1-09-19441/6 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

Ärakiri 1-09-19411 1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16. detsember 2009. a Haapsalu kohtumaja Kriminaalasja number 1-09-19441 (09257000273) Kohtukoosseis Kohtunik Piia Jaaksoo Kohtuistungi sekretär Gerda Raidla Kriminaalasi J.V süüdistus karistusseadustiku (KarS) § 215 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Ülle Tamm Süüdistatav

J.V – isikukood xxx, elukoht *, *,

*haridus (*), emakeel * keel, *, *, karistusregistri andmetel

kriminaalkorras karistamata, väärteomenetluse korras karistatud

kaks korda: 1) 20.04.2009 Lääne PP poolt KarS § 262 alusel rahatrahviga 1500 krooni (tasumata); 2) 30.07.2009 Lääne PP poolt LS § 7436 lg 1 alusel rahatrahviga 300 krooni (tasumata). Kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld. Kaitsja Vandeadvokaat Helmi Loonde RESOLUTSIOON

1. Süüdi mõista J.V KarS § 215 lg 1 karistada vangistusega 2 kuud.

järgi ja (kaks)

2. KarS § 69 lg 1 alusel asendada mõistetud 2 kuune s.o 60 (kuuekümne) päevane vangistus

üldkasuliku tööga 120 tundi. (ükssada kakskümmend) KarS § 69 lg 3 alusel määrata, et J.V-le

määratud 120 tundi üldkasulikku tööd tuleb ära teha (kuue) alates 6 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

2.1. Määrata, et J.V

teostab üldkasulikku tööd Tallinna Vangla Pärnu

kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve all ja kohustub täitma KarS § 75 lg 1 p 1-5 tulenevaid kontrollnõudeid:

2.1.1.

elama oma alalises *;

2.1.2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

2.1.3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

2.1.4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

Ärakiri 1-09-19411 2

viieteistkümneks päevaks;

2.1.5.

saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

2.2. Kui J.V hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle

pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata talle mõistetud vangistuse täitmisele. Kui J.V paneb üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo, mille

eest teda karistatakse vangistusega, asendatakse talle mõistetud üldkasuliku töö tegemata osa vahekorras üldkasuliku töö kaks tundi võrdub ühe päeva vangistusega.

3. Tühistada J.V suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld.

4. Välja mõista J.V-lt riigi tuludesse kriminaalmenetluse kulu

/tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Pank, arveldusarve nr 221023778606 Swedbank, viitenumber 2800049696. Maksekorralduse selgitusse lisada: Haapsalu

kohtumaja, otsus nr 1-09-19411 ning nõude liik (sundraha, kaitsjatasu vms)/: - (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) sundraha 6525 krooni; - (nelisada viiskümmend) määratud kaitsjale makstud tasu 450 krooni.

Nõuded menetluskulude osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 30 päeva

jooksul lahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja möödumisel pööratakse otsus täitmisele ja saadetakse kohtutäiturile ning lisandub kohtutäituri tasu. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada, kelle eest nõue tasutakse.

5. Välja mõista J.V-lt H V kasuks 6502

/arveldusarve nr */

(kuus tuhat viissada kaks) krooni 20 senti.

6. Jätta riigi kanda määratud kaitsjale makstud tasu 350 (kolmsada viiskümmend) krooni. Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata seoses kokkuleppemenetluse normide rikkumisega, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist kirjalikult Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 7 päeva jooksul arvates otsuse kuulutamisest ja apellatsioon tuleb esitada Pärnu Maakohtu Haapsalu

kohtumajja 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolele on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades

selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 10 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest.

Süüdistus J.V süüdistatakse selles, et tema alkoholijoobes olles 05.septembril 2009.a kella 20.00

paiku Lihula linnas võttis Tööstuse tänava ääres asuvalt aiamaalt omavoliliselt ajutiseks

kasutamiseks omastamise eesmärgita, s.o. sõiduks Lihulas asuvasse Särtsu baari, H V kuuluva

sõiduauto Volkswagen Passat registreerimismärgiga * väärtusega 10000 krooni, millega sõitis

Lihulas Pioneeri 18 juurde, kus sõiduki mootor seiskus, tekitades kuriteo tagajärjel kannatanule

varalise kahju üldsummas 6502,20 krooni, s.o. lõhkus ära sõiduki siduri ja piduri, mistõttu pidi kannatanu ostma uusi varuosi summas 2907 krooni ja teostama remonttöid maksumusega 3595,20 krooni. Eeltoodu alusel süüdistatakse J.V selles, et tema, kasutades ajutiselt omavoliliselt

võõrast vallasasja, pani toime asja omavolilise kasutamise, s.o KarS § 215 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokuröri poolt kohtus J.V-le nõutud karistus:

KarS § 215 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõudis prokurör kohtus kaks kuud vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel

asendada mõistetud vangistus 60 päeva 120 tunni üldkasuliku tööga, määrates selle tegemise tähtajaks 6 kuud arvates kohtuotsuse jõustumisest.

Ärakiri 1-09-19411 3

Süüdistatav andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Prokurör ja kaitsja jäid kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku

(edaspidi KrMS) § 239 lg-s 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine.

Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja

juuresolekul ja kohus mõistab J.V süüdi ja kohaldab tema suhtes kokkuleppes kokkulepitud karistuse. Tsiviilhagi – kuriteo toimepanemisega tekitas J.V kannatanu H V'le kokku varalise kahju summas 6502,20 krooni /tl 21-23, 25-28/, mis on hüvitamata ja kannatanu H V poolt on käesolevas

kriminaalasjas M V vastu esitatud tsiviilhagi summas 6502,20 krooni. Kohus leiab, et tsiviilhagi kuuluvad rahuldamisele võlaõigusseaduse § 1043 alusel, mille kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Asitõendid – puuduvad. Tõkend – J.V suhtes on 14.09.2009 kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld /tl 34/, mis tuleb tühistada. Menetluskulud

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad:

Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev

sundraha. Vastavalt § 179 lg 1 p 2 tuleb J.V-lt kohtuotsusega välja mõista riigituludesse sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmisega seoses 1,5 palga alammäära suuruses summas s.o 6525 krooni (1,5 * 4350). Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu ja käesolevas

kriminaalasjas on see alljärgnev - kaitsjale H. Loonde J.V kaitsmise eest makstud riigi õigusabi tasu kohtueelses kokkuleppemenetluses summas 700 krooni /tl 55-56/ ja kohtumenetluses summas 100 krooni, kokku 800 krooni.

Kuna justiitsministri 25.01.2005 määrusega nr 2 vastuvõetud „Riigi õigusabi osutamise eest

masktava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord“ § 7 lg 33 sätestab, et menetlustoimingud kokkuleppemenetluses loetakse üheks menetlustoiminguks, siis prokuratuuri poolt kaitsjale välja mõistetud teise menetlustoimingu tasu jätab kohus riigi kanda.

Seega kaitsjale makstud tasudest kuulub J.V-lt väljamõistmisele 450 krooni ja riigi kanda tuleb jätta 350 krooni.

/allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik Ärakiri õige