4-19-1757/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 08.04.2019 Tallinnas Väärteoasja number 4-19-1757 (2316,19,000601) Kohtukoosseis Kohtunik Janika Kallin Väärteoasi

B.O kaebus Politseija Piirivalveamet Põhja prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusjärelvalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 08.03.2019 otsusele 2316,19,000601. väärteoasjas nr Kaebaja B.O isikukood XXX, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel eesti keel, elukoht e-posti aadress XXX XXX, töökoha andmed ei ole teada, Kaitsja adv Martin Männik, e-posti aadress m.mannik@phlaw.ee Kohtuväline menetleja

Politseija Piirivalveamet Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusjärelvalvekeskuse ukoht: Rahumäe tee kohtuesindusgrupp, as 6/1, Tallinn, kirjaliku seisukoha esitas Enel Kuiv. Menetlustoiming Väärteoasja lahendamine kirjalikus menetluses. RESOLUTSIO

ON

Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku (VtMS) § , § -dest 14 lg 1, 117 lg 1 p 1, 4, 132 p 2 133-

134, § 135 lg 2 kohus

otsustas:

1.

Jätta B.O kaebus rahuldamata.

2. Jätta muutmata kohtuvälise menetleja 08.03.2019 otsus väärteoasjas nr 2316,19,000601.

3. B.O kohustatud loovutama juhiloa Maanteeametile 5 LS § 127 alusel on (viie) päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest.

Edasikaebamise kord

Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku

advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest.

Asjaolud: Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna poolt 15.02.2019 koostatud

väärteoprotokolli nr AB1539700 kohaselt juhtis B.O 15.02.2019 kell 12.16 Harjumaal

Tallinnas Pärnu mnt l, Pärnu mnt 71/73 ja Tatari tänava vahel, liikudes Tatari tn suunas - mootorsõidukit BMW 420D xDrive r/n XXX kiirusega 75 km/h +/- 3 km/h teel, kus lubatud suurim

sõidukiirus on 50 km/h. Tegemist on asulasisese teega. Sellega ületas B.O lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 22 km/h. B.O rikkus LS § 15 lg 1 p 2 sätestatut ja pani toime LS § 227 lg 2

järgi kvalifitseeritava väärteo.

Kohtuvälise menetleja 08.03.2019 otsuse alusel tunnistati B.O süüdi LS § 227 lg 2 järgi ja

talle määrati karistuseks mootorsõiduki juhtimisõiguse ära võtmine kaheks kuuks. Kohtuväline menetleja leidis, et menetlusaluse isiku poolt toime pandud väärtegu on tõendatud – kiiruse mõõtmine oli nõuetekohane, mõõtetulemus on fikseeritud kiirusmõõteseadme kasutamise protokollis. Karistuse määramisel võttis menetleja arvesse, et B.O karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud

puuduvad. Karistusliigi valikul lähtus menetleja B.O varasemast elukäigust ja märkis, et menetlusalust isikut on varem korduvalt liiklusalaste väärtegude eest karistatud rahatrahvidega, need on tasumata ja isik jätkab väärtegude toime panemist.

Kaebaja seisukoht ja taotlus: B.O esindaja esitas kohtule kaebuse. Kaebaja ei vaidlusta faktilisi asjaolusid, kuid leiab, et

kohtuväline menetleja ei ole karistuse määramisel arvestanud kaebaja poolt süü tunnistamisega ja kahetsusega, mis on karistust kergendav asjaolu KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes. Kaebaja juhib samuti

kohtu tähelepanu asjaolule, et B.O viimasest liiklusalasest väärteost on möödunud veidi vähem kui kaks aastat ning viimasest kiiruse ületamisest enam kui kolm aastat. Seega ei ole alust väita, et kaebajale varasemalt määratud karistused ei ole mõjutanud teda seaduskuulekalt käituma.

Kaebaja ei

soovinud kohtuistungil osaleda ja nõustus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kohtuvälise menetleja seisukoht ja taotlus: Kohtuväline menetleja nõustus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetleja esitas kohtule väärteoasja originaalmaterjalid ja kirjaliku seisukoha.

Kohtuvälise menetleja hinnangul on B.O väärtegu tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud, karistuse mõistmisel võeti aluseks isiku süü suurus ja varasem käitumine.

Kohtuväline menetleja märkis, et B.O põhjendas kirjalikus vastulauses kiiruse ületamist

veeavariiga oma restoranis, kohtueelses menetluses ei avaldanud menetlusalune isik kordagi kahetsust. B.O kahetses oma tegu alles kohtule esitatud kaebuses, pärast seda kui oli teada saanud kohtuvälise menetleja otsuse alusel määratud karistuse. Menetleja hinnangul ei ole kaebaja

kahetsus siiras: kaebaja üritas oma rikkumist õigustada kiirustamisega restorani kus oli toimunud veeavarii, oma tegu kahetses kaebaja väga hilises menetlusetapis.

Kohtuväline menetleja leidis, et rahatrahv ei ole kohane karistus. B.O karistusregistri andmete

järgi on talle kõik kehtivad väärteokaristused määratud liiklusnõuete rikkumise eest, sh on kolm

karistust suurima lubatud sõidukiiruse ületamise eest. B.O on tasunud kohtutäituri kaudu ainult ühe rahatrahvi, ülejäänud trahvid on tähtaegselt tasumata.

Kohtuvälise menetleja leidis, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ja 08.03.2019 otsus tuleb jätta

muutmata - järjekordne rahatrahv B.O-le oleks menetleja arvates üksnes sümboolse mõjuga,

karistuse eripreventiivsed eesmärgid on täidetavad üksnes mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kaheks kuuks.

Kohtu seisukoht: VtMS § 117 lg 1 p de 1 alusel kontrollib maakohtunik väärteoasja eelmenetluses asja kohtualluvust -

ning VtMS § de 114 ja 115 nõuete täitmist. Kohus võib kooskõlas VtMS § 117 p 4 lahendada - väärteoasja kirjalikus menetluses vastavalt VtMS §

-le 120.

Kaevatavas otsuses kirjeldatud tegu on toime pandud Harjumaal, seega arutab kaebust kooskõlas VTMS § 14 lg 1 ja justiitsministri 27.10.2005 nr 45 määruse Maa ja halduskohtute tööpiirkonnad § - 1 p 1 järgi Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja. Kohtu hinnangul on B.O kaebus esitatud tähtaegselt, kaebus vastab VtMS sätestatud nõuetele.

VtMS § 120 järgi võib maakohus kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus

menetluses ja teha lahendi VtMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi istungist osa võtta.

Kohtu hinnangul saab käesoleva asja lahendada kirjalikus menetluses: kaebaja ja kohtuväline menetleja nõustusid asja lahendami Kaebaja ja kohtuväline menetleja sega kirjalikus menetluses. on kohtule esitanud omapoolsed seisukohad, kohtule edastati väärteoasja originaaltoimik.

Kaebajale heidetakse ette 15.02.2019 koostatud väärteoprotokolli järgi lubatud suurima sõidukiiruse ületamist asulasisesel teel mitte vähem kui 22 km/h võrra.

Väärteoasjas on tunnistaja R. K ütlustega tõendatud, et ta oli 15.02.2019 kell 12.16 tööl patrullis

koos B. K . Nad mõõtsid Tallinnas, Pärnu mnt 71/73 ja Tatari tn vahel Tatari tn poole liikuva

mootorsõiduki BMW 420xDrive liikumiskiirust. Mõõtmine toimus asulasisesel teel kus lubatud

suurim sõidukiirus oli 50 km/h. Sõiduauto BMW liikumiskiirus oli 75 km/h, silmaga oli näha, et

sõiduk sõidab lubatust kiiremini. Juht tunnistas rikkumist ja hakkas nõudma kiirmenetluse

kohaldamist. Kiirusmõõturi kasutamise protokolli järgi teostati 15.02.2019 kell 12.16 riikliku

liiklusjärelevalve käigus B.O poolt juhitud sõiduauto BMW 420D xDrive r/n XXX liikumiskiiruse mõõtmist Tallinnas Pärnu mnt 71/73 ja Tatari tn vahel. Lubatud suurim sõidukiirus mõõdetaval teelõigul oli 50 km/h. Kiiruse mõõtmisel kasutati mõõteseadet Ultra Lyte LTI 20-20 nr Ux020599, seade oli testitud ja töökorras. Kiirusmõõturi lugem oli 75 km/h, võimalik mõõteviga +/- 3 km/h. Lõplik mõõtetulemus oli seega 72 km/h. B.O selgitas, et kiirustas veeavarii tõttu oma restorani.

Kohus nendib, et kaebaja ei vaidlusta kiiruse ületamist ning põhjendas oma teo motiive. K

iirust

mõõtnud tunnistaja T. K selgitas, et sõiduki tempo äratas tähelepanu juba enne mõõ

teseadmega

kiiruse fikseerimist. Kiirusmõõteseadme kasutamise protokollis on esitatud lõplik mõõtetulemus,

mille õigsuse üle vaidlus puudub. Seega on kohtu hinnangul kaebaja poolt kiiruse ületamine väärteoprotokolli teokirjelduses märgitud määras tõendatud.

LS § 227 lg 2 järgi karistatakse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21 40 kilomeetrit tunnis – rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

Karistuse mõistmisel KarS § 56 lg 1 alusel tuleb arvestada menetlusaluse isiku süüd, tema isikut ning

karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanekust ja õiguskorra kaitsmise huvisid. RKKKo on oma otsuses nr 3-1- 1-113-12 sedastanud, et KarS § 56 lg 1 kohaselt rajaneb karistuse mõistmine süüpõhimõttel. Eelöeldu

tähendab, et andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise

asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes (vt nt RKKKo 3- 1-1-40-04, p 7). Tulenevalt KarS § 56 lg st 2 peab karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades - arvesse võtma ka süüdistatava isikut.

Kohus ei nõustu kaebuse esitajaga selles, et menetleja pidanuks otsuse tegemisel arvestama kergendava asjaoluna kaebaja kahetsust. Esmalt ei ole kaebaja oma tegu kahetsenud vahetult pärast juhtunut, kaebaja on üksnes põhjendanud miks ta kiirust ületas. Tunnistaja R. K pole oma ütlustes

samuti kordagi puudutanud kaebaja kahetsust, tunnistaja sõnul hakkas kaebaja politseiametnikelt nõudma kiirmenetluse kohaldamist. Väärteotoimikus on B.O 01.03.2019 kiri menetlejale. Kohtu hinnangul ei sisalda ka see midagi, mida võiks käsitleda siira kahetsusena, pigem vastupidi. Kaebaja keskendub oma kirjas sellele, et menetleja määraks talle õiglase karistuse (rahatrahvi) ning märgib, et

Jättes kõrvale muud seadusandja poolt kehtestatud normid ja reeglid ks, mis takistab ja jääb kohtule sügavalt arusaamatu

teeb keeruliseks suurima sõidukiiruse järgimise tänasel kiirel ja depressiivsel ajal.

Esiteks tajub

kogenud juht sõiduki liikumiskiirust ning jälgib regulaarselt spidomeetrit, teiseks on erinevates

autoajakirjades ning liiklussaadetes korduvalt eksperimentide kaudu kindlaks tehtud, et lubatud

suurima sõidukiiruse ületamisega ei kaasne linnatingimustes märkimisväärset ajavõitu ning

kolmandaks võivad suurima lubatud sõidukiiruse ületamisega kaasneda tagajärjed, mis paiskavad

kaebaja elu kiirel ja depressiivsel ajal veelgi suuremasse kaosesse. Kohus märgib, et lubatud sõidukiiruse ületamine on üks tegur mis on liiklusõnnetuste (sh kergliiklejatega) põhjustest. Lisaks

loeb kohus üldteada asjaoluks, et mida suurem kiirus seda raskemad ja fataalsemad tagajärjed. Kokkuvõtvalt on kohus sama meelt menetlejaga – kaebaja on oma tegu üritanud õigustada ning ei ole

seda kohtueelses menetluses kordagi kahetsenud. Sisuliselt on kaebaja kohtueelses menetluses avaldanud seisukohta, et lubatud sõidukiiruse järgimine ongi äärmiselt komplitseeritud eluraskuste

tõttu, sellist avaldust ei saa mitte kuidagi ja isegi natukene tõlgendada kahetsusena.

Kohtule arusaadavalt heidetakse kaebuses menetlejale lisaks kahetsuse arvestamata jätmisele ette ka kaebaja poolt süü tunnistamisega mitte arvestamist. Süü tunnistamine ei ole kohtu hinnangul KarS § 57 lg 2 märgitud mida võiks käsitleda karistust kergendava asjaoluna. Olukorras kus

kaebaja poolt juhitud sõiduki liikumiskiiruse mõõtmisel kasutati mõõteseadet, mis mõõdab

konkreetse sõiduki liikumiskiirust, on mõõtetulemust keeruline kui mitte võimatu vaidlustada.

Tõendamiskoormis süü tunnistamise läbi ei muutu. Süü tunnistamist on kohtu arvates võimalik käsitleda teatud juhtudel karistust kergendava asjaoluna, kuid seda üksnes juhul kui kaebaja oma tegu ka siiralt kahetseb. Viimast ko

hus antud asjas ei näe.

Kohtu hinnangul on kaebaja süü suur. Kaebaja ületas lubatud suurimat sõidukiirust Tallinna

kesklinnas reedesel päeval, lõunasel ajal. Kohus nendib, et argipäeviti, päevasel ajal on Tallinna

kesklinnas liiklustihedus alati suur olenemata kohast ja kellaajast, pealegi on Pärnu maantee üks

Tallinna nn põhimagistraalidest ning sellega ristuvad jalakäijate ülekäigurajad. Seega oleks väär

öelda, et kaebaja süü ei ole suur. Kaebaja tegu ei õigusta kuidagi ka veeavarii restoranis – kohus märgib, et restoranipidaja peab arvestama võimalike avariiolukordade jms erandlike situatsioonidega ning tagama õnnetusjuhtumi korral vajalikud juurdepääsud, info edastamise jms mitte ühe vaid mitme isiku kaudu, kes saavad vajadusel üksteist katta.

Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga selles, et karistusliigi valikul tuleb silmas pidada kaebaja varasemat elukäiku. Väärteotoimikus on kaebaja karistusregistri õiend, mille järgi on B.O

12 kehtivat väärteokaristust mis kõik on eranditult määratud liiklusnõuete rikkumise eest. Valdav

enamus rahatrahve on tasumata ning kaebaja on jätkanud väärtegude toime panemist. Kohtu hinnangul on kaheldav, kas kaebajale uuesti rahatrahvi määramine täidab tema süü suurust, suhtumist

ja varasemaid karistusi silmas pidades oma eesmärgi. Sarnaselt menetlejaga hindab kohus mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist märksa mõjusamaks meetmeks – B.O varasemat

käitumismalli silmas pidades on väheusutav, et ta määratud rahatrahvi tasub, arvestades kaebaja kirjalikku seisukohta on juhtimisõiguse äravõtmine tema jaoks meede, mis võiks panna ta mõtlema selle peale, et teole järgneb siiski karistus.

Kohtuväline menetleja on B.O-le mõistnud põhikaristuse sanktsiooni alumises kolmandikus ning arvestades kaebaja süü suurust ei näe kohus vajadust ja võimalust selle revideerimiseks.

Eeltoodu alusel tuleb B.O kaebus jätta rahuldamata ja kohtuvälise menetleja 15.02.2019 otsus tuleb jätta muut LS § 127 alusel on B.O kohustatud loovutama juhiloa Maanteeametile mata. 5 (viie) päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/