4-09-26343/3 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U M Ä Ä R U S Rahatrahvi asendamine arestiga

Määruse tegemise aeg ja koht 16. detsember 2009 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Kohtuasja number nr 4-09-26343 Lahend väärteomenetluses Lõuna Politseiprefektuuri Viljandi politseiosakonna 07.10. 2008 otsus Tea Tekkeli karistamises LS § 74-36 lg 2 p 1 järgi rahatrahviga 50 trahviühikut, s. o 3 000 krooni Menetlus lahendi täitmisel lahendatav küsimus Määruse tegija täitmiskohtunik Helle Tamm Avalduse esitaja kohtutäitur Rita Lohu Süüdlane Tea Tekkel (isikukood 47902206027; elukoht xxxxxx xxxx xxxxxxx xxxx xxxxxx xxxx xxxxxxxxxxx )

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud asjaolud väärteoasja menetlemisel ja kohaldatud seadused ning juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) 48, tegi kohus otsustused.

Kohtu otsustus 1. Kohtutäituri avalduses Tea Tekkelile asenduskaristuse kohaldamiseks: 1.1 rahuldada avaldus ja asendada KarS § 72 lg 2 alusel Tea Tekkelile 07.10. 2008 otsusega mõistetud tasumata rahatrahv 50 trahviühikut arestiga 5 päeva; 1.2 Tea Tekkelile asenduskaristusena mõistetud aresti kandmise alguseks määrata 22.01.2010 Viljandi Politseiprefektuuri arestimajas (Pargi tn 1 Viljandi linnas); tähtajaks aresti kandmisele mitteilmumisel lugeda aresti kandmise alguseks tema kinnipidamise kuupäev; 1.3 arestimajja ilmumise kellajaks määrata 10.00. Täiendavad otsustused 2. Seoses määruse tegemisega: 2.1 täitmiseks Viljandi politseiosakonnale; 2.2 saata määruse koopia kohtutäiturile ja süüdlasele Tea Tekkelile. Selgitused kohtumäärusele 3. Selgitada: 3.1 kohtutäitur lõpetab täitemenetluse rahatrahvi sissenõudes aresti mõistmise kohtumääruse alusel (TMS § 201 lg 4); 3.2 kohtumäärust võib vaidlustada 10-ne päeva jooksul määruskaebuse esitamisega Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Asjaolud

20.11. 2009 on kohtutäitur esitanud Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu täitemenetluse seadustiku (TMS) § 201 lg 1 kohaselt avalduse Tea Tekkelile mõistetud tasumata rahatrahvi

2 asendamise otsustamiseks arestiga vastavalt karistusseadustiku (KarS) §-s 72 sätestatule. Kohtutäituri avaldusest nähtuvalt on tasumata rahatrahviks 50 trahviühikut, s. o 3 000 krooni.

Kohtutäituri väitel on täitmisteade võlgnikule kätte toimetatud 25.03.2009, millega on kohtutäitur lugenud täitemenetluse alanuks.

Kohtutäituri väitel on täitemenetluses kindlaks tehtud asjaolu, et süüdlasel puudub vara rahatrahvi tasumiseks ning TMS § 201 lg 1 kohaselt on teatatud asenduskaristuse avalduse kohtule esitamisest võlgnikule ja sissenõudjale.

Süüdlane avaldas, et tal ei ole raha ja on nõus aresti kandma.

2. Kohtu põhjendused 2.1. Seaduslikud alused menetlemiseks ja menetluse käik

Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 211 lg 1 p 11 kohaselt rahatrahvi asendamise arestiga lahendab maakohus süüdimõistetu osavõtul. Kohtusse kutsutakse süüdimõistetu taotlusel kaitsja ning kuulatakse ära tema arvamus.

2.2. Lahendatavad õiguslikud küsimused

Kohtul tuleb tulenevalt kohtutäituri esitatud asjaoludest lahendada süüdlasele väärteo eest kohaldatud rahatrahvi asendamine arestiga. Asenduskaristusena aresti kohaldamise eelduseks on süüdlasel võlgnikuna vara puudumine. Süüdlasel vara olemasolu või puudumise teeb kindlaks kohtutäitur.

Kohtus lahendatava õigusliku küsimuse lahendamine on võimalik üksnes süüdlase osavõtul.

Kõige esmase asjaoluna tuleb kohtul kindlaks teha, kas täituri poolt esitatud asjaolude ja faktiväidete põhjal on võimalik järeldada süüdlasele vara puudumine. Kohtutäituri avaldusest tuleneva kohtuliku menetluse esemeks ei ole süüdlase vara kindlakstegemine ja selle hindamine.

Süüdlasel vara puudumise või tema rahatrahvi reaalse tasumise võimatusel, tuleb otsustada tasumata rahatrahvi asendamine arestiga.

TMS § 198 kohaselt sissenõue pööratakse võlgniku varale järgmises järjekorras: 1) rahale, väärisasjadele, väärtpaberitele ja nõuetele; 2) ülejäänud vallasvarale; 3) kinnisvarale ning viimasena pööratakse sissenõue võlgniku osale ühisvaras.

VTMS § 211 lg 1 kohaselt teeb maakohus karistust täitva kohtutäituri avalduse alusel määruse rahatrahvi asendamise kohta arestiga vastavalt karistusseadustiku (KarS) §-le 72, kui süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud või osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata.

2.3. Tuvastatud asjaolud, järeldused ja õiguslik analüüs

Kohtutäitur on usaldusväärselt esitanud kohtule asjaolud, et süüdlane ei ole tähtaegselt rahatrahvi tasunud ja süüdlasel puudub vara rahatrahvi tasumiseks. See nähtub, et kohtutäitur on alates täitemenetluse algatamisest kontrollinud võlgniku pangaarveid, töökoha olemasolu ja registrivara ning selgus, et võlgnikul puuduvad laekumised pankades, töökohta ei ole ja registrivara puudub.

3 Rahatrahvi osalise tasumise korral arvestatakse tasutud osa asendusaresti pikkuse määramisel proportsionaalselt tasutud summa suurusega (VTMS § 211 lg 2). Süüdlasel on tasumata rahatrahv 50 trahviühikut, mis vastab 5 aresti päevale ja mis tuleb süüdlasele asenduskaristusena määrata.

VTMS § 205 lg 2 kohaselt kohus määrab mis ajaks ja millisesse arestimajja peab süüdlane karistuse kandmiseks ilmuma. Määruse koopia ja kohtuotsuse koopia märkega selle jõustumise kuupäeva kohta saadetakse karistuse kandmiseks määratud arestimajale.

Vastavalt VTMS § 205 lg-le 3 loetakse aresti kandmise alguseks süüdlase arestimajja saabumise aeg. Kui süüdlane ei ilmu määratud ajaks aresti kandmisele arestimajja, teatab arestimaja sellest aresti täitmisele pööranud kohtule. Sel juhul teeb kohtunik määruse süüdlase sundtoomiseks arestimajja (VTMS § 205 lg 4).

VTMS § 211 lg 11 kohaselt rahatrahvi asendamise arestiga lahendab maakohus süüdimõistetu osavõtul. Seega rahatrahvi asendamine arestiga saab toimuda üksnes võlgniku osavõtul.

Määruskaebusega võib vaidlustada esimese ja teise astme kohtumenetluses ning täitemenetluses koostatud kohtu määruse, kui nende vaidlustamine ei ole välistatud VTMS § 191 kohaselt (VTMS § 189).

Määruskaebuse esitamise õigus on kohtumenetluse pooltel ja menetlusvälisel isikul, kui kohtu määrusega on piiratud nende või kaitstava isiku õigusi või seaduslikke huve (VTMS § 190). Määruskaebus esitatakse vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule (VTMS § 192 lg 1).

Kohtumenetluse pool võib esitada määruskaebuse kümne päeva jooksul, alates vaidlustatava kohtumääruse tegemisest (VTMS § 193 lg 1).

Menetlusväline isik võib esitada määruskaebuse kümne päeva jooksul, alates päevast, mil ta sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama (VTMS § 193 lg 2).

Helle Tamm

Kohtunik