2-18-128881/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus)

Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Liisi Vernik Otsuse tegemise aeg ja koht 09.04.2019 Tallinn Tsiviilasja number 2-18-128881 Tsiviilasi

Tsiviilasja hind BB Finance OÜ hagi A J vastu võla ja viivise tasumise nõudes 1 423,50 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: BB Finance OÜ (registrikood 11306564) Hageja lepinguline esindaja: Irina Metsler-Verner (e-post: irina@inkassokeskus.ee) Kostja: A J (isikukood xxx, xxx) RESOLUTSIOON 1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista A Jlt BB Finance OÜ kasuks võlgnevus summas 1 335,69 eurot (s.h põhivõlgnevus 1097,60 eurot, intress 84,83 eurot, kiirmakse tasud 30 eurot, sissenõudmiskulu 80 eurot, viivis 43,26 eurot).

3. Välja mõista A Jlt BB Finance OÜ kasuks viivis määras 8% aastas põhinõude (1097,60 eurot) tasumata osalt alates 05.01.2019 kuni põhinõude täitmiseni.

4. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

5. Jätta menetluskulud A J kanda.

6. Välja mõista A Jlt BB Finance OÜ kasuks menetluskulud 200 eurot (s.o riigilõiv).

Edasikaebamise kord Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

2 mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse või kaja esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse või kaja.

Menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni.

Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lg 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist: Hageja nõude aluseks on hageja ja kostja vahel internetikeskkonnas www.bongabonga.ee 22.03.2018, 17.05.2018 sõlmitud laenulepingud ning www.raha24.ee 08.06.2018, 11.06.2018 ning 14.06.2018 sõlmitud laenulepingud. Kostja on jätnud tasumata lepingust tulenevad maksed, laenaja on lepingud üles öelnud. Hageja on arvestanud nõuetele viivist.

Hagimaterjalid edastati kostjale 13.02.2019 avalikult TsMS § 317 lg 1 ja lg 3 kohaselt Ametlikes Teadaannetes avaldamisega. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks 06.03.2019 ei vastanud ega esitanud vastuväiteid.

Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, milledest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks riigilõiv 200 eurot.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 139 lg 1 kohaselt on riigilõiv menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma.

3 TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et riigilõivu näol on tegemist põhjendatud kulutusega ja see tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista tasutud summas, so 200 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

Liisi Vernik kohtunik