2-18-115607/12 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (11)

2-18-115607

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Ülle Raag

Otsuse tegemise aeg ja koht

05.04.2019. a, Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasja number

2-18-115607

Tsiviilasi

Eksar-Transoil AS maksekäsu kiirmenetluse avaldus

Mercanter Invest OÜ vastu võla nõudes

Hagihind

16 560,35 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Eksar-Transoil AS (registrikood: 10136829;

asukoht: B. Alveri 6, Jõgeva linn, 48305 Jõgeva maakond; e-

post: mart@eksar.ee);

Hageja esindaja: advokaat Ivo Kütt (Advokaadibüroo

Valge & Uiga; asukoht: Vanemuise 21A, Tartu linn, 51014

Tartu maakond; e-post: ivo@valgejauiga.ee);

Kostja: Mercanter Invest OÜ (registrikood: 11183498;

elukoht: Nurme, Sagadi küla, Haljala vald, 45403 Lääne-

Virumaa; e-post: info@mercanter.ee; mercanter@hot.ee);

Kostja

esindaja:

vandeadvokaat

Urmas

Arumäe

(advokaadiühingu Arumäe & Sipari Advokaadibürood OÜ;

asukoht: Jõe 3, Tallinn, 10151 Harju maakond; e-post:

menetlus@abbyroo.eu; urmas.arumae@abbyroo.eu).

Menetluse liik

Kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagiavaldus.

2. Mõista kostjalt Mercanter Invest OÜ-lt välja hageja Eksar-Transoil AS kasuks 9870

(üheksa tuhat kaheksasada seitsekümmend) eurot.

3. Mõista kostjalt Mercanter OÜ-lt hageja Eksar-Transoil AS kasuks välja viivis

põhinõudelt (9870 eurot) summas 6690 (kuus tuhat kuussada üheksakümmend)

eurot 35 senti.

2 (11)

Menetluskulude jaotus

1. Jätta menetluskulud kostja Mercanter Invest OÜ kanda.

2. Mõista kostjalt Mercanter Invest OÜ-lt hageja Eksar-Transoil OÜ kasuks

menetluskuluna 1285 (üks tuhat kakssada kaheksakümmend viis) eurot.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu)

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Eksar-Transoil AS esitas 24.07.2018. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse Mercanter Invest OÜ vastu võla, s.o 6378,49 euro nõudes. Kohus tegi 07.08.2018. a

võlgnikule makseettepaneku, mis on võlgnikule kätte toimetatud 11.09.2018. a. Võlgnik

Mercanter Invest OÜ esitas 24.09.2018. a nõudele vastuväite. Esitatud vastuväites tunnistas

võlgnik nõuet osaliselt, s.o summas 4300 eurot. Vastuväite põhjendusi võlgnik ei esitanud.

Pärnu Maakohtu 17.10.2018. a määrusega kohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis

Eksar-Transoil AS nõude Mercanter Invest OÜ vastu 6378,49 euro saamiseks üle Tartu

Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Eksar-Transoil AS esitas 12.11.2018. a Tartu Maakohtule hagi Mercanter Invest OÜ vastu

võlgnevuse nõudes. Hagiavaldusest nähtuvalt sõlmisid Eksar-Transoil AS ja Mercaten Invest

OÜ 10.08.2015. a müügilepingu nr 263 naftasaaduste müümiseks. Lepingus on kajastatud

poolte õigused ja kohustused naftasaaduste tellimisel, tarnimisel ja saadud kauba eest

tasumisel. Lepingu punkti 1.2 kohaselt täpsustatakse müügihind, kogus, tarnetähtaeg ja

tarnetingimused tellimuse vastuvõtmisel. Iga tellimuse kohta väljastatakse arve-saateleht, mis

samuti

kajastab lepingu tingimusi.

Arve-saateleht

antakse allkirja vastu kütuse

kohaletoimetamisel või saadetakse ostjale e-kirjaga või postiga. Kostja ei ole kogu

pooltevahelise koostöö käigus ühelegi kokkulepitud lepingutingimusele vastuväiteid esitanud.

Eelpool nimetatud lepingu punkt 1.3 kohaselt kohustud kostja tasuma kauba eest 15

kalendripäeva jooksul, kui ei lepita kokku teisiti. Vaatamata lepingu punktis 1.3 sätestatule,

on hageja korduvalt teinud kostjale mööndusi kauba eest tasumise tähtaja osas, andes

maksetähtaegu tunduvalt pikemalt kui 15 päeva. Lepingu punkt 1.5 kohaselt on kokkulepitud

viivisemääraks maksega viivitamisel 0,15% päevas iga viivitatud kalendripäeva eest.

Hageja märgib, et vaatamata kokkulepitud maksetähtajale, on kostja arvete tasumisel

maksetähtaegu rikkunud. Hageja põhinõue kostja vastu müüdud kauba eest tuleneb

järgmiselt: arve-saateleht nr 45722 summas 2190 eurot, arve-saateleht nr 46311 summas 2640

eurot, arve-saateleht nr 46661 summas 2640 eurot ning arve-saateleht nr 47687 summas 2960

eurot. Kokku 10 430 eurot. Kõikidest loetletud arvetest on kostja tasunud kokku 560 eurot -

260 eurot 26.06.2018. a ja 300 eurot 30.10.2018. a Kostja põhivõlgnevus kokku on seega 10

430 - 560 = 9870 eurot.

Tulenevalt asjaolust, et kostja ei tasunud kauba eest tähtaegselt, saatis hageja kostjale viivis-

intressinõuded V1473, V1523, V1545, V1603, V1709. Seisuga 05.11.2018. a on viivisarvete

summa kokku 6690,35 eurot. Kostja pole viivisearvetele vastuväiteid esitanud.

Kostja võlgnevus hageja ees on seisuga 05.11.2018. a kokku 16 560,35 eurot.

3 (11)

Hageja hinnangul omavad käesolevas asjas tähtsust ka kostjale saadetud kinnituskirjad -

11.01.2018. a, milles on märgitud tasumata arved ning viivisarved ja 26.02.2018. a kiri, milles

on taaskord välja toodud võlgnevuse aluseks olevad arved ja viivisarved ning rõhutatakse ka

kohtusse pöördumise vältimatust. Kostja ei ole vastuväiteid kinnituskirjadele esitanud.

Hagiavaldusest nähtuvalt ei ole kostja esitanud hagejale mõistlikke põhjendusi selle kohta,

miks on ostetud kauba eest tasumata. Hageja on proovinud pärast maksekäsu kiirmenetluse

avalduse esitamist ja vastuväite saamist (milles kostja tunnistab nõuet osaliselt, s.o summas

4300 eurot) kostjaga ühendust saada, kuid tulemusteta. Seega ei ole kostjaga olnud võimalik

ka kompromissläbirääkimisi pidada.

Hageja hinnangul vastutab kostja lepingu mittenõuetekohase täitmise eest VÕS § 208 lg 1

alusel, kuivõrd kostja ei ole tasunud ostetud ja kättesaadud kauba eest tähtaegselt ja täies

ulatuses. Hagejal on viivist õigus nõuda vastavalt poolte vahel sõlmitud lepingule ja VÕS §

113 lg-le 1.

Hageja nõustub asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Eeltoodust tulenevalt taotleb hageja Mercater Invest OÜ-lt Eksar-Transoil OÜ kasuks

16 560,35 euro välja mõistmist. Kohtukulud jätta kostja kanda.

3. Kohus võttis hagi 22.11.2018. a määrusega menetlusse ja kohustas kostjat hagile kirjalikult

vastama.

4. 11.01.2019. a saabus kohtule kostja vastus hagiavaldusele. Kostja vastusest nähtuvalt kostja

ei võta hagi õigeks ning ei tunnista tema vastu suunatud nõuet. Kostja taotleb kohtult jätta

hagi läbi vaatamata. Juhul, kui kohus siiski hagiavaldust menetleb, jätta hagi rahuldamata.

Mõista hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud. Kostja hinnangul ei ole esitatud

hagiavalduses välja toodud asjaolusid, mis annaks aluse väita, et poolte vahel oleks

õigussuhe, mistõttu ei ole hagi esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või

eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset.

Puutuvalt poolte vahel sõlmitud lepingusse märgib kostja, et näeb sellist lepingut

esmakordselt ning leping on kostja seadusliku esindaja poolt allkirjastamata. Lisaks märgib

kostja, et iga tellimuse kohta tulnuks väljastada arve-saateleht, mis antakse allkirja vastu

kütuse kohaletoimetamisel või saadetakse ostjale e-kirja või posti teel. 06.06.2017. a esitatud

arvel nr 45722 ja 11.09.2017. a esitatud arvel nr 47687 puuduvad allkirjad vastuvõtmise

kohta. 11.07.2017. a arve on allkirjastanud Rain Merelaid, kellel ei olnud allkirjastamiseks

volitusi ning 28.07.2017. a väljastatud arve nr 46661 on allkirjastatud tundmatu isiku poolt.

Kostja seaduslik esindaja ei ole andnud välja mingeid volitusi kostja kui äriühingu

esindamiseks väidetava kütuse vastuvõtmisel.

Juhul, kui leiab tõendamist, et kostja kunagine seaduslik esindaja (Rain Merelaid) on kõne all

oleva lepingu sõlminud, ei saa tema oma allkirjaga kaupa vastu võtta, kuna tema volitused

juhatuse liikmena lõppesid hiljemalt uue juhatuse liikme valimisega 2015. a detsembris. Uus

juhatuse liige kanti äriregistrisse 21.12.2015. a.

Kostja ei saa välistada, et kütuse vastu võtnud isik, s.o Rain Merelaid, võttis kauba vastu oma

ettevõttele Mercanter Trans OÜ. Rain Merelaid ei eitanud kostjaga vesteldes, et ta on

vähemalt ühel korral (võib-olla ka rohkem, kuid täpselt ei mäleta kuna tegemist on igapäevase

rutiinse tegevusega) kütuse vastu võtnud, kuid kindlasti ei ole ta seda teinud kostja nimel.

Rein Merelaid kinnitas veel, et ta on hagejalt telefoni teel kütust tellinud ka varasemalt ning

tema ettevõttel Mercanter Trans OÜ peaks olema hagejaga kütuse tarnimise leping.

Arvel nr 45722 oli maksetähtaeg 2 kuud ning teistel arvetel 1 kuu. Seega toimusid viimased

kaks väidetavat kütuse tarnimist ajal, kui väidetav klient oli viivituses. Seda hagiavaldusest ei

4 (11)

nähtu, miks hageja väidetavale võlgnikule kütust edasi tarnis. Hageja võis olla ise hooletu

ning seetõttu kanda kaasvastutust (juhul kui kostjal üldse mingi süü lasub).

Kostja märgib, et kui põhivõlgnevus leiab kinnitust, siis on ilmselt rakendatav ka hageja

viivisearvutus. Kuidagi ei saa aga aktsepteerida ebaselgelt põhinõudelt viiviste arvestamist.

Hageja ei ole käesolevas asjas üldse tõendanud pooltevahelist lepingulist suhet ega ka asjaolu,

et kostja on kauba üldse kätte saanud.

Hageja küll väidab, et tegi kostjale maksetähtaegade osas suuri mööndusi, kuid ei ole

põhjendanud, miks kostja sellise erikohtlemise osaliseks sai. Hageja pöördus kohtusse alles

13 kuud arvates viimase väidetava arve väidetavast sissenõutavaks muutumisest 12.10.2017.a.

Kostja leiab, et isegi kui poolte vahel sõlmitud leping kehtiks, puuduks hagejal õiguslik alus

hagiavalduses esitatud mahus viivist nõuda, kuna hageja ise on pahatahtlikult käitunud ja

tegutsenud VÕS § 119 mõttes vastuvõtuviivituses.

Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et hageja oleks kostjale väidetavatest

võlasummadest teatanud või püüdnud kostjaga võimaliku õigusliku probleemi lahendamiseks

mingitki koostööd teha. Hageja väide, et kostja ei ole kogu pooltevahelise koostöö käigus

ühelegi kokkulepitud lepingutingimusele vastuväiteid esitanud, on tõene ning kinnitab üksnes

asjaolu, et kostja ei teadnud vaidlusalusest lepingust midagi. Adekvaatne isik ei vaidle asjade

üle millest ta midagi ei tea.

Kostja on tasunud 26.06.2018. a 260 eurot ja 30.10.2018. a 300 eurot seetõttu, et Rain

Merelaid teatas kostjale, et saadud telefonikõne kohaselt on mingi kütuse eest võlg ning

ühtlasi andis ka arveldusarve numbri, kuhu võlgnevus tasuda. Tulenevalt asjaolust, et tegemist

oli suhteliselt väikeste summadega, siis tasuti need, ilma summadesse põhjalikult süvenemata.

Hageja ei ole kostja seadusliku esindajaga kunagi suhelnud, sh ka eelpool nimetatud kahe

arve tasumise osas.

Hageja ei ole tõendanud kostjale viivs-intressinõuete saatmist ning nende kättesaamist kostja

poolt. Samuti ei ole hageja tõendanud, et on kostjale saatnud kinnituskirju (11.01 ja

26.02.2018. a).

Maksekäsu kiirmenetluses kostja poolt tunnistatud nõue summas 4300 eurot oli kirjutatud

meeltesegaduses, kuid kostja jättis selle vastuväites põhjendamata. Tegemist võis olla

kompromissi sõlmimise katsega, mida vastu ei võetud ja mis ei ole täna enam ka jõus.

Lisaks on hageja poolt kohtule esitatud hulgaliselt dokumente, mis on kostja poolt

allkirjastamata. Hageja ei ole esitanud ka ühtegi dokumenti, mis kinnitaks pooltevahelist

kommunikatsiooni. Kostja ei kinnita hageja väiteid hagiavalduse lisadena kohtule esitatud

dokumentide kostja poolt kättesaamise kohta.

5. 25.02.2019. a esitas hageja omapoolse seisukoha tsiviilasjas nr 2-18-115607. Hageja leiab,

et hagi läbi vaatamata jätmiseks puuduvad õiguslikud alused. Hageja märgib, et pooled on

kohtule esitanud omapoolsed väited ja tõendid ning õigussuhte olemasolu või puudumise

tuvastab kohus.

Hageja esitab selguse huvides poolte vahel sõlmitud müügilepingu uuesti ning seekord koos

digitaalallkirjade kinnituslehega. Esitatud tõendist nähtuvalt on leping allkirjastatud kostja

tolleaegse seadusliku esindaja Rain Merelaidi poolt ning on seega kehtiv. Pooltevahelised

õigussuhted on kestnud aastast 2011. Hageja raamatupidamises on olemas sellekohased arved,

tasumise kuupäevad, tasutud summad, samuti viivitatud päevade arv tasumisel. Hageja müüs

kostjale kütust nii sel ajal, kui kostja seaduslikuks esindajaks oli Rain Merelaid, kui ka pärast

21.12.2015. a, kui juhatuse liikmeks sai Ellen Merelaid.

5 (11)

Kütuse hulgimüügiga tegelevate ettevõtete tavapärane praktika on selline, et klient tellib

müüjalt telefoni teel kütuse ning seejuures lepitakse kokku kütuse liik, kogus, hind ja ka

maksetähtaeg. Täpsustatakse ka kütuse kohaletoimetamise asukoht. Seejärel toimetatakse

kütus kliendi soovitud asukohta ning kütust vedanud autojuht võtab kliendilt kauba

kättesaamise kohta kliendi allkirja. Mõnikord on autojuhil trükitud arve-saateleht kaasas,

mõnikord vormistab autojuht eraldi dokumendi, millel kajastuvad vajalikud andmed.

Arve nr 45722 - nähtub kohaletoimetamine kostjale ning arvel on kütuse vastuvõtnud isiku

allkiri. Arve nr 46311 - kostja võtab omaks, et tegemist on Rain Merelaidi allkirjaga. Kuigi

kostja oli mõnikord maksetega viivituses, siis pooltevaheline koostöö sujus ning seda ka peale

juhatuse liikme vahetust 21.12.2015. a. Seega puudus hagejal vähimgi põhjus kahelda, et Rain

Mereleid ei võiks kütust tellida. Hageja hinnangul on kostja viide volituste puudumise kohta

otsitud. Arve nr 46661 - hageja kinnitab, et arvel märgitud kaup on kohale toimetatud

vastavalt kostja tellimusele. Hageja hinnangul tuleb pidada mõistlikuks, et kaupa ei pruugi

alati vastu võtta ostja juhatuse liige. Arve nr 47687 - kostja on omaksvõtnud, et nimetatud

arve eest on tasutud kahes osas, s.o 26.06.2018. a 260 eurot ja 30.10.2018. a 300 eurot.

Tulenevalt asjaolust, et maksekorraldusele märgitakse lisaks summale ja kontonumbrile ka

makse saaja, kes antud juhul oli Eksar-Transoil AS, ei saa hageja hinnangul kostja selgitusi

arvetesse mittesüvenemise kohta pidada tõsiseltvõetavaks ning eluliselt usutavaks.

Põhjus, miks hageja jätkas kostjale kütuse tarnimist ajal, mil kostjal oli hageja ees võlgnevus

on eelkõige see, et kostja oli hageja klient aastast 2011 ning ka varasemalt oli esinenud

maksetega viivitamisi, kuid maksed said siiski tasutud. Tavapäraselt on sellisel juhul tegemist

kostja palvega kütust siiski saada ja ühtlasi antakse ka lubadus kauba eest tasumiseks.

Klientidel tuleb ette ajutisi makseraskusi. Hageja püüab klientide suhtes olla paindliku

käitumisega ning üldjuhul on klientide käitumine ka korrektne.

Hageja esitab kinnituskirjad koos väljastusteadetega. 11.01.2018. a kinnituskirja ei ole kostja

kätte saanud põhjusel, et ta ei suvatsenud sellele postkontorisse järele minna. 26.02.2018. a

kinnituskiri on kätte toimetatud kostja seaduslikule esindajale Ellen Merelaidile.

Viivisarved on kostjale saadetud e-postiaadressile info@mercanter.ee.

Hageja esitab kohtule Kliendikontaktide aruande, mille näol on tegemist hageja

töökorraldusliku dokumendiga ning mis käesoleval juhul kajastab suhtlemist kostjaga.

Aruande kohaselt on hageja suhelnud nii Rain Merelaidi, kui ka Ellen Merelaidiga. Aruandes

on toodud ka vestluse sisu lühikirjeldus, kui klient on vastanud. Aruande kohaselt on hageja

intensiivselt üritanud kostjaga kontakti saada, kuid enamustel kordadel tulutult. Hageja on

veendunud, et vaatamata juhatuse liikme vahetusele 21.12.2015. a tegutsesid abikaasad ühises

äris koos edasi. Käesoleval juhul püütakse üksnes kohut eksitada.

Hageja leiab, et on käitunud võlasuhtes kostjaga igati korrektselt ning heade äritavadega

kooskõlas. Hageja jääb hagiavalduses esitatud nõude juurde.

6. Kostja esitas 05.03.2019. a kohtule menetluskulude nimekirja alates menetluse alustamisest

kuni 05.03.2019. a. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on kostja esindajal 02.01.2019. a

tsiviilasja materjalidega tutvumisele ning analüüsile, kliendiga asja perspektiivi arutamisele,

hagiavaldusele vastus koostamisele, selle kliendile saatmisseks ja tagasisidestamiseks

kulunud 4 h 15 min; 03.01.2019. a kliendi tagasiside alusel kostja vastuse täiendamisele 1 h 5

min; 04.01.2019. a kliendiga kohtumisele 30 min ja 11.01.2019. a vastuse koostamisega

jätkamisele, suhtlemisele kliendiga ja kohtule vastuse edastamisele 1 h 40 min. Kokku kostja

esindaja ajakulu 7 h 30 min. Esindaja tunnihind 130 eurot, millele lisandub käibemaks. Seega

1170 eurot (975 eurot + käibemaks). Mercater Invest OÜ on käibemaksukohuslane. Kostja

taotleb Mercater Invest OÜ kasuks menetluskulude väljamõistmist kogusummas 1170 eurot

6 (11)

ning kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

7. 19.03.2019. a saabus kohtusse hageja menetluskulude nimekiri. Hageja taotleb

menetluskulude rahalist kindlaksmääramist. Hageja on kandnud kulusid seoses lepingulise

esindaja kuludega järgmiselt. Advokaadibüroo Valge & Uiga poolt on esitatud hagejale 2

arvet. Esimene arve 5 töötunni eest, arvestusega 90 eurot töötunni eest. Lepingulise esindaja

töö õigusabi osutamisel koosnes hagimaterjalide ettevalmistamises, koostamises ja esitamises.

Teine arve on samuti esitatud 5 töötunni eest, arvestusega 90 eurot töötunni eest. Seejuures

seisnes lepingulise esindaja töö õigusabi osutamisel kostja seisukohtadega tutvumises, hageja

vastuse koostamises ja esitamises tulenevalt kostja vastusest. Kokku on Eksar-Transoil AS

tasunud käesolevas tsiviilasjas õigusabi eest 10 töötunni eest, s.o summas 1080 eurot (koos

käibemaksuga). Lisaks on hageja hagi esitamisel tasunud riigilõivu summas 700 eurot,

maksekäsu kiirmenetluse avalduselt 191,35 eurot ning hagiavalduselt 508,65 eurot.

Kokku on hageja kandnud lepingulise esindaja menetluskulusid summas 900 eurot (ilma

käibemaksuta) + riigilõiv summas 700 eurot = 1600 eurot. Hageja taotleb menetluskulude

rahalise summa, s.o 1600 eurot, kindlaksmääramist ning selle välja mõistmist hageja kasuks.

KOHTU SEISUKOHT

8. Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi on

põhjendatud ja tuleb rahuldada.

9. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas Eksar-Transoil AS-i ja Mercater Invest OÜ vahel on

sõlmitud müügilepingu või mitte.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 sätestab, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma

ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema

võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna

rahas ja võtma asja vastu.

Hageja poolt kohtule esitatud müügilepingust nr 263 nähtuvalt on Eksar-Transoil AS ja

Mercanter Invest OÜ 10.08.2015. a Jõgeval sõlminud müügilepingu selle kohta, et müüja

Eksar-Transoil AS müüb ja ostja Mercanter Invest OÜ ostab naftasaadusi (kerge kütteõli,

eriotstarbeline diislikütus, bensiin ja/või diislikütus). Seega on kohtu hinnangul tegemist

müügilepinguga VÕS § 208 lg 1 mõistes. Leping on sõlmitud kirjalikult.

VÕS § 11 lg 4 kohaselt loetakse kirjalik leping sõlmituks, kui lepingupooled on

lepingudokumendi allkirjastanud või vahetanud kummagi lepingupoole poolt allkirjastatud

lepingudokumendid või kirjad. Seaduses võib sätestada, et kirjalik leping loetakse sõlmituks

ka siis, kui lepingudokumendile on alla kirjutanud üksnes kohustatud lepingupool.

Eksar-Transoil AS-i nimel on müügilepingu käsikirjaliselt allkirjastanud ettevõtte juhatuse

liige Märt Mägi. Mercater Invest OÜ-d on nimetatud lepingu sõlmimisel esindanud juhatuse

liige Rain Merelaid, kes on 11.08.2015. a (kell 07.07) lepingu allkirjastanud digitaalselt.

Kostja on oma kirjalikus seisukohas kinnitanud, et Mercater Invest OÜ juhatuse liige kuni

21.12.2015. a oli Rain Merelaid. Nimetatud kuupäeval muudeti registrikannet tema ettevõtte

juhatuse liikmeks olemise kohta ning uue juhatuse liikmena kanti äriregistrisse Ellen

Merelaid. Seega oli Rain Merelaid lepingu allkirjastamise ajal, s.o 11.08.2015. a Mercanter

Invest OÜ esindaja kõikides õigustoimingutes tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS ) § 34

lg 1 mõttes, kes äriseadustiku (ÄS) § 180 lg 1 kohaselt oli kohustatud esindama ja juhtima

osaühingut, omades vastavalt ÄS § 181 lg-s 1 nimetatud osaühingu esindusõigust kõigis

õigustoimingutes.

7 (11)

Seega võimaldavad kohtu hinnangul esitatud tõendid ja asjaolud müügilepingu olemasolu

poolte vahel tõendatuks lugeda.

10. Lisaks poolte vahel õigussuhte olemasolu vaidlustamisse on kostja asunud seisukohale, et

kostjal ei olnud õigust oma allkirjaga kaupa (kütust) vastu võtta kuna tema volitused juhatuse

liikmena lõppesid hiljemalt uue juhatuse liikme valimisega 2015. a detsembris. Mercanter

Invest OÜ seaduslik esindaja ei andnud välja mingeid volitusi Rain Merelaidile äriühingu

esindamiseks kauba vastuvõtmisel. Rain Merelaidi allkiri on ühel arvel, s.o arvel nr 46311.

Kahel arvel, s.o arvetel nr 45722 ja nr 47687 puudub üldse allkiri ning arvele nr 4661 on alla

kirjutanud tundmatu isik. Kohus kostja sellise käsitlusega ei nõustu.

Kohus leiab, et seda, kas Mercanter Invest OÜ töötajatel, kes ei olnud äriühingu juhatuse

liikmed, oli äriühingu nimel õigus kaupa vastu võtta või mitte, tuleb hinnata TsÜS § 116 järgi.

Üldjuhul eeldab esindamine, et esindaja väljendaks tehingu tegemisel, et ta ei tegutse enda

nimel, vaid teeb tehingu teise isiku (esindatava) nimel. Samas võib tehingu tegemine

esindatava nimel tuleneda tehingu tegemisega seotud asjaoludest (TsÜS § 116 lg 1). Esindaja

tehtava tehingu teisel poolel peab tehingu tegemisel olema võimalik aru saada, kellega ta

tehingu teeb ning kas tehing hakkab kehtima esindaja või esindatava suhtes. Ka TsÜS § 116

lg 2 kohaldamine eeldab, et majandus- või kutsetegevuses teise isiku nimel tehingu tegemisel

peab olema tehingu teisele poolele äratuntav, millise teise isiku ettevõttes või kutsetegevuses

isik tegutseb (Riigikohtu 15. oktoobri 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-14, p-d 11, 12).

TsÜS § 118 lg 2 kohaselt kui esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutavad

teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu

tegemiseks, ning esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana ja

talub selle isiku sellist tegevust, siis loetakse, et esindatav on volituse andnud.

TsÜS § 118 lg-s 2 sätestatud talumisvolitus eeldab esmalt, et väidetavalt teise isiku esindajana

tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutaksid teist isikut mõistlikult uskuma, et

esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks. Riigikohus on selgitanud,

et talumisvolitus tuleb kõne alla eelkõige majandus- ja kutsetegevuses pidevalt kasutatavate

isikute puhul, kelle positsiooni ja ülesannete laadi arvestades võib tehingu teine pool

mõistlikult eeldada, et sellele isikule oli volitus antud (Riigikohtu 20. juuni 2013. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-72-13, p 18; 3. juuni 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-49-15, p 17).

Kohus osundab, et õiguskirjanduses on selgitatud, et mõistlik eeldus esindusõiguse olemasolu

kohta võib tekkida ka juhul, kui tehingu teinud isik või muud isikud on väidetava esindajaga

juba eelnevalt sarnaseid tehinguid teinud ning esindatav on sellist tegevust talunud ning on

vastavad tehingud täitnud (Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Komm vlj. Tallinn 2010, § 118

komm 3.2.1).

Hageja on kinnitanud, et poolte vahel on kestnud õigussuhted alates 2011. aastast ning

Mervanter Invest OÜ-le müüdi kütust ajal, mil äriühingu juhatuse liikmeks oli Rain Merelaid,

kui ka pärast 21.12.2015. a, mil juhatuse liikmeks sai Ellen Merelaid. Nimetatud asjaoludele

ei ole kostja vastu vaielnud. Ka hageja koostatud tabelist arvete ja laekumiste kohta Mercanter

Invest OÜ (klient 9089) nähtub, et poolte vahel on õigussuhted olnud alates 2011. a kevadest

ning kostjalt on hagejale perioodil 01.01.2011. a kuni 22.02.2019. a ostetud kauba eest

laekunud kokku 105 472,30 eurot. Hageja kirjeldab kütuse hulgimüügiga tegelevate ettevõtete

tavapärast praktikat kütuse tellimisel, vastuvõtmisel ja tasumisel. Telefonivestluse käigus

lepivad ostja ja müüa kokku tellitava kauba liigis, koguses, hinnas ja maksetähtajas. Lisaks

täpsustab ostja kauba kättetoimetamise asukoha. Seejärel toimetab müüa kauba kliendi

soovitud asukohta ning kütust vedanud autojuht võtab kauba kättesaamise kohta kliendi

allkirja. Üldjuhul on autojuhil trükitud arve-saateleht kaasas, kuid mõningatel juhtudel

vormistab autojuht eraldi dokumendi, millel on kajastatud kõik vajalikud andmed. Hageja

8 (11)

märgib, et tal puudus vähimgi põhjus kahelda, et Rain Merelaid ei või kütust tellida. Hageja

hinnangul tuleb pidada mõistlikuks, et kaupa ei pruugi alati vastu võtta ostja juhatuse liige.

Kohus nõustub siinkohal hagejaga osas, et kaupa ei pea alati vastu võtma äriühingu juhatuse

liige. Kohus leiab, et käesoleval juhul on täidetud TsÜS § 118 lg 2 kohaldamise eeldused.

Siinkohal tugineb kohus asjaolule, et poolte vahel on õigussuhe kestnud alates 2011. aastast

ning Eksar-Transoil AS on müünud Mercanter Invest OÜ-le kütust ajal, kui äriühingu

juhatuse liikmeks oli Rain Mereleid, kui ka pärast 21.12.2015. a, kui ettevõtte juhatuse

liikmeks sai Ellen Merelaid. Seega on poolte vahel olnud pikaajalised lepingulised suhted

ning aastate jooksul korduvalt tehtud sarnaseid tehinguid, s.o kütuse tellimine, vastuvõtmine,

mistõttu võis hageja kohtu hinnangul mõistlikult uskuda, et Mercanter Invest OÜ-d esindanud

isikutele (sh Rain Merelaidile) oli antud volitus tehingu tegemiseks, s.o kauba

vastuvõtmiseks. Kostja on kinnitanud, et Rain Merelaid on korduvalt telefoni teel hagejalt

kütust tellinud ning kütuse vastuvõtmine on tema jaoks igapäevane rutiinne tegevus. Ka pidi

Mercanter Invest OÜ olema teadlik, et äriühingu töötajad (sh Rain Merelaid) tegutsevad

kauba vastuvõtmisel tema nimel esindajatena. Kohtu sellesisulist veendumust kinnitab

asjaolu, et kostja on talunud sellist praktikat kauba vastuvõtmisel. Seega tuleb lugeda, et

kostja on sellesisulise volituse äriühingut esindanud isikutele (sh Rain Merelaidile) ka andnud

ning kostja on kauba arvete nr 45722, nr 46311 ja nr 4661 alusel kauba kätte saanud. Kauba

saatelehelt nähtuvalt on 06.06.2017. a Mercanter Invest OÜ esindaja andnud allkirja selle

kohta, et kaup on vastuvõetud. Asjakohatu on kostja väide, et Rain Merelaid võis tema poolt

allkirjastatud arve (arve nr 46311) alusel kauba vastu võtta hoopis äriühingu Mercanter Trans

OÜ nimel kuna ka viimati nimetatud ettevõttel on hagejaga sõlmitud kütuse tarnimise leping.

Siinjuures tugineb kohus asjaolule, et kõne all oleva arve päisesse on märgitud bold trükis

kütuse ostjaks Mercanter Invest OÜ. Ühtlasi ei pea kohus eluliselt usutavaks, et Rain

Merelaidi ettevõte Mercanter Invest OÜ tellis samal kuupäeval ja samasuguse koguse

eriotstarbelist diislikütust ning veel ka samasse asukohta, mis võimaldanuks tal ehk mitte

märgata, et tegemist oli siiski Mercanter Invest OÜ-le kuulunud kaubaga.

Kohus nõustub hagejaga ka osas, et kostja on arve nr 47687 omaks võtnud kuna on nimetatud

arve eest osaliselt tasunud. Nii on kostja arve nr 47687 hagejale tasunud kahes osas:

26.06.2018. a 260 eurot ja 30.10.2018. a 300 eurot. Kuigi kostja on asunud seisukohale, et

tasus arved ekslikult kuna tegemist on väikeste summadega ning ta ei süvenenud arvetesse.

Ka siinkohal tuleb nõustuda hagejaga, et selline väide ei ole eluliselt usutav ning seda

eelkõige põhjusel, et arve tasumisel tuleb lisaks makstavale summale ning arveldusarve

numbrile märkida veel makse saaja, kelleks oli Eksar-Transoil AS. Kauba saatelehelt

nähtuvalt on arve nr 47687 vastuvõetud kaup Mercanter Invest OÜ esindaja poolt

allkirjastatud.

Kohtu hinnangul on oluline seegi, et maksekäsu kiirmenetluses esitatud vastuväites on kostja

tunnistanud nõuet summas 4300 eurot. Kuigi oma hilisemas seisukohas on kostja väitnud, et

nõude tunnistamine ei vasta tegelikkusele ning nõude tunnistamine on kirjutatud

meeltesegaduses. Tegemist on lihtsalt numbriga, mida ei ole põhjendatud. Samas möönab

kostja, et tegemist võis olla kompromissi sõlmimise katsega. Kohus leiab, et maksekäsu

kiirmenetluses nõude tunnistamine summas 4300 eurot ei saa olla toimunud eksituse tõttu või

meeltesegaduses, mistõttu tuleb kohtu hinnangul kostja sellesisulist tahteavaldust tõlgendada

hageja kasuks. Kohus peab oluliseks sedagi, et kostja tunnistas nõuet summas 4300 eurot,

seejuures ilma kauba saamist kahtluse alla seadmata.

Lisaks nähtub kliendikonto aruandest, et kostja on korduvalt tunnistanud oma võlgnevust

hageja ees.

9 (11)

Kohtu hinnangul on põhjendamatu kostja seisukoht, et hageja, jätkates kostjale kütusetarneid

olukorras, kus kostjal oli hageja ees juba tekkinud võlgnevus, käitus hageja hooletult ning

kannab kaasvastutust. Kohus peab siinkohal eluliselt usutavaks hageja selgitusi sellises

olukorras tarnete jätkamise kohta. Nii on hageja kinnitanud, et kostja puhul on ka varasemalt

ette tulnud maksete tasumisega viivitamisi, kuid arved on lõpuks siiski tasutud. Sellisel juhul

on tegemist kostjapoolse palvega tarneid jätkata ning ühtlasi lubadusega kauba eest ka tasuda.

Klientidel tuleb ette ajutisi makseraskusi, kuid hageja soovib klientide suhtes käituda

paindlikult. Asjaolu, et poolte vaheline koostöö on alates 2011. a enamjaolt kulgenud

suuremate probleemideta nähtub ka hageja poolt kohtule esitatud dokument Mercanter Invest

OÜ arvete ja laekumiste kohta perioodil 01.01.2011. a kuni 22.02.2019. a.

Kohus asub eelnimetatud tõendeid ja poolte seisukohti kogumis hinnates seisukohale, et

kostja on kogu arvete nr 45722, nr 46311, nr 46661 ja nr 47687 alusel kätte saanud. Seega on

hageja oma lepingulised kohustused kostja ees täitnud. Eelpool loetletud arvete alusel on

kostjal tasumata hagejale põhivõlgnevus summas 10 430 eurot. Kostja on tasunud hagejale

nimetatud arvete alusel 560 eurot. Kostja põhivõlgnevus on seega kokku 9870 eurot (10 430-

560). Samasugune põhivõlgnevus nähtub ka hageja esitatud tabelist Mercanter Invest OÜ

tasumata kütusearvete kohta. Kostja oma kohustust seega täielikult täitnud ei ole, st hageja

nõue 9870 euro ulatuses on põhjendatud ning tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

11. Lisaks põhivõlale nõuab hageja kostjalt viivist. Kohtu hinnangul on lisaks põhinõudele

põhjendatud ka viivisenõue. Kohus leidis eelnevalt, et kostja peab hagejale müügilepingu

alusel tasuma põhivõlgnevuse summas 9870 eurot. Kuna kostja ei ole hagejale nimetatud

summat tasunud, siis hagejal on õigus nõuda kostjalt ka viivist.

VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda

võlgnikult lisaks viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele

lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, loetakse

viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

Müügilepingu punkt 1.3 kohaselt kohustub ostja tasuma kauba eest 15 kalendripäeva jooksul,

kui ei lepita kokku teisiti. Lepingu punkti 1.5 kohaselt on kokkulepitud viivisemääraks

maksega viivitamisel 0,15% päevas iga viivitatud kalendripäeva eest.

Kostja hinnangul ei ole hageja kostjat võlasummadest teavitanud ega püüdnud kostjaga

probleemi lahendamiseks koostööd teha. Hageja ei ole tõendanud kostjale viivis-

intressinõuete ja kinnituskirjade saatmist ning nende kättesaamist kostja poolt.

Eksar-Transoil AS 11.01.2018. a kinnituskirjast nähtuvalt on Mercanter Invest OÜ erinevate

arvete (nr 45722, nr 46311, nr 46661, nr 47687) ja viivis-intressinõuete (V1473, V1523)

alusel hagejale kokku tasumata 12 513, 16 eurot. Postisaadetise väljastusteatest nähtuvalt

tagastati kinnituskiri saatjale hoiutähtaja möödumisel. Hageja poolt 26.02.2018. a kostjale

väljastatud kinnituskirjas hageja palub ostjal tasuda viivitamata võlgnevus summas 13 045,09

eurot arvete nr 45722, 46311, 46661, 47687, V1473, V1523 ja V1545 alusel. Kinnituskiri on

10.03.2018. a väljastatud allkirja vastu Ellen Merelaidile. Lisaks nähtub hageja poolt esitatud

tabelist, et viivisarved V1473, V1523, V1603 ja V1709 on vastavalt 23.11.2017. a ning 11.01,

14.02, 31.05 ja 05.11.2018. a saadetud Eksar-Transoil AS-i poolt Mercanter Invest OÜ e-posti

aadressile info@mercanter.ee.

Lisaks nähtub kliendikonto aruandest perioodi 01.01.2018. a kuni 25.02.2019. a kohta, et

hageja on korduvalt olnud ühenduses kostjaga ning kostja on võlgnevust tunnistanud ja

andnud ka lubadusi võlgnevuse likvideerimiseks. Samuti on hageja kostjaga korduvalt

püüdnud ühendust saada, kuid tulutult. Seega on põhjendamatu kostja väited selle kohta, et

10 (11)

hageja ei ole kostjale võlgnevusest teada andnud või proovinud kostjaga mingitki koostööd

teha. Esitatud tõendite pinnalt tuleb asuda seisukohale, et hoopis kostja on vältinud kontakti

hagejaga ning välistanud seega ka koostöö võimaluse võlgnevuse likvideerimiseks.

Eeltoodule tuginedes leiab kohus, et hageja on võlasuhtes kostjaga käitunud korrektselt ning

kooskõlas heade äritavadega ning kostja vastutab lepingu mittenõuetekohase täitmise eest

VÕS § 208 lg 1 alusel. Lisaks on hagejal õigus nõuda viivist vastavalt poolte vahel sõlmitud

lepingule ja VÕS § 113 lg-le 1. Seega on põhjendamatu kostja väide, et hagejal puudub

õiguslik alus hagiavalduses esitatud mahus viivist nõuda kuna hageja on ise pahatahtlikult

käitunud ning tegutsenud vastuvõtuviivituses VÕS § 119 mõttes. Käesoleval juhul on

välistatud VÕS § 119 kohaldamine.

Kostja on märkinud, et hageja poolt esitatud viivisearvestus võib tehniliselt võttes olla õige

ning olukorras, kus põhivõlg leiab kinnitust, ka rakendatav.

Viivise-intressinõuetest V1473, V1523, V1545, V1603, V1709 ja tabelist Mercanter Invest

OÜ kütusearvetelt viivise arvestuse kohta nähtub, et arve nr 45722 alusel on perioodil

06.08.2017. a kuni 05.11.2018. a põhivõla, s.o 2190 euro tasumisega viivitatud päevade arv

kokku 457 eurot ja viiviseid on arvestatud summas 1501,25 eurot; arve nr 46311 alusel on

perioodil 11.08.2017. a kuni 05.11.2018. a põhivõla, s.o 2640 eurot tasumisega viivitatud

päevade arv kokku 452 ja viiviseid on arvestatud summas 1789,92 eurot; arve nr 4661 alusel

on perioodil 28.08.2017. a kuni 23.11.2017. a põhivõla, s.o 2640 eurot tasumisega viivitatud

päevade arv kokku 435 ja viiviseid on arvestatud summas 1722,60 eurot; arve nr 47687 alusel

on perioodil 12.10.2017. a kuni 23.11.2017. a põhivõla, s.o 2700 eurot tasumisega viivitatud

päevade arv kokku 390 ja viiviseid on arvestatud summas 1676,58 eurot. Seega on viiviste

summa kokku 6690,35 eurot (1501,25+1789,92+1722,60+1676,58).

Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõudelt (9870 eurot) kokku summas

6690,35 eurot.

Menetluskulude jaotus

Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS

§ 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab

hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tegi otsuse kostja kahjuks,

siis jätab kohus tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 menetluskulud kostja kanda.

TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab kohus otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude

rahalise suuruse.

19.03.2019. a esitas hageja menetluskulude nimekirja. Hageja taotleb menetluskulude rahalist

kindlaksmääramist. Hageja on kandnud kulusid seoses lepingulise esindaja kuludega

järgmiselt. Advokaadibüroo Valge & Uiga poolt on esitatud hagejale 2 arvet. Esimene arve 5

töötunni eest, arvestusega 90 eurot töötunni eest. Lepingulise esindaja töö õigusabi osutamisel

koosnes hagimaterjalide ettevalmistamises, koostamises ja esitamises. Teine arve on samuti

esitatud 5 töötunni eest, arvestusega 90 eurot töötunni eest. Seejuures seisnes lepingulise

esindaja töö õigusabi osutamisel kostja seisukohtadega tutvumises, hageja vastuse

koostamises ja esitamises tulenevalt kostja vastusest. Kokku on Eksar-Transoil AS tasunud

käesolevas tsiviilasjas õigusabi eest 10 töötunni eest, s.o summas 1080 eurot (koos

käibemaksuga). Lisaks on hageja hagi esitamisel tasunud riigilõivu summas 700 eurot,

maksekäsu kiirmenetluse avalduselt 191,35 eurot ning hagiavalduselt 508,65 eurot.

11 (11)

Kokku on hageja kandnud lepingulise esindaja menetluskulusid summas 900 eurot (ilma

käibemaksuta) + riigilõiv summas 700 eurot = 1600 eurot. Hageja taotleb menetluskulude

rahalise summa, s.o 1600 eurot, kindlaksmääramist ning selle välja mõistmist hageja kasuks.

TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Kohtu hinnangul saab põhjendatud menetluskuluks lugeda nõudelt tasutud riigilõivu summas

700 eurot.

Kohus leiab aga, et hageja lepingulise esindaja tasu on põhjendatud üksnes osaliselt.

Käesolevas tsiviilasjas on hageja lepingulise esindajana osalenud advokaat Ivo Kütt. Kohus

leiab, et arvestades käesoleva tsiviilasja iseloomu ja käiku, saab lugeda põhjendatuks ja

mõistlikuks hageja lepingulise esindaja tasumäära, mis on 90 eurot ühe töötunni eest.

Kohus leiab, et hageja esindaja menetluskulude nimekirjas esitatud hagimaterjalide

ettevalmistamise, koostamise ja esitamise ajakulu arvestusega ei saa nõustuda. Seejuures

tugineb kohus esitatud hagiavalduse (sh esitatud lisade) mahule, aga ka asjaolule, et tegemist

ei ole õiguslikult keeruka vaidlusega. Kohus peab esindaja põhjendatud ajakuluks 2,5 tundi.

Lisaks nähtub hageja esindaja menetluskulude nimekirjast, et hageja esindajal on kulunud 5

töötundi kostja seisukohtadega tutvumiseks, hageja vastuse koostamiseks ja esitamiseks

tulenevalt kostja vastusest. Kohus, võttes arvesse kostja esitatud seisukohtade mahtu ja

põhjendusi, hageja vastust kostja esitatud seisukohtadele, samuti asjaolu, et kohus rahuldab

hagi täies ulatuses, peab hageja esindaja põhjendatud ajakuluks 4 tundi.

Seega on hageja lepingulise esindaja põhjendatud ajakulu 6,5 tundi, mille eest tasu summas

585 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Raag

Kohtunik