2-18-129639/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Liisi Vernik

Otsuse tegemise aeg ja koht

09.04.2019.a Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-129639

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

AAS „BTA Baltic Insurance Company“ Eesti filiaali hagi

M.V vastu

1 897,58 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: AAS „BTA Baltic Insurance Company“ Eesti filiaali

kaudu (registrikood 11223507,)

Hageja esindaja: xxx (e-post: XXX)

Kostja: M.V (isikukood XXX, elukoht XXX, XXX 74201, e-

post)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista M.V-lt AAS „BTA Baltic Insurance Company“ Eesti filiaali kasuks

1 897,58 eurot, s.o kahjuhüvitis 1 625,10 eurot ning viivis 272,48 eurot.

3. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

4. Jätta menetluskulud M.V kanda.

5. Välja mõista M.V-lt AAS „BTA Baltic Insurance Company“ Eesti filiaali kasuks

menetluskulud 225 eurot (s.o riigilõiv).

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema

esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või

elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse

kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai

tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse või kaja esitamisel

menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse või kaja.

Menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval

kuni kella 24.00-ni.

Kohtu selgitused

Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lg 3 võib kohus

tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist:

Hageja nõue kostja vastu tuleneb kahju hüvitamise nõudest seoses 06.01.2017 toimunud

liiklusõnnetusega. Kostja vastutab hageja ees LKindlS § 55 alusel.

Hagimenetlusele eelnenud maksekäsu kiirmenetluses esitas kostja e-posti aadressilt hageja

nõudele vastuväite. Kohus edastas 12.02.2019 eelnimetatud e-posti aadressile hagimaterjalid

ning luges need hagejale kätte toimetatuks TsMS § 314¹ lg 2 alusel 3 tööpäeva jooksul alates

kirja koos hagimaterjalidega saatmisest. Kohtu poolt määratud tähtajaks 11.03.2019 kostja

vastust hagile ei esitanud.

Menetluskulud

TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS §

173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita

menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või

teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis,

kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab

maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas

määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava

määruse tegemist.

Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, milledest nähtuvalt on hageja

menetluskuludeks riigilõiv 225 eurot. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud

menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu

hulgas riigilõiv. TsMS § 139 lg 1 kohaselt on riigilõiv menetlustoimingu tegemise eest seaduse

kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma. Kohus leiab, et nii riigilõivu näol on tegemist

põhjendatud kulutustega ja see tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista tasutud summas, so

225 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

Liisi Vernik

kohtunik