3-19-636/4 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Määruse tegemise aeg ja koht 10. aprill 2019, Tartu Haldusasja number 3-19-636 Haldusasi XYi (Y) kaebus Menetlustoiming Kaebuse tagastamine ja esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine

RESOLUTSIOON 1. Tagastada XYi kaebus.

2. Jätta esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.

3. Jätta riigi õigusabi taotlus läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT 1. Tartu Halduskohtule saabus 8. aprillil 2019 Tartu Vangla kinnipeetav XYi kaebus Tartu Vangla vastu nõudega tühistada Tartu Vangla direktori 1. aprilli 2019. a kärkkiri nr 1-1/71 „Tartu Vangla kodukorra ja kodukorra seletuskirja muutmine“.

Vaidluse on põhjustanud vaidlustatud käskkirjaga tehtud kodukorra muudatus, millega keelatakse Tartu Vanglas alates 1. aprillist 2019 kinnipeetavate kambrites isiklikud raadiod.

2. Kaebaja on esitanud ka esialgse õiguskaitse taotluse, milles palub peatada vaidlustatud käskkirja kehtivus kuni kohtumenetluse lõpuni.

3. VangS § 11 lg 5 kohaselt on kinnipeetaval õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Tegemist on kohustusliku kohtueelse menetlusega halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 47 lg 1 tähenduses.

3-19-636 2(2) Kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmisel tagastab kohus kaebuse (HKMS § 121 lg 1 p 4). 4. Tartu Vangla teatas 9. aprillil 2019 vastuseks 8. aprilli 2019. a kohtunõudele (tl 7), et kaebajal on kambris isiklik raadio, ta ei ole kohtule vastuse esitamise hetke seisuga esitanud Tartu Vanglale vaiet Tartu Vangla direktori 01.04.2019 käskkirja nr 1-1/71 peale ega ole pöördunud vangla poole muude avaldusetega seoses isikliku raadio kambris kasutamise keelamisega. 5. Kuna kaebaja ei ole läbinud tühistamiskaebuse esitamiseks kohustuslikku kohtueelset menetlust, tuleb kaebus HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastada. 6. Kohus ei pea võimalikuks kaebajat praeguse menetluse raames suunata ka tema õiguste kaitseks muu tõhusa nõude esitamisele, kuna ka raadio äravõtmise korral selle tagastamiseks kohustamise nõude saaks kaebaja esitada alles pärast vastava kohtueelse menetluse läbimist. Vangla vastusest nähtuvalt ei ole kaebaja esitanud seni ka ühtegi taotlust, mida oleks võimalik tõlgendada kohtueelse menetluse läbimisena HKMS § 47 lg 1 ja § 121 lg 1 p 4 tähenduses. Kohus selgitab aga, et HKMS § 43 lg-st 2 tulenevalt ei võta kaebuse tagastamine kaebajalt õigust uuesti kohtusse pöörduda seaduse nõuetele vastava kaebusega, sh pärast kohtueelse menetluse läbimist. 7. HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal. 8. Kuna kaebusega kohtusse pöördumise hetkel ega ka vangla vastuse koostamise ajal (9. aprillil 2019) ei toimu vaidemenetlust, mille käigus saaks kaebaja esitada kohtule esialgse õiguskaitse taotluse, ning kohus ei pea esitatud kaebuse alusel võimalikuks alustada ka kohtumenetlust, ei ole praegu menetlust, mille käigus esialgset õiguskaitset kohaldada. HKMS § 121 lg 1 p 4 ei anna halduskohtule kaalutlusõigust kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks. Seega tuleb esialgse õiguskaitse taotlus jätta läbi vaatamata (HKMS § 55 lg 2). 9. Kaebaja on taotlenud ka talle riigi õigusabi korras advokaadi määramist. Kuna kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel, puudub menetlus, milles kaebaja võiks enda esindamiseks riigi õigusabi saada. Kui kaebaja soovib oma õigusi jätkuvalt kaitsta, on tal pärast kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist kohtusse pöördumisel võimalik uuesti riigi õigusabi taotleda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Kaljumäe kohtunik