2-18-6701/21 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Merit Helm

Otsuse tegemise aeg ja koht

08. aprill 2019.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-6701

Tsiviilasi

C M´i avaldus Tallinna Üürikomisjonile esitatud

avalduse

läbivaatamiseks

hagimenetluses

(üürivaidlusasi nr 11-1/9/18, hageja G L)

Tsiviilasja hind

2 285,59 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja: G L (isikukood xxx), elukoht xxx, e-post: xxx

Kostja: C M (isikukood xxx), elukoht xxx, e-post xxx

Kostja esindaja: V M (isikukood xxx), elukoht xxx, e-

post xxx

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja materjalide juurde kostja 15.03.2018 esitatud menetlusdokumendid.

2. Rahuldada hagi osaliselt.

3. Mõista C Milt G L kasuks välja põhinõudena 252 eurot ja kõrvalnõuetena 10,04

eurot ehk kokku 262,04 eurot.

4. Jätta menetluskuludest 88% hageja ja 12% kostja kanda.

5. Rahuldada G L menetluskulude kindlaksmääramise avaldus osaliselt.

6. Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning välja mõista

C Milt menetluskuludena G L kasuks 30 eurot.

7. Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha

tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale

esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Kohus ei anna luba edasikaebamiseks.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED

1. Pooled allkirjastasid 03.12.2016 digitaalselt üürilepingu 1-toalise renoveeritud korteri

aadressil xxxx üürile andmiseks. Üürileandja andis 18.12.2016 korteri üle koos kahe

paari võtmetega ning kohapeal allkirjastati käsitsi üürilepingu lisad. Korter vaadati üle ja

üürniku poolt pretensioone korteri seisukorra kohta ei olnud.

2. Üürnik tasus igakuiselt nii üüri kui kommunaaltasusid vastavalt e-maili teel saadetud

arvetele üürileandja emale E Lle.

3. Üürnik teavitas 18.02.2017 korteris kohtudes üürileandja ema, et akna äärtes olev

silikoon on hallitama läinud. Üürnik oli selle avastanud mõni päev tagasi. Kohapeal jagati

üürnikule juhiseid korteri edaspidiseks kasutamiseks (pesu kuivatada vannitoas, korterit

tuulutada, rulood tõsta üles päevaseks ajaks, akendele tekkinud kondensvesi kuivatada).

Üürileandja vanemad muretsesid enda kulul korterisse igaks juhuks õhuniiskuse

eemaldaja. Hallitanud silikoon eemaldati ja asendati uuega.

4. Üürileandja kohtus 12.08.2017 üürnikuga korteris ja uuris eluruumi puutuvate

probleemide kohta, neid polnud.

5. 26.10.2017 andis üürnik kirjalikult üürileandjale teada, et õues on miinuskraadid ning

aknalauad on jälle vett täis. Üürileandja küsis, kas üürnik on käitunud vastavalt juhistele.

Üürnik vastas, et pesu kuivatavad vannitoas ning niiskuse eemaldaja töötab pidevalt.

Hallituse ilmnemisest polnud sõnagi, üksnes veest aknalaudadel. Üürileandjat tegi teade

murelikuks ja leppis kokku, et üürileandja ema tuleb üüri tasumise päeval 18.11.2017 ja

vaatab korteri üle.

6. Üürileandja saatis 30.10.2017 üürnikule e-kirja, milles teatas, et kolib uuest aastast enda

korterisse tagasi ning üürileping lõpeb 31.12.2017 nagu üürilepingus kokku lepitud ja

üürilepingut edasi ei pikenda. Põhjused selleks olid, et üürnik ei avaldanud soovi

korterisse kauemaks jääda ning üürileandja oli otsustanud, kus elukaaslasega edasi elama

hakkab.

7. Üürnik küsis 10.11.2017 e-kirjas, kui leiab novembris ehk enne 31.12.2017 uue

üüripinna, kas siis võib korterist välja kolida. Üürileandja vastas, et ka sel juhul jäävad

igakuised kulutused (üür ja kõrvalkulud) kuni üürilepingu lõppemiseni üürniku kanda.

Teavitamine lepingu lõpetamise soovist 10.11.2017 on liiga hiline. Üürileandja oli nõus

tegema tasaarvelduse juhul, kui ise jõulude ajal korterisse tagasi kolib, seda detsembrikuu

üüri- ja kõrvalkulude osas. Üürnikul etteteatamise vajadus lepingu lõpetamise soovist

tulenes asjaolust, et selle aja jooksul olnuks võimalik leida korterisse uus üürnik. Üürnik

küsis, kas oleks mõeldav lõpetada üürileping detsembrikuu esimese nädala lõpuks ning

enne kui üürileandja vastata jõudis, teatas, et kui üürilepingu varasem lõpetamine

võimalik ei ole, on ta sunnitud lõpetama üürilepingu ennetähtaegselt seoses eluruumi

tervistkahjustava olekuga. Nendeks nimetas ta akende hallitust ning väitis, et on käitunud

kõikide juhendite järgi, kuid paranemismärke akendel ei ole. Pärast üürniku 10.11.2017

kirja andis üürileandja üürnikule 11.11.2017 teada, et üürileandja ema tuleb korterisse

olukorda üle vaatama, et leppida siis kokku, kuidas tekkinud olukorda lahendada.

Üürileandja leiab, et selleks, et hallitus tekiks, mis läheb aknapõskedele lausa kipsplaadi

sisse ja aknaklaasidel on hallitusseened nii kõvasti kinni, et küünega kraapides need lahti

ei tule, on üürnik teadlikult ja väga pikalt olukorda üürileandja eest varjanud ning seoses

sellega tekitanud üürileandjale ootamatut kahju.

8. 13.11.2017 saatis üürnik üürileandjale e-kirjaga avalduse üürilepingu ennetähtaegseks

lõpetamiseks 30.11.2017, milles viitas, et üürileandja on taganenud augustikuisest

lubadusest jääda korterisse ka uuel aastal, kuigi üürnik ise ei andnud üürilepingu

pikendamise küsimusele vastust. Üürniku väitel akendele koguneva kondensvee

eemaldamiseks jagatud juhiste järgmine tegi tema elu antud korteris ebamugavaks. See

väide on üürileandjale jaoks arusaamatu, sest ebameeldivustunnet pole üürnik

üürileandjale kordagi ei suuliselt ega ka kirjalikult maininud. Lisaks on üürniku poolt

avaldatu vastuoluline - ühelt poolt pole korteris võimalik hallituse tõttu elada, sest tekitab

tervisele ohtu, kuid teiselt poolt avaldab nördimust, sest olid soovinud siiski korterisse

jääda.

9. 18.11.2017 toimus üürileandja ema ja üürnike kohtumine korteris, et korter üle vaadata

ning saada üürnikult oktoobrikuu kõrvalkulude ja novembrikuu üüriraha. Kohtumisel

viibis ka üürileandja isa, et korteri seisukord üle vaadata ja otsustada edasine tegevus.

Üürniku poolt oli kohtumisel ka tema ema V M. Jõudes korterisse, oli üürileandja

vanemate imestuseks üürnik ette teatamata korterist kõik enda asjad välja kolinud, kuigi

oli alles 13.11.2107 esitanud avalduse lepingu lõpetamise kohta seisuga 30.11.2017.

Üürniku ema kinnitas, et oktoobrikuu kõrvalkulusid ning novembrikuu üüriraha enam ei

maksta, sest selleks peaks jätkuma tagatisraha. Kohtumisel ei viidanud ta ka

kattemadratsi olukorrale. See oli kenasti kokku pandud ning asetatud diivani alla

sahtlisse. Pärast üürniku lahkumist jäid vanemad korterit üle vaatama ja leidsid

kattemadratsi, mis oli kasutuskõlbmatu. Lisaks tuvastati ka hallitanud nurk vannitoas.

Sellised avastused ja käitumine ei osunda kuidagi üürniku heaperemehelikule

käitumisele, pigem pahatahtlikkusele ja tegude varjamisele.

10. Üürniku vanemad ei olnud valmistunud kohapeal korteri üleandmis-vastuvõtmise akti

koostamiseks. Seetõttu koostati see hiljem. Selles oli olukorra kirjeldus koos piltidega ja

see edastati digitaalselt allkirjastatuna 23.11.2017 nii üürnikule kui ka tema emale ning

paluti digitaalselt allkirjastada. Seoses üürniku terviseprobleemidega võttis suhtluse üle

tema ema, kes esialgu andis mõista, et digiallkirjastab akti. Hiljem tõi mitmeid põhjusi

mitteallkirjastamiseks. Kirjavahetus lõppes 19.12.2017, kui üürileandja lõpetas suhtluse

peale mitmendat püüdlust saada üürnikuga antud vaidluses kokkuleppele ning tõdes, et

antud vaidlus ilma kolmanda osapooleta ei lõpe.

11. Avalduse kohaselt nõudis hageja üürikomisjonis võlaõigusseaduse (VÕS) § 334 lg 1 ja 2

ning VÕS § 294 alusel üürnikult C Milt kokku 1 151,74 eurot, mille hulka on arvatud

üüri ja kõrvalkulude võlg ning rikutud kattemadratsi asendamise kulu. Üüri ja

kommunaalkulude võlg koosneb 2017. aasta oktoobrikuu kommunaalteenustest summas

118,08 eurot ja novembrikuu üüritasust summas 400 eurot, kokku 518,08 eurot, 2017.

aasta novembrikuu kommunaalteenustest summas 103,93 eurot ja detsembrikuu

üüritasust summas 400 eurot, kokku 503,93 eurot ning 2017. aasta detsembrikuu

kommunaalteenustest 97,66 eurot. Nõudis ka kattemadratsi asendamise eest 29,99 eurot.

Lisaks eeltoodule palus üürileandja välja mõista võlalt viivise üürilepingu punktis 6.2.2

fikseeritud viivisemääras 0,5% iga hilinenud päeva eest kuni üürivaidluskomisjoni otsuse

tegemise päevani. Seisuga 31.03.2018 on arvestatud viivist 656,26 eurot. Istungil jäi

üürileandja oma avalduses ja selle täienduses esitatud väidete ja nõuete juurde. Tegi

paranduse kõrvalkulude nõude osas. Ekslikult on arvestuses detsembris 2017 xxx KÜ-le

maksmisele kuuluvate kõrvalkuludena märgitud 71,69 eurot, kuid peaks olema 73,77

eurot. Seega on üüri ja kõrvalkulude nõue kokku 1121,75 eurot, millele lisanduvad

viivised. Sama nõude esitas hageja kohtus.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

12. Kostja hagi ei tunnista.

13. Kostja kinnitab, et 30.11.2016 sõlmisid C M üürnikuna ja G L üürileandjana xxx asuva

ühetoalise möbleeritud korteri üürilepingu tähtajaga 31.12.2017. Eluruum anti üürniku

valdusse 18.12.2016.

14. Veebruaris 2017 märkas üürnik, et eluruumi aknalauale on tekkinud vett ning et akna

äärtel olevale silikoonile on tekkinud hallitus. Üürnik teavitas koheselt üürileandjat.

Üürileandja hinnangul oli probleemi põhjuseks pesu kuivatamine eluruumis, mis tekitas

tuppa niiskust. Samuti leidis ta, et üürnik peaks pidevalt aknaid kuivatama, rohkem tuba

tuulutama ja rulood alati päevaks eest ära tõmbama. Üürileandja vahetas akna äärtes

olnud silikooni ja tõi üürnikule õhu kuivatamiseks vajaliku elektrilise õhukuivati, mida

pidi pidevalt töös hoidma. Sellest tingituna muutus eluruumi kasutamine oluliselt

ebamugavamaks kui üürnik oleks osanud lepingu sõlmimisel arvata. Igapäevaste

tegevuste hulka hakkas kuuluma akende ja aknalaua kuivatamine. Elektriline õhukuivati

töötas ööpäev läbi, tõusid elektriarved. Arvestades, et tegemist on ühetoalise eluruumiga

ning seega tuli magada pidevalt undava õhukuivatiga samas toas, oli tegemist küllaltki

ebamugava olukorraga. Pesu kuivatas üürnik vannitoas, kus oli pesu kuivatada keeruline,

sest ka see ruum oli niiske ja pesu kuivas niigi halvasti. Pesu pesemist tuli edaspidi

vältida, sest pesu vannitoas ei kuivanud ning toas tekitas pesu kuivatamine akendele

niiskust ja hallitust. Rõdu eluruumil ei ole. Üürnik palus üürileandjalt luba paigaldada

vannituppa vannikardinad. Üürileandja oli kardinate paigaldamisega nõus ja üürnik

paigaldas omal kulul kardinad. Üürnik talus olukorda, kuna oli äsja eluruumi kolinud ja

lootis, et olukord tänu õhukuivati kasutamisele paraneb. Siis üürnik ei teadnud, et hallitus

on ohtlik tervisele ja see ei tekkinud eluruumi mitte tema tegevuse tõttu.

15. Üürileandja ema, kes käis igakuiselt eluruumis üüritasu võtmas, ei avaldanud pärast

õhukuivati toomist kordagi soovi aknaid üle vaadata. Samuti viibis augustis 2017

eluruumis üürileandja ise. Ka tema ei soovinud akende olukorraga tutvuda, kuid leidis, et

juhul, kui üürnik soovib, võib ta jätkata eluruumi kasutamist ka järgmisel aastal. Oluline

on, et eluruumi üleandmisel üürileandja ei teavitanud üürnikku, et eluruumis tuleb

igapäevaselt aknaid kuivatada. Siiski on üürileandja selgitanud eluruumi kasutamise

kohta tema enda 11.11.2017 kirjas, et ka tema eluruumis elamise ajal tekkis aknalauale

niiskusest vett, aga ta kuivatas aknalaudasid igapäevaselt.

16. Kevadel 2017 hallitus taandus ning aknalauad ei muutunud pidevalt märjaks. Üürnik

arvas, et seda tänu õhukuivati pidevale töötamisele ja korteris enam pesu praktiliselt ei

pestud ega kuivatatud. Ebamugav oli korteri kasutamine ka seetõttu, et üürnik ei julgenud

enam akendele aknakatteid ette tõmmata kartes, et niiviisi koguneb niiskust veelgi

rohkem. Eluruumi kasutusse andmisel üürileandja üürnikku eluruumi puudusest ei

teavitanud ja eluruum kasutamine oli ebamugav. Lisaks tekkis üürnikul kohe eluruumi

kolimisel hingamisteede haigus ning ta oli pikalt haiguslehel ja pidi tarvitama

antibiootikume. Kehv tunne hingamisel ja kerge köhatamine püsis tegelikult kogu

eluruumis elatud perioodi vältel, kuid üürnik ei osanud seda kohe seostada eluruumiga.

Sellest, et probleem võib olla tingitud eluruumi kehvast ventilatsioonist ja hallitusest, sai

teada emalt, kes sai vastava info allergoloogilt. Selgus, et hallitus on väga ohtlik ning

hallitanud aknaga ruumis magamine on tervisele eriti ohtlik.

17. Oktoobri 2017 lõpus ilmnes, et vaatamata kõigi üürileandja poolt antud juhiste

järgimisele ja niiskuse tekkimist takistavate meetmete tarvitamisele tekkis akendele

uuesti niiskus, aknalaudadele vesi ja mõne aja möödudes uuesti ka hallitus. Kuna samal

ajal läks ka õues külmaks, olid esimesed miinuskraadid, arvas üürnik, et niiskus ei teki

tema tegevuse või tegemata jätmise, vaid välise temperatuuri tõttu. Selleks, et eluruum

oleks kasutamiseks nõutavas seisukorras, peab olema eluruumis ventilatsioonisüsteem,

mis tagaks vajaliku õhuvahetuse ja reguleeriks ruumide õhuniiskust. Kõnealuse korteri

aknad on vahetatud pakettakende vastu, mille puhul on vajalikud õhutusavad. Antud

korteri puhul seda tehtud ei ole. Sellest tingituna puudub eluruumis nõutav ventilatsioon.

Kõnealune eluruum ei olnud juba üleandmise hetkel kasutamiseks sobivas seisundis.

Seega oli täitmata üürileandja kohustus anda üürniku kasutusse lepingujärgseks

kasutamiseks sobivas seisundis eluruum. Lepingus ei olnud sõnagi juttu sellest, et

eluruumil on ventilatsiooniprobleem ja koguneb niiskus, millega tuleb igapäevaselt

tegeleda ning, mis muudab eluruumi kasutamise ebamugavaks ja tervisele ohtlikuks.

18. Probleemi teistkordsel ilmnemisel kirjutas üürnik 26.10.2017 koheselt üürileandjale:

„Meil jälle sama mure, mis eelmine talv. Täna tulid miinuskraadid ja aknalauad on jälle

vett täis“. Üürileandja soovitas tuba tuulutada ning uuris, ega toas pole pesu kuivatatud.

Üürnik kinnitas, et pesu kuivab ainult vannitoas ning õhukuivatusmasin töötab 24/7.

Kuigi üürnik oli kirjutanud, et masin töötab 24/7 vastas üürnik, et ehk masin aitab. Veel

soovitas üürileandja kindlasti tuulutada ja ka aknalt vett kuivatada, sest muidu tekivad

praod. Üürnik kirjutas, et ta ei saa igapäevaselt kodus olla ja seetõttu pole ka võimalik

olukorda kontrolli all hoida. Üürnik jätkas akende kuivatamist, kuid aegamööda tekkis

siiski taas hallitus. Üürnik ei osanud enam rohkem midagi ette võtta ning üürileandja,

vaatamata sellele, et teda oli teavitatud ohust tema varale, probleemi vastu rohkem huvi ei

tundnud.

19. 10.11.2017 pöördus üürnik taas üürileandja poole, et ei suuda enam olukorda kontrolli all

hoida, sest ei saa iga päev kodus olla ja aknaid kuivatada ning uuris üürileandjalt lepingu

varasema lõpetamise võimalust. Üürileandja teatas, et üürnik võib kolida välja varem,

kuid peab tasuma üüri ja kommunaalteenuste eest kuni 31.12.2017.

20. Üürnik kirjutas 11.11.2017 üürileandjale, et tekkinud on hallitus. Üürileandja, olemata

olukorraga tutvunud, ainult süüdistas üürnikku, et viimane soovib varem välja kolida

ning seetõttu otsib ettekäänet probleemist jms. Ometi ei avaldanud üürileandja ka siis

soovi eluruumi üle vaadata. Seda vaatamata asjaolule, et lepingujärgne üüritasu

maksmise aeg oli iga kuu 8-10 kuupäeval ning tavaliselt oli üürileandja sellel ajal käinud

üüritasu võtmas. Niisugune tegevus viitab probleemi ignoreerimisele. Seepeale kirjutas

üürnik, et juhul, kui üürileandja pole nõus lepingut varem lõpetama, siis on ta sunnitud

lõpetama lepingu seoses eluruumi tervistkahjustava olekuga, akende hallituse tõttu.

Üürnik leiab, et kuna üürileandjale oli teatatud, et probleem on sama, mis eelmisel talvel,

siis oli üürileandjal probleem teada ja oli võimalik koheselt reageerida ning võtta

tarvitusele meetmed vara säilimise tagamiseks. Üürnik ootas veel kaks päeva ning

13.11.2017 saatis üürileandjale lepingu ennetähtaegse lõpetamise avalduse sooviga

lõpetada leping 30.11.2017. Põhjuseks korduva probleemi jätkumine, akende niiskuse

tõttu tekkinud hallitus.

21. 18.11.2017, kui üürileandja tuli lõpuks üüritasu võtma, viis üürnik oma asjad teisele

üüripinnale. Vaidlust pole selles, et eluruum oli üleandmise ajaks muutunud

kasutuskõlbmatuks seoses tervisele ohtliku seisundiga, hallitusega aknal. Seda on

kinnitanud ka üürileandja oma avalduses üürikomisjonile, kus ta märgib: „Kuna plaanisin

tagasitulekut Eestisse 25.12.2017 ja üürniku poolt mahajäetud korteris ei olnud võimalik

elada seoses hallitusega (hallitusseene ohtlikkus tervisele)“.

22. Üürnik leiab, et üürileping lõppes küll alles 30.11.2017, kuid ta ei pea maksma üüri ega

kõrvalkulusid juba alates 18.11.2017, sest üürnik ei pea maksma üüri ega kandma

kõrvalkulusid ajavahemiku eest, mil üürnik ei saanud asja sihtotstarbeliselt kasutada

puuduse tõttu, mille eest üürnik ei vastuta ja mida ta ei pea oma kulul kõrvaldama või kui

asja lepingujärgne kasutamine on takistatud. Üürnik teatas 13.11.2017 üürileandjale

soovist leping lõpetada. Üürilepingu lõpetamist ei ole üürileandja ettenähtud tähtaja

jooksul vaidlustanud ning vaidlust pole selles, et leping lõppes 30.11.2017 nii nagu on

märgitud lõpetamise teates, milles on selgelt väljendatud üürniku tahe lõpetada leping

30.11.2017.

23. Üüripinda ei saanud üürnik alates 01.11.2017 kasutada, üürnik koos elukaslasega ööbis

ema juures.

24. Üürileandja nõudele mõista üürnikult välja üüri ja kõrvalkulude võlg perioodi oktoober

kuni detsember 2017 eest kokku 1121,75 eurot ei ole põhjendatud ja tuleb jätta

rahuldamata, sest üürileping lõppes eluruumi tagastamisega 18.11.2017. Üürnik ei saanud

üürileandjast tulenevatel põhjustel üüritud asja kasutada. Üüri tuleb tasuda kuni

18. novembrini 2017 ja sedagi alandatud määras, sest eluruumi kasutamine oli takistatud

eluruumis tekkinud hallituse tõttu.

25. Üürileandja viivisenõue on põhjendamatu ja ülemäärane. Äärmisel juhul kuuluks

kohaldamisele seadusjärgne intress ja vaid siis, kui nõue oleks põhjendatud.

26. Kattemadratsi eest esitatud kahjutasu nõue on alusetu, kuna üürniku esindaja sõnul ei ole

üürnik kattemadratsit kunagi kasutanud.

ÜÜRIKOMISJONI OTSUS

27. Üürikomisjon otsustas:



G L ja C Mi nõuded rahuldada osaliselt.



Välja mõista C Milt G L kasuks üüri- ja kõrvalkulude võlg 721,75 eurot (seitsesada

kakskümmend üks eurot 75 senti).



Välja mõista C Milt G L kasuks võlalt arvestatud viivis 656,26 eurot (kuussada

viiskümmend kuus eurot 26 senti).



Välja mõista C Milt G L kasuks kahjuhüvitis kattemadratsi eest 29,99 eurot

(kakskümmend üheksa eurot 99 seni).



Jätta rahuldamata C Mi nõuded G L vastu üüri alandamiseks ja enammakstud üüri,

remondifondi maksete ja üüripindade hinnavahe välja mõistmiseks.

KOSTJA MENETLUSDOKUMENTIDE VASTUVÕTMINE

28. Kostja esitas kohtule enda 15.03.2019 menetlusdokumendid hilinenult (1 päeva võrra).

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 331 lg-s 1 on sätestatud, et kui

menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või TsMS §-s 329 või

§ 30 sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus

seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse

lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus.

29. Kuivõrd 1 päeva võrra hilinenud dokumentide esitamine ei põhjustanud menetluse

venimist, võtab kohus kostja 15.03.2019 esitatud dokumendid asja materjalide juurde.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

30. Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ning toimiku kõigi materjalidega, leiab, et

hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt.

31. TsMS § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus

oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool

määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid

asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja

kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte

esitatud õiguslike väidetega.

32. Tsiviilasja materjalide, sh Tallinna Üürikomisjoni toimikus olevate materjalide kohaselt

puudub pooltel vaidlus järgmiste faktiliste asjaolude üle:



poolte vahel on 03.12.2016 sõlmitud üürileping xxx asuva korteri üürimiseks;



korteris esines juba enne üürile andmist probleeme liigniiskusega, kuid üürileandja (kui

veel ise korteris elas) tegeles probleemiga, kuivatades akent ja aknalauda ning suutis

vältida hallituse teket;



üürilepingu kehtivuse ajal niiskuse probleem süvenes ja üürniku poolt korteri kasutamise

ajal tekkis aknale ja selle ümbrusesse tugev hallitus;



üürnik ütles lepingu erakorraliselt üles 13.11.2019 (pooled ei vaidle ülesütlemisavalduse

saatmise üle üürileandjale ja selle üle, et üürileandja sai avalduse kätte, kuid vaidlevad,

kas ülesütlemine oli õiguspärane);



korteri tagastamine toimus 18.11.2017 ja korteri üleandmisel esines nii aknal kui selle

ümbruses märgatav hallitus, korteri kasutamine oli seoses tugeva hallitusega inimeste

tervisele ohtlik, mida möönis ka üürileandja, kes ei saanud enne hallituse kõrvaldamist ja

remonti korterisse ise sisse kolida.

33. Pooled vaidlevad eeskätt õigusliku hinnangu üle asjaoludele:



kas hallitus (eluruumi puudus) tekkis üürnikust tulenevatel põhjustel;



kas üürnikul oli õigus leping ennetähtaegselt üles öelda (ehk kas ülesütlemine oli

õiguspärane);



kas üürnik peab maksma üüri ja kõrvalkulusid (ning viiviseid) aja eest peale

ülesütlemist/korteri tagastamist;



millises seisus oli kattemadrats korteri üürnikule üleandmise ajal, kas üürnik rikkus

kattemadratsi ja peab selle hüvitama.

34. Esmalt analüüsib kohus, kas ja mis alusel oli üürnikul õigus üürileping ennetähtaegselt

üles öelda. Vastavalt VÕS § 313 lg-le 1 võib kumbki lepingupool mõjuval põhjusel nii

tähtajatu kui tähtajalise üürilepingu üles öelda. Põhjus on mõjuv, kui selle esinemisel ei

saa ülesütlemist soovivalt lepingupoolelt kõiki asjaolusid arvestades ja mõlemapoolseid

huvisid kaaludes eeldada, et ta lepingu täitmist jätkab. VÕS § 314 lg-s 1 on sätestatud, et

kui üürnikul ei ole üürileandjast tuleneval põhjusel võimalik üüritud asja kasutada, võib

ta üürilepingu üles öelda, kui ta on üürileandjale andnud eelnevalt mõistliku tähtaja asja

kasutamise võimaldamiseks ning üürileandja ei ole selle tähtaja jooksul võimaldanud

üürnikul asja kasutada. Üürnik ei pea lepingu ülesütlemiseks eelnevalt üürileandjale

tähtaega andma, kui lepingu täitmine ei paku üürnikule ülesütlemist põhjustanud asjaolu

tõttu enam huvi. VÕS § 317 sätestab, et kumbki lepingupool võib eluruumi üürilepingu

üles öelda, kui eluruum on sellises seisukorras, et selle kasutamine on seotud olulise

ohuga inimeste tervisele.

35. Eluruumis esinevale hallitusele ja selle terviseohtlikkusele on viidanud üürnik enda

13.11.2017 ülesütlemisavalduses (üürivaidluskomisjoni toimik lk 15) ning ka enda sama

kuupäeva e-kirjas üürileandjale (üürivaidluskomisjoni toimik lk 16). Üürileandja on

eluruumi terviseohtlikkust seoses hallitusega möönnud muu hulgas enda avalduses

kohtule (kohtutoimiku lk 18 pöördel, viimane lõik). Seega pooled ei vaidle selle üle, et

korteris oli tekkinud tugev hallitus ja see oli inimeste tervisele ohtlik. Eeltoodust

tulenevalt oli üürnikul õigus öelda üürileping VÕS § 317 alusel üles, kuivõrd eluruum oli

sellises seisukorras, et selle kasutamine on seotud olulise ohuga inimeste tervisele. VÕS §

317 on VÕS § 314 suhtes erinorm ja sellele tuginemine ei eelda, et üürnik oleks

üürileandjat eelnevalt terviseohtlikkusest teavitanud või andnud talle tähtaja puuduse

kõrvaldamiseks. Eeltoodud põhjusel kohus neid küsimusi ka ei analüüsi.

36. Kohus möönab, et üürniku käitumine on olnud vastuoluline – ühelt poolt on ta soovinud

jääda korterise kauemaks kui algselt kokku lepitud üürilepingu tähtaeg seda võimaldanud

oleks. Seejärel aga vähese aja möödudes lepingu siiski üles öelnud. Selline käitumine aga

ei välistanud kohtu hinnangul tema õigust leping eluruumi terviseohtlikkuse tõttu

erakorraliselt üles öelda. Seda enam, et poolte kirjavahetusest ja kohtu ette toodud

asjaoludest nähtuvalt eskaleerus hallituse probleem külmade ilmade saabudes oktoobris-

novembris 2017 väga kiiresti.

37. Asja materjalidest nähtuvalt esines liigniiskuse ja aknalauale vee kondenseerumise

probleem korteris juba enne selle üleandmist üürnikule (vt nt üürileandja 23.11.2017 e-

kiri üürnikule - üürivaidluskomisjoni toimik lk 20 pöördel ja üürileandja ärakuulamise

protokoll, kohtutoimiku lk 71). Asjas ei ole esitatud tõendeid, mille alusel kohus saaks

tuvastada, et üürnik tegi korteris midagi sellist, mis väljunuks tavakasutuse piiridest ja

põhjustanuks täiendava liigniiskuse ja hallituse tekke. Korteris elamine, sh söögi

tegemine, enda ja pesu pesemine ja kuivatamine on normaalne eluruumi kasutamine, mis

ei välju tavakasutuse piiridest. Üürileandja heidab ette, et üürnik väidetavalt ei järginud

talle antud

juhiseid igapäevaseks

aknalaudade kuivatamiseks, kuivatusseadme

kasutamiseks ja pidevaks vee tühjendamiseks selle paagist, korteri tuulutamiseks jms.

Kohtu hinnangul väljuvad need toimingud üürieseme tavakasutamise piiridest ja isegi kui

üürnik ei oleks neid tegevusi igapäevase järjepidevusega läbi viinud, ei oleks see talle

etteheidetav. Kohtu hinnangul on asja materjalidest ilmne, et liigniiskuse probleem kui

puudus esines korteril juba enne üleandmist üürniku kasutusse ja kui üürileandja

soovinuks, et üürnik tegeleb igapäevaselt aknalaudade kuivatamise, korteri tuulutamise

jms-ga, tulnuks pooltel selles lepingut sõlmides eraldi kokku leppida. Käesoleval juhul

sellest kokkulepet üürilepingus ei sisaldu.

38. Järgnevalt tuvastab kohus, millal leping lõppes. VÕS § 313 lg-s 3 on sätestatud, et

üürilepingu erakorralisest ülesütlemisest ei pea ette teatama, kui seadusest ei tulene teisiti.

Poolte vahel sõlmitud lepingu p 8.4 alusel on üürnikul õigus leping ennetähtaegselt

lõpetada, teatades sellest ette vähemalt 2 kalendrikuud. VÕS § 317 (eluruumi üürilepingu

ülesütlemine seoses olulise ohuga inimeste tervisele) ei sätesta ülesütlemise tähtaega.

Seega sisuliselt on üürnikul terviseohtlikkuse esinemisel õigus lõpetada leping ette

teatamata ehk „päeva pealt“. VÕS §-s 275 on sätestatud, et eluruumi üürilepingus

lepingupoolte õiguste ja kohustuste ning vastutuse osas seadusega sätestatust üürniku

kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. Kuivõrd poolte vahel sõlmitud lepingu p 8.4

kitsendab üürniku õigusi seadusega võrreldes (nõuab lepingu lõpetamisest pikemat

etteteatamist), on see lepingusäte tühine ja tuleb lähtuda seadusest ehk sellest, et üürnikul

oli õigus leping ette teatamata või enda poolt valitud aja ette teatades üles öelda. Üürnik

ütles lepingu üles alates 30.11.2017 (ülesütlemisavaldus - üürivaidluskomisjoni toimik

lk 15). Sellest lähtuvalt tuleb leping lugeda lõppenuks alates 30.11.2017.

39. Pooled ei vaidle selle üle, et korteri tegelik üleandmine toimus 18.11.2017. Kohtuasja (sh

üürivaidluskomisjoni asja) materjalidest ei nähtu, et pooled oleksid sel kuupäeval

leppinud kokku üürilepingu lõpetamises kokkuleppel 18.11.2017 ehk et see oleks

muutnud üürniku poolt varasemalt väljendatud üürilepingu lõppemise tähtpäeva

(30.11.2017). Vastupidi – üürileandja hinnangul kehtis leping veel ka peale viimati

nimetatud päeva edasi. Kohus asub eeltoodu alusel seisukohale, et kuigi üüritud asi anti

üle enne lepingu tähtaja lõppu, ei muutnud see üürilepingu lõppemise tähtpäeva.

Üürileping lõppes üürniku poolt ülesütlemisavalduses väljendatud ajal ehk 30.11.2017.

Selle aja eest pidi ta tasuma ka üüri ja kõrvalkulusid.

40. Hageja nõuab kostjalt üüri ja kõrvalkulude võla tasumist ning rikutud kattemadratsi

asendamise kulu. Võlg koosneb hageja nõude kohaselt 2017. aasta novembrikuu üürist

400 eurot ja oktoobrikuu kommunaalteenustest 118,08 eurot, kokku 518,08 eurot; 2017.

aasta novembrikuu kommunaalteenustest 103,93 eurot, detsembrikuu üüritasu 400 eurot

ja Starmani teenusest 25,97 eurot, kokku 503,93 eurot ning 2017. aasta detsembrikuu

kommunaalteenustest 99,74 eurot ja Starmani teenusest 25,97 eurot. Hageja palub

üürnikult välja mõista ka viivised 0,5% võlalt päevas kuni võla tasumiseni. Hageja on

seisukohal, et tagatisraha ei kuulu tagastamisele, vaid see tuleb arvestada korteri

kahjustuse kõrvaldamise katteks.

41. Kohus tuvastas eelnevalt, et poolte vahel sõlmitud üürileping kehtis 30.11.2016 kuni

30.11.2017. Lepingu p 4.1 kohaselt kohustus üürnik tasuma üüri 400 eurot kuus ning

vastavalt lepingu p-le 4.2 kommunaalkulude eest vastavalt korteriühistu poolt esitatud

arvele. Maksed pidi üürnik tasuma iga algava kuu 8.-10. kuupäeval. Lepingu p-de 4.3 ja

4.4. kohaselt kohustus üürnik tasuma ka korterisisese elektrienergia võrguteenuse ja

tarbimise eest vastavalt elektriarvesti näidule ja kehtivatele tariifidele otse üürileandja

vanematele. Tasumine pidi toimuma iga kuu 8.-10. kuupäeval. Kõikides eelnimetatud

maksete osas oli kokku lepitud, et kui eelpool märgitud ajaks ei olnud vastavad arved

saabunud, pidid pooled maksete suuruses kokku leppima ja hiljem pidi tehtama

tasaarvestus. Lepingu p 4.4 kohaselt kohustus üürnik tasuma korterisisese televisiooni ja

muude teenuste eest vastavalt teenusepakkuja esitatud arvele iga kuu 8.-10. kuupäeval,

tasudes otse üürileandjale.

42. Vaidlust ei ole selles, et viimati maksis üürnik septembrikuu kõrvalkulud ja oktoobrikuu

üüri. Seega on üürnikul tasumata üür 2017.a novembri eest ning kõrvalkulud 2017.a

oktoobri ja novembri eest.

43. Esmalt peab kohus vajalikuks analüüsida üüri suurust, kuivõrd kostja on tuginenud üüri

alandamisele. VÕS § 296 lg 1 kohaselt ei pea üürnik maksma üüri ega kandma

kõrvalkulusid ajavahemiku eest, mil üürnik ei saanud asja sihtotstarbeliselt kasutada VÕS

§-s 278 nimetatud puuduse või takistuse tõttu või seetõttu, et üürileandja ei andnud asja

tema

kasutusse.

Kostja

on

esitanud

üürivaidluskomisjonis

taotluse

alandada

tagasiulatuvalt üüri, lugedes üüri suuruseks alates veebruarist 2017 kuni oktoobrini 2017

kuus 250 eurot ja novembri 2017 eest kuus 100 eurot. Põhjuseks on kostja toonud

eluruumis tekkinud hallituse, mis põhjustas üürnikule ebamugavust ega võimaldanud

eluruumi normaalselt kasutada. Hageja vaidleb sellele vastu. Ta leiab, et üüripinnal

tekkinud hallituse eest vastutab üürnik ja sellest tulenevalt ei ole alust nõuda üüri

alandamist ja üürist 1650 euro tagastamist.

44. Pooled ei vaidle selle üle, et üürnik on esitanud üürivaidluskomisjonis üüri alandamise

avalduse ja hageja kui üürileandja on selle kätte saanud. Seega taandub küsimus sellele,

kas üürnikul oli tegelikult õigus üüri alandada ja millises suuruses. Üürnikul õigus nõuda

üüri alandamist VÕS § 296 lg 1 alusel, seda ka tagasiulatuvalt. Sealjuures peab aga

üürnik selgelt põhjendama ja tõendama, millest lähtudes on ta leidnud, et just tema

märgitud alandatud suuruses üür oleks vaidlusalusele eluruumi seisundile kohane olnud.

Seda ei ole kostja teinud. Eeltoodud põhjusel leiab kohus, et üüri ei ole kehtivalt

alandatud ja üürnik on kohustatud tasuma kogu lepingu kehtivuse perioodi eest üüri

400 eurot kuus ehk poolte vahel kokkulepitud summas.

45. Alljärgnevalt analüüsib, millises summas on kostjal tekkinud hageja ees võlgnevus. 2017

oktoobrikuu kõrvalkulud on 118,08 eurot. Oktoobrikuu kõrvalkulude summa koosneb

Eesti

Energia

arvest

perioodi

01.-31.10.2017

eest

summas

16,49

eurot

(üürivaidluskomisjoni toimik lk 45), xxx KÜ arvest 107,57 eurot (üürivaidluskomisjoni

toimik lk 48), millest üürnik pidi tasuma 101,59 eurot (maha arvestatud veearvestid 5,98

eurot). Kuna kohus leidis, et leping lõppes 30.11.2017, on nõue tõendatud ja põhjendatud.

46. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja ei ole tasunud üüri 2017 novembrikuu eest. Kostjal on

kohustus maksta 2017 novembrikuu eest üüri summas 400 eurot.

47. 2017. aasta novembrikuu kõrvalkulude summa, mis on kostjal tasumata, koosneb Eesti

Energia arvest 8,65 eurot (üürivaidluskomisjoni toimik lk 46), xxx KÜ arvest 94,91 eurost

(üürivaidluskomisjoni toimik lk 49), millest üürnik pidi tasuma 88,93 eurot (maha

arvestatud veearvestid 5,98 eurot) ja Starman arvest 25,97 eurost (üürivaidluskomisjoni

toimik lk 51), kokku 123,55 eurost. Ka see nõue on põhjendatud lepingu lõppemisega

30.11.2017. Nõue on tõendatud ja põhjendatud hageja poolt nõutavas summas

103,93 eurot.

48. Kuivõrd kohus leidis, et üürileping lõppes 30.11.2017, jätab kohus rahuldamata hageja

nõude 2017.a novembri ja detsembri üüri ning kõrvalkulude väljamõistmiseks.

49. Hageja on esitanud kostja vastu ka kahju hüvitamise nõude, nõudes kattemadatsi

soetamismaksumuse hüvitamist. Kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos

kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud

kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või

kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele (VÕS § 115 lg 1).

Kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult

lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat

asjaolu ei oleks esinenud (VÕS § 127 lg 1). VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab otsene

varaline kahju eelkõige mõistlikud kulud kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega

seotud nõuete esitamiseks, samuti tulevikus tekkivad kulud. Poolte vahel ei ole vaidlust, et

kattemadrats korteris oli. Samas üürnik nõuet ei tunnistanud ja vaidles sellele vastu

põhjendusega, et üürnik ei kasutanud kattemadratsit kordagi. Üürileandja selgituse

kohaselt jättis ta korterit üürile andes üürniku kätte keemilise puhastuse kviitungi, kuna

pidi ära sõitma ja üürnik ise tõi selle puhastusest ära korterisse. See oli keemilise

puhastuse pakendist välja võetud ja asus diivani kastis. Kohtule on esitatud tõendina

väljavõte elektroonilisest vetlusest hageja ja kostja vahel, milles hageja teavitab, et on

lasknud madratsi puhastada ja jätnud selle korterisse (tl 74). Hageja esitatud fotodelt

(üürivaidluskomisjoni toimik lk 34) on näha plekkidega kattemadrats. Üürileandja nõuab

üürnikult

uue

kattemadratsi

soetamise

kulu

29,99

eurot

(JYSK

kviitung,

üürivaidluskomisjoni toimik lk 37). Kohtu hinnangul on eelviidatud tõenditega tõendatud,

et üürileandja jättis üürniku kasutusse puhta kattemadratsi, kuid üüritud eluruumi

üleandmisel oli see määrdunud ja vajas asendamist. Seega tuleb hageja nõue - mõista

üürnikult kattemadratsi asendamise kulu - rahuldada. Hageja on esitanud uue

kattemadratsi soetamise arve, millega on tõendatud kahju suurus – 29,99 eurot. See

summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

50. Eeltoodu kokkuvõttes leiab kohus (enne tasaarvestuse ja teiste kostja vastuväidete

analüüsimist, et kostja võlgnevuse suuruseks hageja ees oli 400 + 118,08 + 103,93 +

29,99 = 652 eurot.

51. Alljärgnevalt käsitleb kohus tagatisraha tagastamise ja tasaarvestamisega seonduvat.

Vastavalt lepingu p-le 6.1.2 kohustub üürileandja tagastama üürnikule makstud

tagatisraha eeldusel, et üürileandjal ei ole üürniku vastu varalisi nõudeid. Vaidlust ei ole

selles, et tagatisraha 400 eurot üürnik (kostja) üürilepingu sõlmimisel maksis. Kostja

leiab, et juhul, kui temalt võlg välja mõistetakse, tuleb see tasaarvestada tasutud

tagatisraha 400 euroga. Üürileandja vaidleb tagatisraha tagastamise nõudele vastu. Ta

leiab, et tagatisraha ei kuulu tagastamisele, kuna eluruumis tekkis üürniku süül hallitus ja

selle kõrvaldamiseks kulus tunduvalt enam kui oli tagatisrahana tasutud 400 eurot.

52. VÕS § 197 lg-s 1 on sätestatud, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud

maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki

pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval

poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist.

VÕS § 198 kohaselt toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele. Kostja on

esitanud kohtu kaudu hagejale tasaarvestusavalduse (kohtutoimiku lk 47) ja seega on

formaalsed eeldused tasaarvestuseks täidetud. Kohtus ei leidnud tõendamist, et hallituse

tekke oleks põhjustanud üürniku tegevus. Eeltoodud põhjusel ei saa üürnik vastutada ka

tekkinud kahju eest. Kohtu hinnangul puudub eeltoodud põhjustel alus tagatisraha

mittetagastamiseks ja täidetud on ka materiaalsed eeldused taraarvestuse läbiviimiseks.

Seega kuulub kostja poolt tasutud tagatisraha 400 eurot kostjale tagastamisele ja kohus

tasaarvestab selle summa tema novembrikuu üüri võlgnevusega hageja ees. Kostja

kohustuste suuruseks hageja ees peale tasaarvestust on seega 652 – 400 = 252 eurot (2017

oktoobri ja novembri kõrvalkulud).

53. Kostja on esitanud üürivaidluskomisjonis nõude hüvitada senise üüripinna üüri ja üürniku

uue, xxx asuva eluruumi üürihinna vahe 95 eurot 2017. a. detsembrikuu eest ning

tagastada tasutud remondifondi tasud jaanuarist 2017 kuni oktoobrini 2017 summas 200

eurot, tasaarveldada tasutud tagatisraha oktoobri 2017 üüriga. Kostja teatas kohtule, et ei

soovi nende nõuete läbivaatamist kohtus vastuhagina ja ei soovi nende nõuete

menetlemist (kohtutoimiku lk 84). Eeltoodud põhjustel kohus neid nõudeid ei analüüsi.

54. Hageja palub üürnikult välja mõista võlalt tasumisega viivitamise eest lepingu p 6.2.2

kokku lepitud viivis 0,5% päevas iga tähtajaks maksmata jäetud korteriüüri-, elektri- ja

muude teenuste tarbimise eest kuni 24.06.2018 ehk hagi esitamisele eelnenud päevani.

Üürnik vaidles viivisenõudele vastu ja seda ei tunnista. Põhjenduseks tõi, et võlanõuet ta

ei tunnista ja seega puudub alus ka viivise nõudeks. Lepingus kokku lepitud viivise määra

peab ülemääraseks. Äärmisel juhul tuleks viivist arvestada seaduses sätestatud määras.

55. VÕS §-s 275 on sätestatud, et eluruumi üürilepingus lepingupoolte õiguste ja kohustuste

ning vastutuse osas seadusega sätestatust üürniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on

tühine. Kohtu hinnangul ei ole pooltel võimalik eluruumi üürilepingu puhul kokku leppida

seaduses sätestatust kõrgemas viivise määras. VÕS § 313 lg 1 järgne viivise määr

vaidlusalusel perioodil oli 0,022% päevas. Kuivõrd lepingus sätestatu on üürniku jaoks

kahjulikum tingimus, on see tühine ja kohus lähtub viivise arvutamisel seaduses sätestatud

viivise määrast. Poolte vahel sõlmitud üürilepingu p 4.1 kohaselt tuli üür tasuda hiljemalt

jooksva kuu 10. kuupäevaks ja kõrvalkulud p 4.2 kohaselt järgmise kuu 10. kuupäevaks.

Kuivõrd hageja on lähtunud viiviste arvestamisel hilisematest kuupäevadest (vastavalt

18.11.2017 ja 15.12.2017, lähtub kohus samuti viiviste arvestamisel nendest

kuupäevadest.

56. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt välja viivise alljärgnevalt:

57. 2017.a oktoobri kõrvalkulude tasumisega viivitamise eest mõistab kohus välja viivise

118,08 eurot * 0,022% * 219 päeva = 5,67 eurot.

58. Novembri kõrvalkulude tasumisega viivitamise eest mõistab kohus välja viivise 118,08 *

0,022% * 192 päeva = 4,37 eurot.

MENETLUSKULUDE JAOTUS JA KINDLAKSMÄÄRAMINE

59. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

60. Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi

kanda. Kohus jätab menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 12% ulatuses

(262,04 x 100 : 2285,59 =11,46, mille kohus ümardab kui 12%) kostja ja 88% ulatuses

hageja kanda.

61. TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei

takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

62. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja

nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude

jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud

lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja

käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

63. Toimikust nähtuvalt on hageja tasunud kohtusse pöördumisel riigilõivu 250 eurot

(kohtutoimiku lk 29).

Riigilõivu tasumine nähtus ka kohtupoolsel kontrollimisel kohtute infosüsteemist. Seega

on vastavate kulude kandmine hageja poolt tõendatud ning tegemist on põhjendatud ja

vajaliku kuluga. Kohus jätab vastavalt menetluskulude jaotusele riigilõivust 12% kostja

kanda ja mõistab selle temalt välja (summas 250 * 12% = 30 eurot) ning 88% hageja

kanda.

64. Kostja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja ka õigusabikulude osas

(kohtutoimiku lk 76). TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab

menetluskulude

jaotust

kindlaksmäärava

kohtulahendi

kohaselt

kandma

teist

menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja

põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses

esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Esindajaga seotud

kulu peab olema vastaspoolele mõistlikult ettenähtav (vt nt Riigikohtu 23. novembri 2011

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-112-11, p 17 teine lõik, ja selles viidatud varasem

kohtupraktika). Viidatud põhimõte on üldisem ja kohaldub ka muudel juhtudel peale neis

lahendites konkreetselt käsitletud esindajakulu piirmäärade problemaatika. Kohtul on

alust TsMS § 175 lg 1 järgi menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt välja

mõista teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulu üksnes juhul, kui esindamine on

toimunud kohtumenetluses (Riigikohtu 1. aprilli 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-183-14,

p 13 teine lõik). Kohus on seisukohal, et esindajakulude ettenähtavuse põhimõte tähendab

muu hulgas seda, et vastaspoolele peab olema iga konkreetse menetlustoimingu puhul

arusaadav, et selle teeb lepinguline esindaja tasu eest. V M on kostja ema. Kohus on ka

tema volitusi kostja esindamiseks aktsepteerinud TsMS § 218 lg 1 p 5 alusel kui üleneja

sugulase volitusi. Kohus ega hageja ei saanud eeldada, et ema annab oma pojale tasulist

õigusabi. Nii ei olnud kostja võimalikud kulud õigusabile vastaspoolele (hagejale)

ettenähtavad, samuti ei ole esitatud kohtule arveid õigusabi eest, mistõttu ei saa pidada

neid hüvitatavateks kuludeks TsMS § 175 lg 1 mõttes. Kohus jätab kostja taotluse

õigusabikulude hüvitamiseks rahuldamata.

65. TsMS § 177 lg 1 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse

menetlusosalistele

kätte.

TsMS

§

lg

kohaselt

võib

menetluskulude

kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse

menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik,

kui kaebuse hind ületab 200 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Merit Helm

kohtunik