4-09-669/2 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U M Ä Ä R U S Kohtutäituri avalduse rahuldamata jätmine asenduskaristuse kohaldamiseks

Määruse tegemise aeg ja koht 16. detesmber 2009 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Kohtuasja number nr 4-09-669 Lahend väärteomenetluses Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna 28. veebruari 2008 otsus Eigo Grüneri karistamises LS § 7419 lg 1 järgi rahatrahviga 170 trahviühikut, s. o 10 200 krooni Menetlus lahendi täitmisel lahendatav küsimus Määruse tegija kohtunik Toomas Lillsaar Avaldaja kohtutäitur Rita Lohu Avalduse ese asenduskaristuse kohaldamine Süüdlane võlgnikuna Eigo Grüner (isikukood 38612166015; elukoht xxxxxxxxx xx xxxxxxxxxxx ) Sissenõudja Lõuna Politseiprefektuur

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud asjaolud väärteoasja menetlemisel ja kohaldatud seadused ning juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) 48, tegi kohus otsustused. Kohtu otsustus 1. Jätta VTMS § 211 lg 3 alusel rahuldamata kohtutäituri avaldus Eigo Grüneri tasumata rahatrahvi asendamiseks arestiga. Täiendavad otsustused 2. Saata määruse koopia kohtutäiturile ja sissenõudjale. Selgitused kohtumäärusele 3. Selgitada, et kohtumäärust võib vaidlustada 10-ne päeva jooksul määruskaebuse esitamisega Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Asjaolud 14. jaanuaril 2009 on kohtutäitur esitanud Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu täitemenetluse seadustiku (TMS) § 201 lg 1 kohaselt avalduse Eigo Grünerile mõistetud tasumata rahatrahvi asendamise otsustamiseks arestiga vastavalt karistusseadustiku (KarS) §-s 72 sätestatule. 2. Kohtu põhjendused 2.1. Menetluse käik Kohtutäitur on võlgnikku täitemenetluse algatamisest informeerinud täitmisteate kätte toimetamisega 25. aprillil 2008. Kohtuistungid olid määratud 04. veebruariks 2009 ja 01. aprilliks 2009. Kohtutäituri esitatud aadressil kohtudokumentide kättetoimetamine süüdlasele ei õnnestunud. Asjas toimunud menetluse järel peab kohus võimalikuks asja sisulise lahendamise kohtuistungit pidamata. 2.2. Lahendatavad õiguslikud küsimused

2 Kohtul tuleb otsustada taotluse rahuldamine või rahuldamata jätmine kohtutäituri kohtusse esitatud asjaoludest ja eelnevast täitemenetlusest tulenevalt. Kohtus lahendatava õigusliku küsimuse lahendamine on võimalik üksnes süüdlase osavõtul. VTMS § 211 lg 1 p 11 kohaselt rahatrahvi asendamise arestiga lahendab maakohus süüdimõistetu osavõtul; kohtusse kutsutakse süüdimõistetu taotlusel kaitsja ning kuulatakse ära tema arvamus. VTMS § 201 lg 1 kohaselt, kui rahatrahvi tervikuna määratud tähtpäevaks ei tasuta või kui osastatud rahatrahvi tasumise tähtaega ei järgita ja rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ning võlgnikul ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, saadab kohtutäitur sissenõudja taotlusel avalduse rahatrahvi asendamiseks arestiga vastavalt karistusseadustiku §-s 72 sätestatule kohtuotsuse täitmisele pööranud maakohtule või kui otsuse on teinud kohtuväline menetleja, siis kohtutäituri asukohajärgsele maakohtule. Kohtutäitur teatab avalduse esitamisest võlgnikule ja sissenõudjale. Kui võlgnik on enne asendusaresti kohaldamist rahatrahvi täies ulatuses tasunud, lõpetab kohtutäitur menetluse rahatrahvi sissenõudes ja teatab viivitamata rahatrahvi tasumisest maakohtule (VTMS § 201 lg 3). Otsuste täitmisel väärteoasjades on TMS § 198 lg 1 kohaselt sissenõude pööramise järjekord: 1) rahale, väärisasjadele, väärtpaberitele ja nõuetele; 2) ülejäänud vallasvarale; 3) kinnisvarale. VTMS § 211 lg 3 kohaselt kui rahatrahvi asendamine arestiga ei ole mingil põhjusel võimalik, teeb maakohus määruse, milles jätab kohtutäituri avalduse rahatrahvi asendamise kohta arestiga rahuldamata. 2.3. Tuvastatud asjaolud, järeldused ja õiguslik analüüs TMS § 8 kohaselt kohtutäitur on kohustatud tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks, koguma täitemenetluseks vajalikku teavet ning selgitama täitemenetluse osalistele nende õigusi ja kohustusi. Kohtutäituri seaduse alusel justiitsministri määrusega nr 58 kehtestatud Kohtutäiturimäärustiku § 10 lg 1 ja 2 kohaselt täitedokument täidetakse nii kiiresti kui võimalik, ilma põhjendamatu viivituseta ning kohtutäitur on kohustatud täitedokumendi menetlemisel kasutama kõiki seaduses lubatud abinõusid, et vältida olukorda, kus sissenõudmine osutub võimatuks nõude aegumise tõttu. Kehtiva TMS § 200 lg 1 kohaselt juhul, kui rahatrahvi tasumist ei ole määratud ositi, tasutakse rahatrahv tervikuna ja selleks annab kohtutäitur võlgnikule rahatrahvi tervikuna tasumiseks tähtaja, mis ei ole lühem kui 10 päeva ega pikem kui 30 päeva. KarS § 82 lg 1 p 3 kohaselt otsust ei asuta täitma, kui otsuse jõustumisest on möödunud kaheksateist kuud väärteo kohta tehtud otsuse jõustumisest. Kohtutäitur saab esitada kohtule taotluse asenduskaristuse kohaldamiseks peale seda kui täitemenetluses on kõik vajalikud toimingud tehtud, et süüdlase rahatrahvi tasuks. Asendus- karistuse kohaldamine eeldab täitemenetluse eesmärgipärast ja operatiivset toimimist, mille kohta tuleb kohtutäituril asenduskaristuse taotluses esitada usaldusväärset informatsiooni; muuhulgas ka toiminguid, mis käsitlevad süüdlase asukoha kindlakstegemist. Kohtu käsutuses sellise usaldusväärse informatsiooni olemasolu võimaldab kohtul õigeaegselt rakendada abinõusid süüdlase toimetamiseks kohtusse, vältimaks karistuse aegumise. Süüdlase isikliku osavõtuta ei ole kohtul võimalik asenduskaristust kohaldada. Kohus ei tee üldjuhul toiminguid, mis kuuluvad kohtutäituri kompetentsi. VTMS § 211 lg 1 p 11 kohaselt on rahatrahvi asendamise arestiga võimalik kohtus üksnes süüdimõistetu osavõtul. Ka kohtutäituri rahatrahvi asenduskaristuse kohaldamise kohtule esitatud taotluse korral on TMS § 201 lg 1 tõlgendatav, et kohtutäitur saab asenduskaristuse taotluse esitada kohtule üksnes juhul, kui ta on teavitanud kohtule esitatud taotlusest süüdlast. See tähendab, et taotluse saab esitada kohtule üksnes juhul, kui süüdlane on reaalselt kohtutäituri täitemenetlusest ja ka täituri kohtule esitatud asenduskaristuse taotlemisest teadlik. Sellise korra järgimine on eelduslikult vajalik muuhulgas seetõttu, et süüdlane saaks enne kohtumenetlust rahatrahvi tasuda nagu see on sätestatud VTMS § 201 lg-s 3 Asjaolust, et kohtul ei olnud võimalik kohtutäituri poolt teavitatud aadressil süüdlasele (võlgnikule) kohtudokumente kätte toimetada ega teda asja arutamiseks kohtusse kutsuda ja tulenevalt ka kohtutäituri eelnevast suhtlemisest võlgnikuga, kohus järeldab, et täituril tuleb täitemenetlust jätkata.

3 VTMS § 211 lg 3 alusel tuleb kohtutäituri taotlus tasumata rahatrahvi asendamiseks arestiga tuleb jätta rahuldamata täitemenetluse senise puuduliku toimimise tõttu. Muuhulgas ei ole kohtutäitur esitanud kohtule veenvad andmed, et süüdlane on eeldavast kohtule esitatud asenduskaristuse taotlemisest teadlik. Kohus eeldab, et realistliku karistuspoliitikat silmas pidades on süüdlast karistanud kohtuvälisel menetlejal sissenõudjana võimalik osutada kohtutäiturile kaasabi süüdlase aadressi ja ka võimalike reaalsete kontaktandmete kindlakstegemisel ning kohtul on seeläbi võimalik süüdlase osavõtul asenduskaristuse avaldust kohtus menetleda. Määruskaebusega võib vaidlustada esimese ja teise astme kohtumenetluses ning täitemenetluses koostatud kohtu määruse, kui nende vaidlustamine ei ole välistatud VTMS § 191 kohaselt (VTMS § 189). Määruskaebuse esitamise õigus on kohtumenetluse pooltel ja menetlusvälisel isikul, kui kohtu määrusega on piiratud nende või kaitstava isiku õigusi või seaduslikke huve (VTMS § 190). Määruskaebus esitatakse vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule (VTMS § 192 lg 1). Kohtumenetluse pool võib esitada määruskaebuse kümne päeva jooksul, alates päevast, mil ta sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama (VTMS § 193 lg 1). Menetlusväline isik võib esitada määruskaebuse kümne päeva jooksul, alates päevast, mil ta sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama (VTMS § 193 lg 2).

Toomas Lillsaar

Kohtunik