1-09-13115/16 · Tallinna Ringkonnakohus

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15 detsember 2009, Tallinn Kriminaalasja number 1-09-13115 Kohtukoosseis

Eesistuja Ivi Kesküla, liikmed Jüri Paap ja Paavo Randma Kohtuistungi sekretär Tatjana Derkatš Tõlk Irina Leetberg Kohtuistungi toimumise aeg ja koht 08 detsember 2009, Tallinn Kriminaalasi T.I süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9, § 274 lg 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 28 oktoobri 2009 otsus lühimenetluses

Apellatsiooni esitajad

Süüdistatav T.I ja tema kaitsja O.Ladva Prokurör Ringkonnaprokuröri abi Maigi Simson

Süüdistatav

T.I, ik: xxx, varem korduvalt karistatud, kinni peetud 26.04.2009. Kaitsja Advokaat Owe Ladva

RESOLUTSIOON

Jätta Harju Maakohtu 28 oktoobri 2009 otsus kriminaalasjas nr 1-09-13115, T.I süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 3, § 274 lg 1 järgi muutmata.

Apellatsioonid jätta rahuldamata.

2 Edasikaebamise kord

Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul

Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada ringkonnakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul.

SÜÜDISTUS:

T.I süüdistatakse KarS § 274 lg 1 järgi selles, et tema tungis 26.04.2009 kella 08.40 paiku Tallinnas, Kivila ja Muhu tänava vahelisel tühermaal kinnipidamise käigus

kallale ametiülesandeid täitvale Põhja Politseiprefektuuri Isikuvastaste kuritegude talituse

politseijuhtivinspektor J. J.´ile, lüües viimasele korduvalt rusikaga näo-, peaja kehapiirkonda, tekitades selliselt kannatanule vastavalt patsiendikaartidele ninaluude murru.

Samuti süüdistatakse T.I KarS § 199 lg 2 p 9 järgi selles, et tema, olles isikuks, keda on karistatud 13.09.2007.a. Harju Maakohtu poolt muuhulgas KarS § 199 lg 2 p 4 alusel, võttis uuesti 26.04.2009 kella 03.15 paiku Tallinnas aadressil XXXXXXXX XXX

XXX asuva hotelli „E.” vastuvõtulaua sahtlist võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise

eesmärgil mobiiltelefoni №kia 5800 maksumusega 7000 krooni, mobiiltelefoni LG Slide

maksumusega 3000 krooni, mobiiltelefoni №kia 3250 maksumusega 2500 krooni ning fotoaparaadi Canon Digital Ixus 70 ning lahkus nimetatud esemetega hotellist.

HARJU MAAKOHTU OTSUS:

Maakohus tunnistas T.I süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja karistas

tähtajalise vangistusega 6 (kuus) kuud. KarS § 274 lg 1 järgi ja karistas teda tähtajalise

vangistusega 1 (üks) aasta. KarS § 64 lg 1 alusel liitis mõistetud karistused täies ulatuses,

mõistes liitkaristuseks kuritegude kogumis tähtajalise vangistuse 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud.

KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendas T.I-le mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 1 (üks) aasta. KarS § 65 lg 2 alusel suurendas T.I-le mõistetud karistust Harju Maakohtu 13.09.2007 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, so 3 (kolme) kuu võrra ning mõistis T.I-le kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks tähtajalise vangistuse 1 (üks) aasta ja 3 (kolm) kuud. KarS § 68 lg 1 alusel luges karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aja, so 26.04.2009 kuni 10.08.2009 ja samuti täitmisele pööratud vangistuse aja alates 11.08.2009, lugedes mõistetud liitkaristuse 1 aasta ja 3 kuud ärakandmise algust alates T.I kahtlustatavana kinnipidamisest, so alates 26.04.2009.

APELLATSIOONID:

Süüdistatav enda apellatsioonis ei kahtle maakohtu otsuse õigluses, kuid siiski palub mõistetud karistuse osas ja taotleb tingimisi karistusest vabastamise kohaldamist. Tunnistab, et ta juba oli kriminaalhooldusalune ega õigustanud usaldust. Palub siiski anda talle veel kord võimalus näidata et suudab elada õiguskuulekalt. Ta puhtsüdamlikult kahetseb toimepandut.

3 Kaitsja palub tühistada maakohtu otsus süüdistatavale määratud karistuse osas ja uue otsusega mõista talle kergem karistus. Muus osas kohtuotsust ei vaidlustata.

Kaitsja leiab, et maakohus pole piisavalt arvestanud, et tegemist oli mitte kallaletungiga

politseiametnikule vaid põgenemise käigus aset leidnud füüsilise konfliktiga. Ta ei ole

vägivaldne isik seetõttu on määratud karistus liiga range Võib piirduda väiksema karistusmääraga.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS:

Apellant – süüdistatav ei toeta enda apellatsioonis esitatud taotlust tema tingimisi karistusest

vabastamise kohta, kuid toetades kaitsja poolt esitatud apellatsiooni taotleb lühemaajalise vangistuse mõistmist.

Apellantkaitsja toetas esitatud apellatsiooni ja täpsustas, et taotleb karistuse leevendamist vaid KarS § 274 lg 1 ettenähtud kuriteo osas ja sellest tulenevalt ka liitkaristuste osas. Varavastaste kuritegude toimepanemiste eest mõistetud karistust ei vaidlusta.

Prokuröri arvamuse kohaselt on kohtuotsus seaduslik ja apellatsioonides esitatud taotlus kohtuotsuse tühistamiseks mõistetud karistuse osas rahuldamisele kuuluda ei saa. Maakohus on mõistetud karistust põhistanud ja karistus on kooskõlas nii süü suuruse kui süüdlase isikuga.

RINGKONNAKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:

Kohtukolleegium, tutvunud toimiku materjalidega, apellatsioonide sisudega, ära kuulanud menetlusosalised leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja apellatsioonide alusel tühistamisele ei kuulu.

Süüdistatav oma apellatsioonis esitatud taotlusest tema tingimisi karistusest vabastamise kohta apellatsioonikohtu istungil loobus ja kohtukolleegium leiab, et selline loobumine on

mõistlik ning kolleegiumile siduv kuna KarS § 74 lg 4 kehtestab, et kui süüdistatav paneb

katseajal toime uue tahtliku kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, pööratakse karistus täitmisele ja süüdlasele mõistetakse liitkaristus vastavalt KarS § 65 lg 2 sätestatule. Antud juhul ongi maakohus nii toiminud arvestades ka faktiga, et täitmisele pööratud karistus ei olnud ära kantud. Küll aga toetas süüdistatav kaitsja apellatsiooni, kus on taotletud lühema tähtajaga vangistuse mõistmist ja seda KarS § 274 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest. Kohtukolleegium leiab, et sellise taotluse rahuldamiseks seaduslikud alused puuduvad.

KarS § 274 lg 1 sanktsioon näeb ette rahalise karistuse või kuni viie aastase vangistuse. Kohus on süüdlast karistanud 1 aastase vangistusega.

Maakohus on põhistanud miks ei ole otstarbekas ega seaduslik süüdlase karistamine kergemaliigilise karistusega ning kuna apellatsioonides ei ole esitatud taotlust kergemaliigilise karistuse mõistmiseks ei pea kohtukolleegium vajalikuks sellel aspektil pikemalt peatuda.

Maakohus on esitanud oma põhjenduse KarS § 274 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest 1

aastase vangistuse mõistmise kohta. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja poolt esitatud väide

4

sellest, et T.I ei ole vägivaldne isik, et tegemist oli vaid põgenemisel tekkinud rüselusega, ei ole kooskõlas kriminaalasjas tuvastatud faktoloogiaga.

T.I, teades, et tegemist oli politseitöötajaga, lõi kannatanut rusikaga näkku ja seda

korduvalt ja jätkas peksmist ka ajal, mil kannatanu juba lamas maas. Tekitas kannatanule

ninaluude murrud. Kohtukolleegium leiab, et tegemist ei ole rüseluse käigus toimunud tõuklemise või lükkamisega vaid jätkuva peksmisega.

Kohtukolleegium ei saa nõustuda ka kaitsja väitega, et süüdlase näol ei ole tegemist

vägivaldse isikuga. Kuigi varasemalt on süüdlast enamus kordadel karistatud varavastaste kuritegude eest, mis ei olnud seotud vägivallaga, siis just eelmine karistus on talle mõistetud röövimise eest, kus ta kasutas kannatanu suhtes samuti vägivalda. Selline käitumine näitab, et T.I poolt toimepandu on muutunud ja seda just raskemate, vägivallaga toimepandud kuritegude suunas.

KarS § 56 sätestab karistamise alusena isiku süü, mille suurus määrab võimaliku karistuse

ülempiiri karistuse kohaldamisel. Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel

kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega. Maakohus on märkinud, et süüdistatav on väljendanud oma puhtsüdamlikku kahetsust, kuid arvestades tema käitumist, kuritegude rohkust, toimepandu raskust, on alust kahelda kahetsuse

siiruses, mis omakorda viis kohtu siseveendumuseni, et KarS § 57 ettenähtud karistust kergendavad asjaolud ei ole antud juhul tuvastatavad. Kohtukolleegiumil pole alust sellise kohtu veendumuse muutmiseks.

Karistuse mõistmisel tuleb arvestada ka süüdlase isikuga. Antud juhul on tegemist varem

korduvalt kuritegusid toimepannud isikuga, keda eelnevad karistused pole mõjutanud loobuma kuritegelikust käitumisest. Samuti on teda karistatud väärteokorras ja seda korduvalt.

Kohtukolleegium leiab, et prognoosimaks süüdistatavale mõistetava karistuse

eripreventiivseid eesmärke on maakohtu poolt mõistetud 1 aastane vangistus seaduslik ja põhjendatud ning apellatsiooni väited ei anna alust teistsuguseks arvamuseks.

Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1, 342 lg 3 p 1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 28 oktoobri 2009 otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata.

IVI KESKÜLA JÜRI PAAP PAAVO RANDMA