolli sisu, kuid

isik keeldus se i Mercedes-Benz x lle allkirjastamisest. Asjaolu, et mootorsõiduk (reg. märgiga )

omanik on V.M , kinnitab ka maanteeameti liiklusregistri väärteoasja materjalidele lisatud väljavõte. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli kohaselt keeldus V.M ütluste andmisest. Protokolli kohaselt tutvustati menetlusalusele isiku VTMS § 19 tulenevaid õiguseid ja kohustusi. 19.02.2019.a kohtule esitatud kaebuses menetlusalune isik tunnistas oma süüd ning tõdes, et sai enda rikkumisest aru. Kohus leiab, et väärteoasja materjalidega on täielikult tõendatud, et jättis LS § 72 lõike 2 V.M

punktides 1- esitamata, rikkudes seega 4 sätestatud andmed liiklusjärelevalve teostajale mootorsõiduki omaniku kohustusi. V.M-i poolt toimepandud tegu vastab LS § 261 lg 1 sätestatud

objektiivsetele tunnustele. 2. Subjektiivne koosseis KarS §15 lg 3 sätestab, et väärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Seega on LS §

261 lg 1

sätestatud süüteokoosseis täidetud, kui isik on teo toime pannud tahtlikult või ettevaatamatusest. Kohus leiab, et V.M rikkus seadust teadlikult ja vähemalt kaudse tahtlusega. Isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Kaudse tahtluse puhul isik küll ei pürgi otseselt tagajärje saavutamisele, kuid möönab selle saabumise võimalikkust. Mootorsõiduki omaniku kohustuseks on säilitada ja vajadusel esitada talle

kuuluvat sõidukit kasutanud isiku andmeid. Nii kaebuse kui väärteoasja materjalide kohaselt oli kaebaja teadlik asjaolust, et temale kuuluvat mootorsõidukit kasutas teine isik, kuid sellest hoolimata

4-19-1006 4

ei säilitanud ta selle isiku andmeid. Sellise tegevusviisiga jättis võimaliku menetlusalune isik tagajärje saabumise juhuse hooleks, lastes sündmustel kulgeda omasoodu. Eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et V.M

on õigusrikkumise toime pannud vähemalt kaudse tahtluse vormis.

3. Õigusvastasus ja süü V.M-i teos puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud. Menetlusalune isik oli teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14 iminaalasja materjalidest ei nähtu KarS § s 34 sätestatud -aastane, sest kr - asjaolusid ning V.M 1958. aastal. Samuti puuduvad menetlusaluse isiku on sündinud puhul süüd välistavad asjaolud. tegu koosseisupärane, õigusvastane ja süüline. Seega on V.M-i

Eeltoodud põhjustel on kohus seisukohal, et V.M on pannud toime talle etteheidetava väärteo LS § järgi 261 lg 1 . KARISTUS

LS § lg 1 võimaldab menetlejal mootorsõidukijuhi omaniku poolt LS § 72 lõikes 2 sätestatud 261

kohustuste rikkumise eest määrata karistuseks rahatrahvi kuni 100 trahviühikut. Kohtuväline

menetleja karistas V.M-i rahatrahviga 100 .o 400 eurot. trahviühiku ulatuses, s Konkreetse süü suuruse ja karistuse määra leidmisel tuleb kohtuvälisel menetlejal ja kohtul hinnata isiku süüd temale etteheidetava konkreetse väärteo, mitte kõikide võimalike väärtegude kontekstis. Süüdistatava süü

suurust mõjutavad eelkõige tagajärje raskus, samuti rikutud normide maht ja teo subjektiivne koosseis. Süü suurust mõjutava objektiivse asjaoluna saab arvesse võtta ka teo toimepanemise kohta ning laadi. Menetlusaluse süü suuruse hindamisel väärib esmalt tähelepanu asjaolu, et V.M pani väärteo toime teadlikult ja kaudse tahtlusega. Arvesse tuleb ning võtta ka asjaolusid, et isik tunnistas oma süüd süüteoga ei kaasnenud teistele liiklejatele või muudele isikutele kahju. Kõike eeltoodut arvestades

hindab kohus menetlusaluse süü keskmiseks. Menetlusalune isik kahetses tegu mis on kä

sitatav

karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 3. Karistust raskendavad asjaolud V.M-i teos puuduvad. Kohtuväline menetleja karistas LS § V.M-i 261 lg 1 alusel rahatrahviga maksimaalses määras, s.o 100 trahviühiku ulatuses. Kohtu hinnangul ei ole määratud karistus aga proportsionaalne isiku süüga

ja kohane karistuse eesmärkidega Eripreventsiooni eesmärk tähendab võimalust suunata .

süüdimõistetu edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Eripreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt peab karistus tagama, et isik hoiduks tulevikus süütegude toimepanemisest. Seega peab rahatrahvi kohaldamisel olema piisav mõju inimeste hoiakute muutmiseks. Kohtu hinnangul aitab rahatrahv 50 trahviühiku ulatuses, s.o 200 eurot, kaebajal vahetult tunnetada oma vastutust liikluses osalejana ning annab isikule selge signaali tema teo keelatusest ja mõjutab teda tulevikus väärtegude toimepanemisest hoiduma. Eeltoodust lähtuvalt rahuldab kohus V.M-i kaebuse ning tühistab määratud karistuse osas Politsei- ja Piirival indusgrupi veameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtues 29.01.2019.a otsuse väärteoasjas 2302,18,014008. mõista uueks karistuseks LS § V.M-ile 261 lg 1 järgi rahatrahv 50 trahviühikut, s.o 200 eurot. Kohu 2 . s juhindus VTMS § 120, § 132 p , § 133, § 134, § 135, § 155 ( ) Violetta Kõvask Kohtunik