4-18-6287/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

4-18-6287

K O H T U O T S U S

E E S T I V A B A R I I G I N I M E L Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10.04.2019.a, Tallinna Kohtumaja Väärteoasja number 4-18-6287 (2302,18,013402) Kohtunik Violetta Kõvask Väärteoasi

O.K ’i 30.11.2018.a kaebus Politseija

Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse 29.11.2018.a kiirmenetluse otsusele väärteoasjas 2302,18,013402. Kaebuse esitaja O.K, isikukood: XXX; elukoht: xxx Eesti ; Vabariigi kodakondsus. Kohtuväline menetleja

Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupp. Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. kaebus Politsei- Jätta O.K ’i ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 29.11.2018.a kiirmenetluse otsusele väärteoasjas 2302,18,013402 kohtuvälise menetleja otsusele rahuldamata.

2. Politsei- Jätta ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 29.11.2018.a kiirmenetluse otsus väärteoasjas 2302,18,013402 muutmata.

3. ning Politseija Piirivalveameti Kohtuotsuse ärakiri saata O.K’ile Põhja prefektuuri

htuesindusgrupile. korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse ko Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamise päevast. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isikul advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

4-18-6287

VAIDLUSTATAVA OTSUSE SISU

29.11.2018.a koostas Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse liikluspolitseinik Marilin Vaarik kiirmenetluse otsuse väärteoasjas 2302,18,013402 O.K’i suhtes. Otsusega karistati O.K’i liiklusseaduse (edaspidi

LS) § järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest põhikaristusena

242 lg 1 rahatrahviga 10 trahviühikut, s.o 40 eurot. Menetlusalust isikut karistati LS § järgi selle eest, et ta

242 l g 29.11.2018 kell 12.52 Tallinnas, Gonsiori tänaval, ja F.R. Kreutzwaldi tänavate vahel (F.R. Kreutzwaldi tänava suunas), Laulupeo juhtis mootorsõidukit liiklusmärgiga „ühissõidukirada“ tähistatud teerajal. Seega ei vastanud juhi tegevus LS § 37 lg 3 punktides 1, 2 ja 3 kirjeldatule. KAEBUSE SISU O.K esitas 30.11.2018.a Harju Maakohtule kaebuse, milles ta taotleb kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist. Menetlusalune isik tunnistab, et ta rikkus liikluseeskirju, kuid ei teinud seda tahtlikult. Tegemist oli inimliku eksimusega ning ta sõitis talle võõras tundmatus rajoonis. ja Menetlusalune isik oli antud kohas esimest korda ja seetõttu tekkis segane olukord. O.K soovis väärteoasja lahendamist kirjalikus menetluses.

Kohtuvälise menetleja kirjalik seisukoht saabus Harju Maakohtusse .a. Kohtuväline 11.02.2019

menetleja nõustub kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et Menetlu ei ole rikutud alused kiirmenetluse otsuse tühistamiseks puuduvad. se käigus

väärteomenetlusõigust ja menetlusalusele isikule määratud karistus vastab üleastumise raskusele ning on põhjendatud. Eeltoodust lähtuvalt palub kohtuväline menetleja jätta kaebus rahuldamata. KOHTU SEISUKOHT Kohus, tutvunud menetlusaluse isiku esitatud kaebuse, kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukohaga ning väärteoasja materjalidega, leiab, et menetlusaluse isiku kaebus tuleb jätta rahuldamata. VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused. VTMS § 133 kohaselt peab kohus välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS §

30 sätestatud alustel (p 8), kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid (p 9) ning uidas lahendada taotlus hüvitada k süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10).

1. Objektiivne koosseis LS § 242 lg 1 näeb üldnormina ette karistuse mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumine eest, kui ei ole tegemist muus sättes sisalduva väärteokoosseisuga. Kuivõrd LS §

242 lg 1 koosseis on

osaliselt blanketne, tuleb seda täiendavalt sisustada sättega, milles etteheidetav liiklusnõuete rikkumine seisnes. Käesolevas asjas on väärteootsuse kohaselt rikutud õigusnormiks LS § 37 lg 3.

4-18-6287

LS § 37 lg 1 järgi tohib ühissõidukirajal sõita ühistranspordiseaduse kohast liinivedu teostava ühissõidukiga, sõitjat vedava ühistranspordiseaduse § 64 lõike 2 nõuetele vastava taksoga ja sõitjat vedava bussiga. LS § 37 lg 2 kohaselt võib ühissõidukirajal sõita eritalituse sõidukiga, kui täidetakse tööülesandeid, täiselektrilise veoajamiga elektrisõidukiga ning muu sõidukiga, kui seda lubab asjakohane liikluskorraldusvahend. LS § 37 lg 3 p 1 kohaselt ühissõidukirajale, mis on pärisuunalise sõidutee pärisuunavööndi serval ega ole muust sõiduteest pidevjoonega eraldatud, võib reastuda vahetult enne - tingimusel, et see ei sega pööret või seismajäämist sõitjate peale või mahaminekuks liinivedu teostavat ühissõidukit. Sellisele ühissõidukirajale võib sõita pöörde lõpetamisel, kuid seejärel tuleb sealt kohe lahkuda. LS § 37 lg 3 p 2 sätestab, et ühissõidukirajaga teel olevast ühissõidukirajast tohib kohas, kus liikluskorraldusvahend seda ei keela, ainult risti üle sõita. LS § 37 lg 3 p 3 järg võib ühistranspordirajale sõita ka ümberpõikeks kui see ei sega liinivedu teostavat ühissõidukit ning pärisuunavööndis puuduvad muud sõidurajad, kuid seejärel tuleb sealt kohe lahkuda. O.K Seega peab kohus analüüsima, kas sõitis ühistranspordirajal ning kas see oli õigustatud. Kiirmenetluse otsuse nr 10220172439269 kohaselt O.K 29.11.2018.a kell 12.52 Tallinnas, Gonsiori tänaval, Laulupeo ja F.R. Kreutzwaldi vahel, juhtis mootorsõidukit Mercedez-Bens Vito

(registreerimismärgiga ) liiklusmärgiga „ühissõidukirada“ tähistatud teerajal. O.K’ile xxx

on selgitatud VTMS § 19 ettenähtud õigusi ja kohustusi, mida menetlusalune isik on kinnitanud allkirjaga. Kombineeritud liiklusjärelevalve teostamise protokollist ja sellele lisatud videosalvestisest , et 29.11.2018.a kell 12.52 Tallinnas, Laulupeo ja F.R. Kreutzwaldi vahel nähtub

(liikumise suund F. R. Kreutzwaldi) sõitis mootorsõiduk registreerimismärgiga MB V xxx

liiklusmärgiga „ühissõidukirada“ tähistatud teerajal. Samuti on näha, et sõites videosalvestisest

ühissõidukirajal, oli mootorsõiduki juhil võimalus sooritada manööver ühissõidukirajalt lahkumiseks, mida juht aga ei teinud. Mootorsõidukit MB Vito juhtis menetlusalune isik O.K . Sealjuures ei vaidlusta O.K ka kohtule esitatud kaebuses temale etteheidetava rikkumise toimepanemist. Kohtu hinnangul ei nähtu väärteoasja materjalidest, sh kohtule esitatud kaebusest, et menetlusaluse isiku puhul oleks olnud õigustatud ühistranspordiraja kasutamine. Sattudes ühistranspordirajale, oli menetlusalusel isikul kohustus sellelt esimesel võimalusel lahkuda. Menetlusalusel isikul oli võimalus sooritada manööver ühissõidukirajal sõitmise lõpetamiseks, mida ta aga ei teinud. Seega vastab

242 lg 1 objektiivsetele tunnustele. O.K’i poolt toimepandud tegu LS § sätestatud

2. Subjektiivne koosseis KarS §15 lg 3 sätestab, et väärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Seega on LS §

242 lg 1

sätestatud süüteokoosseis täidetud, kui isik on teo toime pannud tahtlikult või ettevaatamatusest.

Kohus leiab, et O.K ettevaatamatusest, hooletuse vormis. Hooletuse pani väärteo toime puhul ei näe isik ette hoolsusetu teoga kaasnevat tagajärge, kuigi ta oleks võinud ja pidanud seda ette nägema. Hooletuse puhul puudub isikul teadmine, et tema käitumine võib vastata seaduses kirjeldatud süüteokoosseisule või kaasa tuua koosseisupärase tagajärje saabumise. Menetlusalune isik tegemist oli inimliku eksimusega ning ei rikkunud liikluseeskirju on kaebuses märkinud, et tahtlikult. Menetlusalune isik oli antud kohas esimest korda ja tekkis segane olukord. Sõidusuunad muutusid ning ta oli sunnitud minema bussirajale.

Juhi üks üldkohustusi on olla teel liigeldes tähelepanelik, nii teiste liiklejate suhtes kui ka liikluskorralduse suhtes. Muutunud liikluskorraldusest Gonsiori tänaval on erinevates

meediaväljaannetes väga palju juttu olnud ning liikluskorraldust reguleerivad liiklusmärgid on nõuetekohaselt paigaldatud ning nende sisu on juhtimisõigust omavale isikule mõistetav. Juht peab temale tundmatus piirkonnas liikudes olema eriti tähelepanelik ning tegema kõik endast oleneva, et

4-18-6287

mitte eksida liiklusreeglite vastu. Seega oleks menetlusalune isik kohusetundliku ja tähelepaneliku käitumisega märganud, et liikleb ühistranspordirajal ning leidnud esimese võimaluse rikkumise lõpetamiseks. Kohus leiab, et O.K on täitnud LS § 242 lg-s 1 sätestatud väärteo subjektiivse koosseisu.

3. Õigusvastasus ja süü

O.K ’i teos puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud.

Menetlusalune isik oli teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14 aastane, sest kriminaalasja materjalidest ei nähtu KarS § - -

s 34 sätestatud asjaolusid ning on sündinud

M. Meibuam 1981. aastal. Samuti puuduvad menetlusaluse isiku Seega on

puhul süüd välistavad asjaolud. O.K’i tegu koosseisupärane, õigusvastane ja süüline. Eeltoodud põhjustel on kohus seisukohal, et O.K on pannud toime talle etteheidetava väärteo LS § järgi

242 lg 1 . KARISTUS LS § 242 lg 1 võimaldab menetlejal mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest kohaldada karistusena rahatrahvi kuni 20 trahviühikut. Kohtuväline menetleja karistas O.K’i LS § 242 lg 1 alusel .o 40 eurot. rahatrahviga 10 trahviühiku ulatuses, s KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Samas tuleb karistuse mõistmisel arvestada ka teiste asjaoludega. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri-

ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatava süü suurust mõjutavad eelkõige tagajärje raskus, samuti rikutud normide maht ja teo subjektiivne koosseis. Karistuse mõistmisel tuleb seega arvestada ka karistuse kohaldamise eesmärke. Konkreetse süü suuruse ja karistuse määra leidmisel tuleb kohtuvälisel menetlejal ja kohtul hinnata isiku süüd temale etteheidetava konkreetse väärteo, mitte kõikide võimalike väärtegude kontekstis. O.K’i süü suurust mõjutab esmalt väärteo toimepanemise subjektiivne külg. Arvestades, et menetlusalune isik pani väärteo toime ettevaatamatusest, on tegemist asjaoluga, mis viitab keskmisest väiksemale süü suurusele. Arvesse saab võtta ka asjaolu, et isik tunnistas oma süüd ning varasemad ri

kkumised puuduvad. Karistust raskendavaid asjaolusid KarS § 58 mõttes ei esine.

Kohus hindab menetlusaluse süü seega väikeseks. Kohtu hinnangul on karistusena kohaldatud rahatrahv 40 euro ulatuses väärteoasja asjaolusid arvestades piisav karistus, et isik teeks temale mõistetavast karistusest vajalikud järeldused ning edaspidi väldiks süütegude toimepanemist. Võttes arvesse, et isiku süü oli väike ning esinesid kergendavad asjaolud loeb kohus määratud karistuse proportsionaalseks süü suurusega. Kohus leiab või , et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlusmateriaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuses ei osutatud sellistele minetustele, millega võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Kohtul puudub seega alus tühistada kohtuvälise menetleja seaduslik ja põhjendatud otsus. Kohu . s juhindus VTMS § 120, § 132 p 1, § 133, § 134, § 135, § 155 ( ) Violetta Kõvask Kohtunik