1-19-2444/4 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1-19-2444

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

08. aprillil 2019 Tallinnas Kriminaalasja number 1-19-2444 ( ) 18230200817

Kohtunik

Liina Pohlak

Kohtuistungi sekretär

Thea Tikenberg

Kriminaalasi

E.P süüdistatuna KarS § järgi

424 lg 1 kokkuleppemenetluses Prokurör Heleri Randma Süüdistatav

E.P – isikukood XXX, elukoht xxx, Eesti

Vabariigi kodakondsus, keskeriharidus, emakeel eesti keel, xxx, varem kriminaal-

ja väärteokorras karistamata

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada KarS § järgi ja mõista karistuseks E.P

424 lg 1 vangistus 7 kuud.

KarS § 73 sätteid kohaldades määrata, et karistust ei pöörata täitmisele, kui E.P ei pane 1-aasta 3- pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja kuu alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise kuupäev.

Välja mõista KrMS § 179 lg 1 p E.P-lt

2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise kor ,5 palga alammäära s.o KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 ral 1

810 eurot ja p 3, 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 90 eurot ja joobeseisundi tuvastamise kulu

44 eurot riigituludesse .

Kohustada E.P tasuma , kaitsjatasu ja joobeseisundi väljamõistetud sundraha tuvastamise kulu 12 selliselt, et esimesed 11 kuud kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest

78 eurot ja 12. kuul 86 eurot.

Sundraha, kaitsjatasu ja joobeseisundi tuvastamise kulu tasuda igakuiste maksetena 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355

Swedbank AS-is -is. Makseinfo või EE401700017002872300 Luminor Bank AS viitenumbri saab Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantseleist või e-toimikust.

Maksekorraldusel märkida selgitusena „E.P , kriminaalasi 1-19-2444, menetluskulud ja sundraha.“ Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Probleemide korral viitenumbri saamisel pöörduda telefoninumbril

6 200 100.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kuriteo asjaolud

E.P süüdistatakse selles, et tema, omamata vastava kategooria juhtimisõigust, juhtis tahtlikult 10.11.2018 kella 03.20 ajal Tallinnas xxx xxx maja juures mootorsõidukit registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis (etanooli 2,40 mg/g veres). Liiklusseaduse § 69 lg 1 kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis.

Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides.

Korrakaitseseaduse § 36 lg 4 p 1, 2 kohaselt on joobeseisundi liigid: alkoholijoove; narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove.

Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht siis, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem.

E.P pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused

Süüdistatav , süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud E.P 26.03.2019.a kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör E.P süüdi tunnistamist ja karistamist KarS § 424 lg 1 seeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 7 /seitse/ kuud. KarS järgi kvalifit § 73 lg 1, 3 alusel jätta mõistetud karistus täielikult tingimisi kohaldamata ja täitmisele pööramata, kui E.P ei pane 1 /ühe/ aasta 3 /kolme/ kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

Menetluskulud

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja järgmisel KrMS § 179 lg 1

t: p 2 kohaselt sundraha 810

175 lg 1 p 3, 4 alusel kaitsjatasu 90 eurot eurot, KrMS § 180 lg 1 ja ja joobeseisundi tuvastamise kulu 44 eurot riigituludesse.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-7-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „29.

245 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka märtsil 2015 jõustunud KrMS § lg

süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3

alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS 180 § lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“

Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada.

Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3

12 väljendatud -1-1-2- seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad.

Liina Pohlak Kohtunik