4-19-702/7 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

4-19-702

1(5)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

8. aprill 2019, Tallinn, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-19-702 Kohtunik Orvi Koik Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 19. veebruari 2019. a , määrus millega jäeti

alaealise seadusliku esindaja kaebus Politseija XX YY

Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist

AH 19. oktoobri 2017. a otsusele väärteoasjas nr

2317,17,008034 läbi vaatamata ning tagastati kaebus selle esitajale Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

menetlusaluse isiku seadusliku esindaja

(Y, ik YY XXXXXXXXXXX) esindaja , vandeadvokaat Ahti Kuuseväli määruskaebus

RESOLUTSIOON

1.

- ja Piirivalveameti Jätta Ahti Kuusevälja taotlus kaebetähtaja ennistamiseks Politsei 19.

oktoobri 2017. a otsuse vaidlustamiseks läbi vaatamata.

2. Jätta Harju Maakohtu 19. veebruari 2019. a määrus muutmata ja esitatud määruskaebus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD Kohtumääruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal isik sai teada vaidlustatavast kohtumäärusest või pidi teada sama. Määruskaebuse esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kohtumääruse resolutsioon p 2 ei ole määruskaebekorras vaidlustatav.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale laekus 07.02.2019 alaealise (X) seadusliku esindaja XX

YY (Y) koostatud kaebus Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist 19.10.2017 koostatud otsusele AH väärteoasjas nr 2317,17,008034. Kohtule esitatud kaebuses annab YY teada, et tema sai oma tütre suhtes koostatud eelpool märgitud väärteoasjas tehtud otsuse kätte alles 22.01.2019 kell 16.44.

4-19-702

2(5)

2. Kaebuse lisadest nähtub, et menetlusalusele isikule XX- on 19.10.2017 koostatud otsus nr le 2317,17,008034. O

tsusest nähtuvalt XX jalakäijana pimedal ajal teel liikudes ei kasutanud helkurit või muud valgusallikat. Kohtuväline menetleja hindudes KarS § 56 lõikest 1, LS § 259 lg 1 määras , ju XX- le karistuseks rahatrahvi 3 trahviühiku ulatuses, s.o summas 12 eurot.

3. Harju Maakoh 19.02.2019 kaebuse ning tagastas us jättis . a määrusega YY läbi vaatamata

kaebuse selle esitajale. Maa aebus kohus märkis, et k ei ole esitatud tähtaegselt vaid hilinemisega

07.02.2019, 19.10.2017 s.o ajal, mil kohtuvälise menetleja koostatud väärteootsus nr 2317,17,008034 on juba jõustunud. aebuses ei ole taotletud kaebuse esitamise tähtaja ennistamist K

sh ei ole ära märgitud, millisel mõjuval või mõjuvatel põhjustel on jäetud kaebus tähtaegselt esitamata. Kaebuse juurde lisatud, kohtule esitatud väärteootsusest nähtuvalt oli viimane päev otsuse vaidlustamiseks 14.11.2017 (tl 7).

Alaealise seaduslik esindaja, kaebuse esitaja on kohtule esitatud kaebuses XX YY märkinud, et pärast ei ole lapse ega temaga ükski ametnik ühendust võtnud. Märgitust tulenevalt teeb 30.09.2017

kohus järelduse, et menetlusalune isik pidi olema teadlik tema suhtes käivast väärteomenetlusest ning faktist, et väärteootsus kohtuvälise menetl kättesaadav alates 30.10.2017 eja juures on .

Maakohus selgitas, et taotluses toodud põhjendus, et nii menetlusaluse isikuga kui ka kaebus esitajaga ükski ametnik ühendust pärast 30.09.2017 ei võtnud ei oma antud juhul tähendust, sest üldmenetluse korras lahendatavas väärteoasjas peab VTMS § 70 lg 4 kohaselt väärteootsus olema menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav 30 päeva möödudes väärteoprotokolli koopia menetlusalusele isikule või tema kaitsjale kätteandmisest. Samuti, VTMS § 70 lg 6 kohaselt selgitatakse menetlusalusele isikule väärteoprotokolli koopia kätteandmisel, et sellest kuupäevast, kui kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures menetlusalusele isikule tutvumiseks kättesaadav, algab kohtuvälise menetleja lahendi kaebetähtaeg.

K lahendi tegemisest, sest selle ohtuvälisel menetlejal puudub täiendav kohustus isikut teavitada kättesaadavuse aeg tehti isikule teatavaks juba väärteoprotokolli koostamisel. aebetähtaja

K

kulgemise seisukohast ei oma tähtsust asjaolu, kas isik läheb väärteootsusele järele või mitte. Menetlusalusel isikul ei ole kohustu

st väärteootsusega tutvuda või kaebust esitada. Kaebuse esitaja YY on kohtule selgitanud, et tema sai vaidlustatavast väärteootsusest, mis tema lapse suhtes on koostatud, teada alles 22.01.2019. Menetlusalusalune isik on tema suhtes koostatud väärt , siis kui käis tutvumas ka väärteoprotokolli tehtud eoprotokolliga tutvunud viimati 30.09.2017 parandustega. Märgitud kuupäeval tehti menetlusalusele isikule ka teatavaks, et kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaa märgitud 16.10.2017 asemel dav algselt alates 30.10.2017. Menetlusalune isik on 30.09.2017 omakäelise allkirjaga kinnitanud, et tema on tutvunud protokolli muudatustega. Seega tuleb järeldada, et htes käivast XX oli teadlik nii tema su väärteomenetlusest ajast, mil kohtuvälise menetleja lahend on talle kättesaadav. Protokolli kui ka

kohaselt on ta sellega tutvunud (tl 5), samuti on ta tutvunud oma õiguste ja kohustustega (tl 5 pöördel). Väärteoprotokolli allkirjastades pidi menetlusalune isik olema teadlik ka väärteootsuse edasikaebamistähtaja algusest. Taotlusest ja kaebusest ei nähtu ühtki tõendit, mille pinnalt võiks öelda, et menetlusalune isik, kes oli teadlik väärteootsuse koostamise ajast, oleks kaebetähtaja jooksul üldse üles näidanud mingit huvi tema suhtes koostatud väärteootsuse osas.

Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus, et väärteoasjas ei ole esitatud taotlust kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks, mistõttu tuleb pärast kaebetähtaega esitatud kaebus jätta läbi vaatamata.

4. Harju Maakohtu 19.02.2019. a netlusaluse isiku seadusliku määrusele esitas määruskaebuse me esindaja esindaja , kes palub t YY Ahti Kuuseväli ühistada Harju Maakohtu 19.02.2019. a määrus, ennistada

- ja Piirivalveameti 30.10.2017. a otsuse vaidlustamiseks YY kaebetähtaeg Politsei väärteoasjas nr 2317,17,008034 ja võtta menetlusse ning rahuldada YY 06.02.2019 kaebus Politseija Piirivalveameti 30.10.2017. a otsuse peale väärteoasjas nr 2317,17,008034.

4-19-702

3(5)

4.1. YY sai Politseija Piirivalveameti 30.10.2017. a otsuse väärteoasjas nr 2317,17,008034 kätte 22.01.2019 ning esitas selle peale kaebuse Harju Maakohtule 06.02.2019. Harju Maakohus jättis kaebuse 19.02.2019 määrusega läbi vaatamata ning tagastas selle kaebajale. Esindaja on seisukohal, et YY 06.02.2019. a kaebuses oli tegelikult esitatud kaebetähtaja ennistamise taotlus, kuid õigusteadmiste puudumise tõttu ei olnud taotlus vormistatud nii selgelt, nagu seda teevad tavaliselt kogenud esindajad kohtumenetluses. Esindaja leiab, et 06.02.2019. a kaebuses YY esitatud väiteid sisuliselt hinnates, on selles esitatud taotlus kaebetähtaja ennistamiseks. Nimelt on 06.02.2019. a endused selle kohta, miks tal YY kaebuse punktis 1 toonud välja kõik põhj ei olnud võimalik kaebust õigeaegselt, s.o 14.11.2017 esitada. Esimeseks põhjuseks nimetab ta seda, et ta ei olnud vaidlusalusest kohtuvälise menetleja otsusest teadlik enne 22. jaanuarit 2019. Teiseks on oluline see, et kohtuvälise menetleja otsusest ei olnud ta teadlik põhjusel, et kohtuväline menetleja oli teda väärteoprotokolli koostamisel eksitanud, tekitades YY-le arusaama, et see väärteoasi kuulub lahendamisele kohtumenetluses, kuhu kutsutakse menetlusalune isik XX ning kus on menetlusalusel isikul võimalus kasutada kaitsja abi. Sellise ettekujutuse loomist põhjendas YY oma 06.02.2019. a kaebuse punktis 1 sellega, et kõnealuse väärteo protokollist nähtuvalt on XX avaldanud soovi kasutada menetluses kaitsja abi ning soovi võtta osa asja arutamisest kohtus. Oluline on ka see, et selles kohas protokollis, kus peaks olema kajastatud see, millisest ajast alates on kohtuvälise menetleja lahend kätte saadav, on kuupäeva osa läbi kriipsutatud ning sinna ei ole märgitud ühtegi kuupäeva. selgitas, et ülaltoodud põhjustel jäid nad YY XX-ga ootama, millal toimub kohtuistung

ning kes on kaitsja. Kuni 22.01.2019 ei v XX õtnud keegi ühendust XX ega - , et teatada YY ga menet -

luse jätkumisest või XX le määratud kaitsjast. Esindaja selge soov, et kohus on seisukohal, et selliste põhjenduste esile toomises väljendub YY tema kaebust menetleks, vaatamata sellele, et väärteoasjas tehtud otsuses on nimetatud kaebuse esitamise viimaseks päevaks 14.11.2017. Seega oli 06.02.2019. a menetlusdokumendis YY väljendatud kaebaja sisuline taotlus kaebetähtaja ennistamiseks. Kui isik ei ole teadlik otsusest, mida ta võiks vaidlustada ja kui kohtuväline menetleja on jätnud mulje nagu asja menetlus toimuks kohtus kaitsja osavõtul, siis sellises olukorras ei saanud isikult oodata, et ta oleks tundnud huvi selle vastu, kuidas või millise menetlustoiminguga asja menetlus jätkub. Esindaja leiab, et ainuüksi eeltoodud põhjustel oleks kohus pidanud kaebetähtaja ennistama ning kaebuse menetlusse võtma.

4.2. Lisaks soovib esindaja tugineda sellele, et isegi kui kohus asub seisukohale, et väärteoprotokollis on märgitud kohtuvälise menetleja otsuse kättesaadavaks tegemise kuupäev, tuleb arvestada sellega, et vääteoprotokolli on allkirjastanud alaealine XX. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lõike 2 kohaselt on alla 18-aastasel isikul (alaealisel)

piiratud teovõime. TsÜS § 10 kohaselt on piiratud teovõimega isiku poolt seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta tehtud ühepoolne tehing tühine. TsÜS § 84 lõike 1 kohaselt ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Seega poolt väärteoprotokolli ei saa olla

XX allkirjastamisel mingeid õiguslikke tagajärgi. Kuna TsÜS § 67 lõike 1 kohaselt on tehing toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tehing. tahteavaldus, ei saa vaidlust olla selles, et väärteoprotokollile alla kirjutamine on

V

õttes arvesse, et väärteomenetluse normid ei sätesta alaealise poolt väärteoprotokolli

allkirjastamise tähendust tsiviilseadustiku üldosa seaduses sätestatust erinevalt, tuleb käesoleval juhul arvestada -

TsÜS is sätestatuga XX allkirja õigusliku tähenduse määratlemisel.

4.3. Kaebuse sisulisel lahendamisel palub esindaja arvestada kõigi kaebuses toodud väidetele lisaks ka menetleja rikkumistega. kaebuses väljatoodud kohtuvälise

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4-19-702

4(5)

5. Ringkonnakohus juhib esmalt Harju Maakohtu 19.02.2019. a esindaja tähelepanu sellele, et

määrusega jäeti elt läbi vaatamata, kuna kaebust ei esitatud tähtaegselt YY kaebus sisulis ning

kaebuses ei taotletud kaebuse esitamis , sh ei e tähtaja ennistamist märgitud, millisel mõjuval või

mõjuvatel põhjustel on jäetud kaebus tähtaegselt esitamata. Seega, kuna maakohus kaebuse YY argumente sisuliselt ei hinnanud, siis pole ringkonnakohtul menetluslikku pädevust lahendada

YY

06.02.2019. a kaebust ja kontrollida Politseija Piirivalveameti 19. oktoobri 2017. a otsuse põhjendatust. Märgitu tähendab omakorda, et ringkonnakohtul on menetluslik pädevus kontrollida üksnes kaebuse läbivaatamata jätmise seaduslikkust ja põhjendatust ning esindaja sisulised vastuväited kohtuväli väidetavate rikkumiste jäävad käesolevas menetlusetapis se menetleja osas tähelepanuta.

6. Seonduvalt esindaja määruskaebuses esitatud tähtaja ennistamise taotlusega märgib ringkonnakohus järgmist. Isegi kui arvestada, et lähtus kaebetähtaja arvutamisel kohtuvälise YY

menetleja otsuse koopia kättesaamise ajast ning sellise arvamuse ekslikkus ilmnes maakohtu määruse tegemise järel, siis VTMS § 38, KrMS § 172 lg 4 kohaselt saab ennistamist taotleda 14 päeva jooksul alates päevast, millal takistus ära langes. YY sai Harju Maakohtu 19.02.2019. a määruse e toimiku vahendusel kätte 07.03.2019. Seega oleks tulnud kaebetähtaja ennistamise taotlus -

esitada hiljemalt 21.03.2019. Esindaja on kaebetähtaja ennistamise taotluse esitanud aga alles 22.03.2019, seega hilinenult. Kuivõrd tähtaega rikkuvalt esitatud taotlus tuleb jätta läbi vaatamata, siis ei saa ringkonnakohus sisuliselt hinnata, kas taotluses toodud kaebetähtaja möödalaskmise põhjused olid mõjuvad või mitte.

7. Ringkonnakohus tutvunud maakohtu määruse, selle peale esitatud määruskaebuse ja väärteotoimiku materjalidega, on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ega kuulu tühistamisele.

8. VTMS § 114 lg 4 kohaselt esi üldmenetluses tehtud otsuse peale tatakse kaebus maakohtule 15

päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. VTMS § 70 lg 6 kohaselt selgitatakse menetlusalusele isikule väärteoprotokolli koopia kätteandmisel, et sellest kuupäevast, kui kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures menetlusalusele isikule tutvumiseks kättesaadav, algab kohtuvälise menetleja lahendi kaebetähtaeg. Väärteoprotokollist nähtub, et menetlusalune isik XX on saanud protokolli kätte 16.09.2017 ning tutvunud protokolli parandustega 30.09.2017. Seejuures tutvus menetlusalune isik ka parandatud kuupäevaga, mil kohtuvälise menetleja lahend lisest alates oli

kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. on õigesti selgitanud Maakohus , et kaebuses toodud

põhjendus, et nii menetlusaluse isikuga kui ka kaebus esitajaga ükski ametnik ühendust pärast

30.09.2017 ei võtnud ei oma antud juhul tähendust. Kohtuvälisel menetlejal puudub täiendav kohustus isikut teavitada lahendi tegemisest, sest selle kättesaadavuse aeg tehti isikule teatavaks juba väärteoprotokolli koostamisel. Kaebetähtaja kulgemise seisukohast ei oma tähtsust asjaolu, kas isik läheb väärteootsusele järele või mitte.

9. Asjakohatu on esindaja viide - alaealise . -is TsÜS is sätestatud piiratud teovõimele TsÜS sätestatakse tsiviilõiguse üldpõhimõtted. TsÜS § 7 lg 2 kohaselt on tsiviilteovõime (teovõime) isiku võime oma tegudega omandada tsiviilõigusi ja võtta tsiviilkohustusi, samuti neid muuta ja lõpetada. Karistusõiguse normid kehtestavad teo karistatavuse tingimused ja selle järelmid, karistused ja muud mõjutusvahendid, tegemist ei ole tsiviilõigusega, mille ülesanne on hoolitseda konkreetse õigussuhte poolte huvide kaitse eest. Väärteoprotokolli allkirjastamine ei ole käsitle

tav tehinguna tsiviilõiguslikus mõttes. KarS § 32 lg 1 kohaselt saab isikut õigusvastase teo eest karistada siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub seaduses sätestatud süüd välistav asjaolu. KarS § 33 kohaselt on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. Süüvõime kujutab endast isiku võimet

4-19-702

5(5)

teada ühiskonnas kehtivaid norme ja juhtida oma käitumist vastavalt nendele normidele, seega ei ole isiku süüvõime samastatav isiku tsiviilõigusvõimega. VTMS § 18 lg 1 sätestab, et menetlusalune isik on füüsiline või juriidiline isik, kelle suhtes on alustatud väärteomenetlust. Väärteomenetlust alustati süüvõimelise XX suhtes, seega on menetlusaluseks isikuks , mitte tema ema XX YY. VTMS

§ 70 lg 1 kohaselt antakse väärteoprotokolli koopia menetlusalusele isikule kätte allkirja vastu.

Väärteoprotokolli kätteandmisel selgitatakse menetlusalusele isikule tema õigust esitada väärteoprotokollile vastulause, samuti seda, et kohtuvälise menetleja lahend tehakse kirjalikus menetluses ja menetlusalusel isikul on õigus tutvuda lahendiga kohtuvälise menetleja juures. VTMS

§ 70 lg 2 sätestab, et menetlusosaline annab väärteoprotokolli koopia kättesaamise kohta väärteoprotokollile allkirja, märkides kättesaamise kuupäeva. Menetlusalune isik tutvus väärteoprotokolliga, talle selgitati menetlusalusel isikul ja tema kaitsjal on õigus esitada , et

kohtuvälisele menetlejale väärteoasjas vastulause ja tõendid ning tutvuda kohtuvälise menetleja juures väärteotoimikuga 15 päeva jooksul, alates väärteoprotokolli koopia kättesaamisest.

Väärteoprotokollis oli märgitud parandatud kuupäev, millal kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures tutvumisek ättesaadav s k . Samuti on menetlusalusele isikule selgitatud, et lahend väärteoasjas jõustub 15 päeva möödudes väärteoprotokollis märgitud lahendi kättesaadavaks tegemise kuupäevast, st viimane päev otsuse vaidlustamiseks oli 14.11.2017. Menetlusaluse isiku seadusliku esindaja YY 06.02.2019. a kaebus kohtuvälise menetleja otsuse peale on seega esitatud hilinenult.

10. Ringkonnakohus

ei nõustu seejuures ka esindaja väitega, et kaebuses esitatud väiteid sisuliselt hinnates, on selles esitatud taotlus kaebetähtaja ennistamiseks. VTMS § 115 lg 1 p 8 kohaselt peab kaebus sisaldama kaebuse esitanud isiku taotluse sisu ja taotluse põhjendust. ei ole 06.02.2019. YY a kaebuses e Ilmselgelt ei saa kohus lahendada sitanud põhistatud kaebetähtaja ennistamise taotlust.

taotlust, mida talle esitatud ei ole. peab kaebust Kaebusest on võimalik vaid järeldada, et YY tähtaegseks põhjusel, et tema sai vaidlusalusest kohtuvälise menetleja otsusest teadlikuks alles 22.01.2019.

70 lg 5 kolmanda lause kohaselt ei muuda menetlusaluse isiku teavitamine VTMS § valminud lahendist või lahendi koopia saatmine menetlusalusele isikule §

114 sätestatud VTMS -s edasikaebetähtaegu.

11. VTMS § 118 lg 2 p 1 sätestab üheselt, et maakohtunik teeb kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab koopia ning tagastab kaebuse selle esitanud isikule, kui kaebus on esitatud pärast VTMS § 114 lõigetes 3 ja 4 sätestatud tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või maakohtunik on jätnud tähtaja ennistamata. Seega jättis kaebetähtaja möödalaskmise maakohus tõttu kaebuse põhjendatult läbi vaatamata.

12. Eelnevast lähtuvalt ning juhindudes VTMS § 38 lg 1, § 147 lg 1 p-st 1, § st 194, § 196 lg - -st 2 ja § st 198 jätab ringkonnakohus - kaebetähtaja ennistamise taotluse läbi vaatamata ja vaidlustatud Harju Maakohtu 19.02.2019. a

määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)