3-17-1496/121 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Elle Kask Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

09.04.2019, Tallinn Haldusasja number 3-17-1496 Haldusasi I. L. (L.) kaebused Tallinna vangla direktori 03.07.2017 käskkirja nr 3-2/17/459 osas, milles kaebaja teenistusest vabastati, tühiseks või õigusvastaseks tunnistamiseks; Tallinna vangla direktori 22.06.2017 käskkirjade nr 3-3/42 ja 3-3/43 õigusvastaseks tunnistamiseks, lugedes I. L. teenistusest vabastatuks omal soovil; vastustajalt kaebaja kasuks hüvitise 3 kuu keskmise palga ulatuses väljamõistmiseks.

Menetlusosalised Kaebuse esitaja: I. L. Esindaja: vandeadvokaat Anti Aasmaa Vastustaja: Tallinna vangla Esindaja: volituse alusel Monika Raiendik

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada I. L. kaebused. 2. Tunnistada õigusvastaseks Tallinna vangla direktori 03.07.2017 käskkiri nr 3-2/17/459 osas, milles kaebaja teenistusest vabastati ning Tallinna vangla direktori 22.06.2017 käskkirjad nr 3-3/42 ja 3-3/43. 3. Muuta I. L. teenistusest vabastamise alust ning lugeda I. L. teenistussuhe lõppenuks tema enda algatusel. 4. Välja mõista Tallinna vanglalt I. L. kasuks hüvitis tema kolme kuu keskmise palga ulatuses. Raamatupidamisteenistusel arvutada välja hüvitise suurus. Hüvitise summa tuleb kanda I. L. poolt näidatud arvelduskontole.

2 5. Välja mõista Tallinna vanglalt I. L. kasuks menetluskulud summas 1800 eurot.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Vastustaja esitas kohtule avalduse kaebuste õigeksvõtu kohta, milles kinnitas, et I. L. kaebuste nõuete osas võtab kaebused õigeks, nõustudes õigeksvõtuga kõigi I. L. nõuete osas. Kohus võttis kaebuste õigeksvõtu avalduse vastu. Kohus märgib, et kuna poolte vahel puudub vaidlus kaebuste üle, siis kohus ei hakka kaebuste ega vaidlustatud haldusaktide sisu üle kordama ega seda hindama. Vastustaja on nõus kõigi kaebaja esitatud nõuetega, s.o kaevatavate haldusaktide õigusvastaseks tunnistamisega, teenistusest vabastamise aluse muutmisega ning 3 kuu keskmise palga ulatuses hüvitise väljamõistmisega kaebaja kasuks. Samuti menetluskulude hüvitamisega kaebajale summas 1800 eurot.

KOHTU PÕHJENDUSED Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 159 lg 1 sätestab, et kui vastustaja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses kaebuse õigeks, rahuldab kohus kaebuse. Vastustaja on kaebused õigeks võtnud HKMS § 159 lg 1 alusel. Seega kohus rahuldab I. L. kaebused ning tunnistab õigusvastaseks kaevatavad haldusaktid. Avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 105 lg 1 kohaselt õigusvastaselt teenistusest vabastatud ametnikul on õigus nõuda vabastamise kohta antud haldusakti õigusvastaseks tunnistamist, teenistusest vabastamise aluse muutmist ning hüvitist ametniku kolme kuu keskmise palga ulatuses. Kohus võib hüvitise suurust muuta, arvestades teenistussuhte lõpetamise asjaolusid ja mõlema poole huve. Kaebuste õigeksvõtust tulenevalt kohus tunnistab õigusvastaseks Tallinna vangla direktori 03.07.2017 käskkirja nr 3-2/17/459 osas, milles kaebaja teenistusest vabastati ning Tallinna vangla direktori 22.06.2017 käskkirjad nr 3-3/42 ja 3-3/43. I. L. taotleb teenistusest vabastamise aluse muutmist, lugedes teenistussuhte lõppenuks ATS § 87 lg 1 alusel. ATS § 87 sätestab teenistusest vabastamise ametniku soovil, mille lg 1 kohaselt ametnik vabastatakse teenistusest tema enda algatusel kirjaliku taotluse alusel, mille ta on esitanud ametisse nimetamise õigust omavale isikule. Vastustaja on nõus teenistusest vabastamise aluse muutmisega, lugedes I. L. teenistussuhte lõppenuks tema enda soovil. Ühtlasi I. L. taotleb Tallinna vanglalt välja mõista hüvitise tema kolme kuu keskmise palga ulatuses, millega on nõustunud ka vastustaja. Kohtul väljamõistetava hüvitise suuruse osas vastuväiteid ei ole. Seega mõistab kohus vastustajalt kaebaja kasuks välja hüvitise kolme kuu keskmise palga ulatuses.

3 Tallinna vangla raamatupidamisteenistusel tuleb see summa välja arvutada ning kanda kaebaja näidatud arvelduskontole. HKMS § 101 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ja asja läbivaatamise kulud (lg 2). HKMS § 108 lg 1 järgi menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 108 lg 5 sätestab, et kui vastustaja võtab kaebuse õigeks, ei kanna ta pärast õigeksvõttu tekkinud menetluskulusid. Kaebaja menetluskulud on tekkinud enne kaebuse õigeksvõttu. Seega tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista menetluskulud summas 1800 eurot, millega on nõustunud ka vastustaja ise.

/digitaalselt allkirjastatud/

Elle Kask Kohtunik