4-19-742/23 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

4-19-742

1 (5)

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20. 2019. märts a Pärnu (Kuninga tn) kohtumaja Väärteoasja number 4-19-742 [2670,19,000179] Kohtunik Indrek Nummert Kohtuistungi sekretär Evi Goldschmidt Väärteoasi V.A väärteoasi LS § 201 lg 2

järgi

Kohtuistungil osalenud isikud:

Menetlusalune isik

V.A (ik XXX; elukoht: x x,; kriminaalkorras karistatud 2 korral, väärteokorral 10 korral)

Kohtuvälise menetleja esindaja

Politseija Piirivalveameti Lääne prefektuuri teabebüroo peaspetsialist Imre Veber

RESOLUTSIOON

Juhindudes KarS § 48, § 56 ning VTMS § 2, § 83 p 2, § 107 §

1, - 113, § 199 § 205 lg 2 lg 3, kohus

otsustas:

1. V.A v

4-19-742 [2670,19,000179] Liiklusseaduse Süüdi tunnistada äärteoasjas nr §

201 lg 2 järgi ning mõista talle karistuseks arest 25 (kakskümmend viis ööpäeva. )

Kohustada V.A ilmuma kohtuotsuse jõustumisel 22.04.2019.a kell 10:00 aresti kohaldamiseks Lääne prefektuuri korrakaitsebüroo arestimaja Pärnu kambrisse aadressil Pikk

18 Pärnu linn.

2. T.R poolt KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida V.A-le kingitud süüteo toimepanemise vahend mootorsõiduk reg märk nr XXX xxx (asukoht V.A elukoht).

Konfiskeeritud vara valitseja on Politseija Piirivalveameti Lääne prefektuur.

VTMS § 108 p 7, 8 alusel kohtuotsuse täitmise tagamiseks konfiskeeritud mootorsõiduk koheselt vaadelda Lääne prefektuuri poolt ja jätta vastutavale hoiule või teisaldada Lääne prefektuuri T.R parklasse hoiule.

Kohus hoiatab V.A ja T.Rt, et antud kohtuotsuse kuulutamisest mootorsõiduki lammutamine või muul viisil terviklikkuse kahjustamine on keelatud ja on kuritegu KarS § 308 lg

1 alusel.

4. Kohtuotsus konfiskeeritud mootorsõiduki osas koheselt meetmete kohaldamiseks, aresti ja konfiskeerimise kohaldamise osas saata täitmiseks Politsei irivalveameti Lääne prefektuurile

- ja Pi .

4-19-742

2 (5)

Kohtuotsus anda allkirja vastu kätte otsuse kuulutamisel teabebüroo peaspetsialist Imre prefektuurile Veberile, süüdlasele ning ARK kande järgi konfiskeeritud sõiduki omanikule T.Rle.

Kohtuotsuse lõpposa kuulutamine: 20.03.2019. Kohtuotsus on tutvumiseks kättesaadav: 20.03.2019.

Edasikaebamise kord

Kui kohtumenetluse pooled loobusid apellatsiooniõiguse kasutamisest vastavalt VTMS § 113 lg 4 p 2, siis otsus jõustub järgmisest päevast. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ning apellatsiooni võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Kirjaliku apellatsiooniteate esitamise korral on põhistatud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav alates 10.04.2019 kell 15.00.

Asjaolud ja menetluskäik

Lääne prefektuur edastas 11.02.2019 Pärnu Maakohtu väärteotoimiku nr 2670,19,000179, et kohus le

otsustaks V.A-le aresti määramise. Kohtuväline menetleja taotles kohtult määrata V.A-le arest 25 ööpäeva.

24.01.2019 väärteoprotokolli kohaselt V.A 24.01.2019 kella 23.06 ajal x x, x juures liikudes x ,

küla suunas juhtis mootorsõidukit juhtimisõigus oli äravõetud (peatatud) 21.12.2018 , ajal kui temalt - 20.05.2019. Antud teoga rikkus V.A LS § 90 lg 1 p 1 sätteid ning pani toime Liiklusseaduse §

201 lg 2 järgi kvalifitseeritava teo.

20.03.2019 kohtuistungil kohtuväline menetleja jäi esitatud taotluse juurde ning taotles täiendavalt ka sõiduki, kui kuriteo toimepanemise vahendi konfiskeerimist. V.A taotles üldkasuliku töö määramist.

Kohtu seisukoht

LS § 90 lg 1 p 1 kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. LS § 201 lg 2 kohaselt on karistatav mootorsõiduki juhtimine isiku poolt, kes on mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimiselt kõrvaldatud või kelle mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus on peatatud, kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus ära võetud.

VTMS § 87 sätestab, et väärteoasja arutatakse kohtus ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Kuivõrd väärteoprotokolli nr 1529334 kohaselt heidetakse V.A-le ette mootorsõiduki juhtimist isikuna, kelle juhtimisõigus on karistusena äravõetud (peatatud), siis LS § 201 lg s 2 järgi kvalifitseeritava väärteo objektiivne koosseis on täidetud, kui leiab tõendamist, - et V.A juhtis mootorsõidukit juhtimisõiguseta seeläbi, et tema juhtumisõigus oli karistusena ära võetud. Juhtimiselt kõrvaldati V.A kuni asjaolude ära langemiseni ehk kuni ta omandab vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse.

V.A tunnistas end kohtuistungil esitatud süüdistuses süüdi, kuid selgitas, et ta ei teadnud, et tal juhtimisõigus on ära võetud. Algul oli ära võetud kaheks kuuks, kuid hilisemast äravõtmisest ta ei teadnud.

Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kohaselt V.A kõrvaldati mootorsõiduki reg. märgiga x x

juhtimiselt 24.01.2019 kella 23.10 ajal, LS § 91 lg 2 p 3 alusel, kuna tal puudus vastava kategooria juhtimisõigus.

4-19-742

3 (5)

Asjaolu, et just V.A juhtis 24.01.2019 mootorsõidukit on tõendatud ka politseinikust tunnistaja

A. T kohtuistungil antud ütlustega, milliste kohaselt teostas ta koos paarimehega järelevalvet x, kui x ületas kiirust, seda nad lukku ei saanud panna, kuid peatasid sõiduki. Kuna isikul dokumente kaasas ei olnud, tuvastasid nad isiku , et tegemist on V.A-ga, kellel puudub läbi andmebaasi ning tuli välja juhtimisõigus.

Liiklusregistri väljavõte tõendab, et 11.02.2019 seisuga ei ole V.A kehtivat juhtimisõigust ning .a

see on ära võetud alates 21.12.2018. aristusregistri väljavõte tõendab, et V.A-lt a. Ka K on juhtimisõigus karistusena ära võetud Lääne prefektuuri 22.11.2018 otsusega alates 21.12.2018 tähtajaga

5 kuud. Seega on tõendatud, et 24.01.2019 puudus V.A vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus, see oli karistusena ära võetud.

Kohus on seisukohal, et kuivõrd sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest, Maanteeameti liiklusregistri väljavõttest, karistusregistrist ja tunnistaja ütlustest nähtub, et V.A ei oma vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, siis on tõendamist leidnud, et V.A on juhtinud 24.01.2019 mootorsõidukit reg. märgiga omamata vastava kategooria juhtimisõigust ja olles eelnevalt karistatud x x juhtimisõiguse äravõtmisega. Seetõttu on käesoleval juhul täidetud LS § 201 lg s 2 sätestatud väärteo - objektiivne koosseis.

V.A väide, et ta ei teadnud, et talt on juhtimisõigus ära võetud ei välista vastutust rikkumise ,

eest. Seadus ei kohusta kohtuvälist menetlejat väärteootsust isikule kätte toimetada Väärteoprotokolli .

koostamisel oli isikule teatavaks tehtud otsuse tegemise aeg. Eeltoodu alusel on täidetud nii inkrimineeritud objektiivsed kui subjektiivsed koosseisu tunnused.

Subjektiivne koosseis (selline) otsus tehtud . V.A märkis, et ta ei teadnud, et tema suhtes on .

Kohus leiab, et V.A, olles tegelikkuses juba aasta vältel korduvalt karistatud isik, pidi ta võimalikuks pidama, et juhtimisõigus on temalt sel korral ära võetud.

Kohtuväline menetleja istungil kinnitas, et saatis otsuse ka meilile. Ka 20. oktoober 2016 Tallinna Ringkonnakohtu määruses asjas nr 4-16-6599 on märgitud, et otsusele peab isik ise järele minema ja see regulatsioon on Põhiseadusega kooskõlas. Lisaks on märkinud ringkonnakohus, et menetlusaluse isiku kohustus

pöörduda ise kohtuvälise menetl väldib seda, et otsuse jõustumist võimalik eja poole ei oleks ära hoida otsuse vastuvõtmisest keeldudes või seda muul moel vältides.

Kohus märgib, et meilile saatmine on pelgalt lisateavitus isikule, kuid menetlustähtajad ei otsuse isiku saa rippuda sellest, kas isik meili loeb või mitte, sellistesse vaidlustesse ei ole vaja seadusandja mõtte kohaselt laskuda. Kui ka isik meili ei saa kätte vms, peab ta minema otsusele järele, sest otsuse aeg on talle teatavaks tehtud. Kohus le da ilmselt tahtlikult passiivseks, tuleb lugeda, iab, et kui isik otsustab jää et otsuse täitmisega seotud süütegu on samuti realiseeritud vähemalt tahtlikult.

Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-83-08 p 13 kohaselt

70 lg VTMS § järeldub viidatud sätetest ühemõtteliselt, et kohtuvälise menetleja otsuse teatavakstegemisel eeldatakse menetlusaluse isiku aktiivset rolli, s.o seda, et menetlusalune isik läheks väärteoprotokollis teatavaks tehtud ajal ise kohtuvälise menetleja juurde otsusega tutvuma. Juhul, kui menetlusalune isik seda ei tee, kannab ta üldjuhul ka riski, mis kaasneb otsuse sisust mitteteadmisega. Vastasel juhul tekiks olukord, kus teatud juhtudel oleks võimalik vältida vastutust lihtsalt karistusotsusega tutvumata jättes. Väärteomenetluse seadustik ei näe ette kohtuvälise menetleja kohustust karistusotsus menetlusalusele isikule kätte toimetada.

Teoreetiliselt õiguslik küsimus võiks olla selles, kas otsusele mitte järele minemine on kavatsetus ka

juhtimisõiguseta sõitmises. S.t. kui isik ei lähe otsusele järele, jäädes järelikult kavatsetusega passiivseks, kas tuleks lugeda ka inkrimineeritud koosseis seetõttu kavatsetusega realiseerituks. Ilmselt seadusandja tahe oleks kõiki kohelda võrdselt ja sellest lähtuda ka seaduse koostamisel. Ei ole õiglane olukord, kui isik, kes otsusele ele jär ei lähe, saab kergema karistuse nö kergema süü alusel - kergema subjektiivse koosseisu jär (ei tea otsuse sisu), kui see, kes läheb otsusele jär gi ele (teab otsuse sisu). Samas otseselt ei ole sellist fikseeritud tahet või mõtet seaduses läbi mõeldud ega , mistõttu on tegemist, kas seaduse lüngaga või igal juhul ei võimalda see olukord tõlgendamise läbi isikut seadusest rangemalt

4-19-742

4 (5) kohelda. Maakohus ei saa seetõttu antud olukorras siiski väita, et isik kindlalt teab, et tal juhtumisõigus ära võetakse, kui ta pole otsusele jär läinud. Samas pidi ta võimalikuks pidama sellist karistusliiki, ele

mis talle mõisteti, sest ta oli korduvalt karistatud.

Juhindudes eeltoodust leiab kohus, et olles korduvalt karistatud, ei ole otsusele mitte järele minemine ettevaatamatuse tuvastamise aluseks, vaid V.A realiseeris inkrimineeritud koosseisu siiski kergeima tahtluse liigiga udse tahtlusega. , s.o vähemalt ka

Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Eeltoodu alusel tunnistab kohus V.A süüdi LS § 201 lg 2 alusel.

Karistus

Karistusseadustiku § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Kohus leiab, et V.A süü suurus on üle keskmise. Alles eelmisel kuul otsusega püüti talle kinnistada sama koosseisu järgi rikkumise keeldu ning taas on ta tahtlikult toime pannud samaliigilise väär väärtegu väärteo karistuse täitmise vastu, sest juhtimisõigus võeti teo. Lisaks on see juba teine sisult tal ära 5 kuuks 22.11.2018 otsusega.

V.A on kergendavaks asjaoluks kahetsus, mida kohus arvestab karistuse mõistmisel ning raskendavad asjaolud puuduvad.

Eripreventiivne prognoos V.A on äärmiselt negatiivne väärteootsuseid või süüdistusi on lausa ,

igakuiselt alates oktoober 2018 kuni jaanuar 2019. Sealjuures vähema, kui aastaga on kokku 5 liiklusõiguse rikkumise sündmust, sh reeglina on rikkumised kahe erineva koosseisu ideaalkogumina.

Kui vaadata Karistusregistrist V.A varasemaid karistusi nii kuriteo kui väärteo korras, on teda karistatud nii rahatrahvidega, juhtimisõiguse äravõtmisega kui üldkasuliku tööga. Kohus leiab, et süü ka

alusel, nii eri – kui üldpreventiivses mõttes tuleb V.A-le mõista juba arest ning

25 ööpäeva. seda

Konfiskeerimine

Kohtuvälise menetleja poolt esitatud andmebaasi andmetel on V.A poolt juhitud mootorsõidukiga oime pandud korduvalt väärtegusid V.A poolt: XXX reg nr xxx t

1. 25.03.2018 - LS §§ 227 lg 2 ja 242 lg 1; 2. 01.10.2018 - LS §§ 227 lg 2 ja 207 lg 1; 3. 05.11.2018 - ; LS § 227 lg 3 4. 23.12.2018 - LS §§ 201 lg 2 ja 227 lg 2; 5. 24.01.2019 - . LS § 201 lg 2

Kohtuväline menetleja taotles kohtuistungil kuriteo toimepanemise vahendina sõiduki konfiskeerimist.

Kuivõrd Liiklusregistri andmetel on süüteo toimepanemise vahendi sõiduki omanikuks - T.R, kaasas kohus T.R menetlusse des Riigikohtu otsusest nr 3-1-1-88-07. KarS § 83 lg 3 alustel ja juhindu KarS §

83 lg 3 p 1 alustel on võimalik konfiskeerida süüteo toimepanemise ka kolmandale isikule kuuluv

vahend, kui ta on vähemalt kergemeelsusega kaasa aidanud vahendi kasutamisele süüteo toimepanemisel või ettevalmistamisel.

Kohtuistungil ära kuulatud andis ütlusi, et sõiduki ostis tema, kuid kinkis

T. R x, V.A-le.

Eeltoodud asjaoludel kohus tuvastab, kuivõrd Liiklusregistri kanne on deklaratiivne, on süüteo toimepanemise vahendi omanikuks V.A. Seetõttu on võimalik kontrollida konfiskeerimise aluseid KarS § 83 lg 1 alusel, s.o otse tuvastada, kas sõidukiomaniku V.A sõiduk tuleks konfiskeerida.

Kohus leiab, et V.A on 5 korral ja seda vähema kui aasta vältel nimetatud mootorsõidukiga

4-19-742

5 (5)

süstemaatilisel toime pannud liiklusõigusrikkumisi, mistõttu konfiskeerimise läbi tuleks tõkestada t süütegude toimepanek. Leebemad meetmed, sh lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine ei ole suutnud samalaadsetete süütegude toimepanemist tõkestada. V.A väite, et hetkel ei ole mootorsõiduk töökorras ei ole küllaldane, sest isegi mitte korras olev mootorsõiduk on mootorsõiduk ning seda on võimalik sõidukorda teha.

Eeltoodu alusel tuleb KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida T.R poolt oma x V.A-le kingitud süüteo toimepanemise vahend mootorsõiduk reg märk nr XXX xxx (asukoht V.A elukoht).

VTMS § 108 p 7, 8 alusel kohtuotsuse täitmise tagamiseks konfiskeeritud mootorsõiduk tuleb koheselt vaadelda Lääne prefektuuri poolt ja jätta vastutavale hoiule või teisaldada Lääne prefektuuri T.R parklasse hoiule.

Kohus hoiatab V.A ja T.Rt, et antud kohtuotsuse kuulutamisest mootorsõiduki lammutamine või muul viisil terviklikkuse kahjustamine on keelatud ja on kuritegu KarS § 308 lg 1 alusel.

Menetluskulu taotlusi ei ole esitatud.

/allkirjastatud digitaalselt/

Indrek Nummert Kohtunik