2-18-124435/14 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-18-124435

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Otsuse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

5. aprill 2019, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-18-124435

Tsiviilasi

Osaühing Aktiva Finants hagi Marko Vända vastu

2891,25 euro ja lisanduva viivise nõudes

Tsiviilasja hind

3067,68 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja Osaühing Aktiva Finants (rk 10746479; asukoht

A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn), esindaja Marilin Palts,

e-post jurist@julianus.ee;

kostja Marko Vända (ik XXX; elukoht XXX; e-post XXX

(pdf))

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Osaühing Aktiva Finants hagi Marko Vända vastu.

2. Välja mõista Marko Vändalt Osaühing Aktiva Finants kasuks 2891,25 eurot,

millest 2205,32 eurot on põhinõue, 183,91 eurot intress, 4,50 eurot lepingu

haldustasu ja 497,52 eurot sissenõutavaks muutunud viivis 11.02.2019 seisuga.

3. Välja mõista Marko Vändalt Osaühing Aktiva Finants kasuks viivis põhinõudelt

2205,32 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 12.02.2019

kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 1707,80 eurot.

Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

4. Jätta menetluskulud Marko Vända kanda.

5. Määrata Osaühing Aktiva Finants menetluskulude rahaliseks suuruseks

450 eurot, millest 300 eurot on riigilõiv ja 150 eurot lepingulise esindaja kulud.

6. Välja mõista Marko Vändalt Osaühing Aktiva Finants kasuks menetluskulud

450 eurot.

7. Välja mõista Marko Vändalt Osaühing Aktiva Finants kasuks viivis

menetluskuludelt 450 eurot alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni

menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega

2(5)

kirjalikus menetluses.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse.

Asjaolud ja hageja nõue

1. Osaühing Aktiva Finants (hageja) esitas 16.10.2018 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse Marko Vändalt (kostja) 2780,09 euro (põhinõue 2229,82 eurot, intress

209,05 eurot, võla sissenõudmise kulu 30 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 311,22 eurot)

ning lisanduva viivise väljamõistmiseks, millele kostja esitas 31.12.2018 vastuväite.

2. 25.01.2019 määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus nõude hagimenetlusse üleandmisega.

3. 11.02.2019 esitas hageja kohtusse hagi kostjalt 2891,25 euro (põhinõue 2205,32 eurot, intress

183,91 eurot, lepingu haldustasu 4,50 eurot ja 11.02.2019 seisuga sissenõutavaks muutunud

viivis 497,52 eurot) ning lisanduva viivise väljamõistmiseks.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja Coop Finants AS (endine aktsiaselts Krediidipank

Finants) XX.XX.XXXX sihtlaenulepingu nr XXX , millega muudeti osaliselt sihtlaenulepingute

nr L3700550284 ja L3700650906 tingimusi ning lepiti kokku uues maksegraafikus. Kostja

kohustus alates 10.06.2017 tagastama laenusumma koos lepingutasu, intressi ja haldustasuga

(2271,96 + 30 + 1082,70 + 41,40) kokku 3426,06 eurot igakuiste 72,89 euro suuruste

osamaksetena hiljemalt 10.04.2021. Kostja tasus kolm esimest osamakset, jättes alates

10.09.2017 osamaksed täielikult tasumata. Kuna kostja oma lepingulisi kohustusi vaatamata

04.01.2018 ülesütlemise hoiatusele täitma ei hakanud, öeldi laenuleping 31.01.2018 üles. Coop

Finants AS esialgse võlausaldajana loovutas 30.04.2018 oma nõude hagejale, teavitades

02.05.2018 sellest kostjat.

Hageja palub hagi rahuldada, mõista kostjalt hageja kasuks välja 2891,25 eurot ja lisanduva

viivise seadusjärgses määras põhinõudelt 2205,32 eurot alates 12.02.2019 kuni põhinõude

täitmiseni, jätta menetluskulud kostja kanda ja mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud

780 eurot (riigilõiv 300 eurot ja lepingulise esindaja kulud 480 eurot) ühes kohustusega tasuda

menetluskuludelt viivist.

Hageja lisas oma nõude põhjendamiseks kohtule koopia XX.XX.XXXX sihtlaenulepingust

nr XXX koos maksegraafikuga, 04.01.2018 lepingu ülesütlemise hoiatusest, 31.01.2018 lepingu

ülesütlemise teatest, 02.05.2018 nõude loovutamise teatest ja viivisearvestusest.

Kostja vastus hagile

4. Vastuse kohaselt ei ole kostjat teavitatud uue inkassofirma võtmisest, samuti ei suheldud

temaga mitu kuud enne kohtusse minekut. Kostja märgib, et ei võta omaks intresside summat,

tema pangakonto on kohtutäituri poolt juba arestitud, kuna tema suhtes on paljud asjad täitmisel.

Kostja lisas vastusele pangakonto väljavõtte perioodil 15.01.2019 kuni 07.03.2019, koopia

sissetuleku ja vara kontol või hoiusel arestimise aktidest täiteasjas nr 084/2018/3897 ning

Aktsiaselts Lowell Eesti (endine Lindorff Eesti Aktsiaselts) elektronkirjast nõude menetlemise

lõpetamise kohta alates 02.05.2018.

Kohtu põhjendused

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 alusel lahendab kohus antud tsiviilasja

kirjalikus menetluses.

6. Kohus leiab, et hageja hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

7. Kostja ei ole vaielnud vastu asjaolule, et sõlmis XX.XX.XXXX sihtlaenulepingu nr XXX ja

rikkus lepingulisi kohustusi alates 10.09.2017, kui jättis tagastamata lepingust tuleneva igakuise

makse (laenusumma, intress ja haldustasu). Vaidlust ei ole ka selles, et leping on ülesütlemisega

lõppenud 31.01.2018.

3(5)

8. Kohtu hinnangul on vaidlusaluse lepingu näol tegemist tarbijakrediidilepinguga

võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 tähenduses. Viidatud sätte kohaselt on tarbijakrediidileping

krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või

kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 401 lg 1 järgi on krediidileping leping,

millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma

(krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel

krediidi tagasi maksma.

9. Hageja on esitanud kohtule lepingu rikkumisest tulenevad nõuded. Kohustuse rikkumine on

VÕS §-s 100 määratletud kui võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane

täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-d 1 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik

on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise korral viivist. Sama paragrahvi 2. lõike järgi võib võlausaldaja kohustuse

rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid

õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene

teisiti. Eelkõige ei võta kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine

võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist.

Hageja palub kostjalt välja mõista 2205,32 eurot põhinõude, 183,91 eurot intresside, 4,50 eurot

haldustasu ja 497,52 eurot sissenõutavaks muutunud viiviste katteks. Lisaks palub hageja kostjalt

välja mõista lisanduva viivise seadusjärgses määras põhinõudelt 2205,32 eurot alates 12.02.2019

kuni põhinõude tasumiseni.

10. Nõude hagejale loovutamise osas märgib kohus, et nõude loovutamise kehtivus ei sõltu

võlgniku (Marko Vända) nõusolekust ega ka nõude loovutamisest võlgnikule teatamisest (VÕS

§ 164 lg 1). Senine (Coop Finants AS ja Aktsiaselts Lowell Eesti) ning uus (Osaühing Aktiva

Finants) võlausaldaja võivad, aga ei pea nõude loovutamisest võlgnikule teatama (VÕS § 170).

Olukorras, kus võlgnik ei tea ega pea teadma nõude loovutamisest, kuid täidab kohustuse

senisele võlausaldajale, kaitseb teda VÕS § 169.

VÕS § 169 lg-te 1 ja 2 järgi kui võlgnik täitis kohustuse nõude loovutanud võlausaldajale ja ta ei

teadnud ega pidanudki kohustust täites nõude loovutamisest teadma, loetakse, et ta on kohustuse

täitnud õigele isikule. Kui võlgnik tegi nõude suhtes tehingu või muu toimingu nõude

loovutanud võlausaldajaga ja tehingut või muud toimingut tehes ei teadnud ega pidanudki nõude

loovutamisest teadma, loetakse tehing või muu toiming kehtivaks. Seega kui võlgnik täidab

kohustuse nõude loovutanud võlausaldajale teadmata nõude loovutamisest, on täitmine võlgniku

suhtes kehtiv, isegi kui võlausaldaja on nõude loovutanud.

Antud juhul ei ole kohtule teada, et kostja oleks pärast nõude loovutamist oma lepingulisi

kohustusi nõude loovutanud võlausaldajale täitnud. Ka pooled ise ei ole sellele asjaolule

kohtumenetluses tuginenud.

11. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja

nõuda selle täitmist. Vaidluse all ei ole asjaolu, et kostjal oli lepingu alusel raha maksmise

kohustus, mida kostja on rikkunud. Rikkumise vabandatavus on üldjuhul olemuslikult välistatud

raha maksmise kohustuse rikkumisel. Seega vastutust välistavaid asjaolusid VÕS § 103 järgi ei

esine, mistõttu tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 2205,32 eurot põhinõude katteks.

12. Hageja palub kostjalt välja mõista 183,91 eurot intresside katteks (perioodil 10.09.2017 kuni

10.01.2018 tasumata intress vastavalt 38,44 eurot, 36,67 eurot, 37,26 eurot, 35,50 eurot ning

36,04 eurot).

Kohus selgitab, et laenu kasutusintress on tasu raha kasutamise eest ning laenuandjal on õigus

otsustada, millise intressiga (praegusel juhul 19,90% aastas) ta laenu annab. Kostja on lepingut

sõlmides sellise tasuga nõustunud. Samas on seadusandja tarbijakrediidilepingu osas kehtestanud

imperatiivsed

miinimumnõuded,

mille

eesmärgiks

on

muu

hulgas

kaitsta

tarbijat

tarbijakrediidilepingust tulenevate maksekohustuste rikkumisega seotud negatiivsete tagajärgede

eest. Nii on VÕS § 4062 lg 1 kohaselt tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele

4(5)

kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud

viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse

määra enam kui kolm korda. VÕS § 4062 lg 3 järgi on sellisel juhul hagejal õigus nõuda kostjalt

intressi kokkulepitud aja eest VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud suuruses.

Kohus märgib, et antud juhul ei ületa lepingust nähtuv krediidi kulukuse määr 23,54% aastas

rohkem kui kolm korda Eesti Panga poolt 30.11.2016 (on aluseks tarbijakrediidilepingute

krediidi kulukuse ülempiiri seadmisele alates 01.01.2017) avaldatud keskmist krediidiasutuste

poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra 18,95%. Seega ei ole XX.XX.XXXX

sõlmitud leping VÕS § 4062 lg 1 alusel tühine, mistõttu on hagejal lisaks laenusummale õigus

nõuda kostjalt intressi kokkulepitud aja eest lepingus sätestatud suuruses. Kuna on kokku lepitud

lepingujärgne tasu laenu kasutamise eest kokkulepitud aja jooksul, kuid kostja on jätnud

nimetatud kohustuse täitmata, siis on hageja nõue põhjendatud ja kuulub rahuldamisele ning

intressi katteks tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 183,91 eurot.

13. Lisaks intressile nõuab hageja kostjalt kõrvalkuluna lepingu haldustasu 4,50 eurot.

Kohus märgib, et nimetatud kõrvalkulu maksmise kohustus on kostjal juhul, kui selles on

lepingus kokku lepitud. Antud juhul nähtub XX.XX.XXXX lepingust, et haldustasu on

0,90 eurot kuus. Haldustasu sisaldub ka kostja maksegraafikujärgsetes osamaksetes.

Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja haldustasu 4,50 eurot (5 kuud ×

0,90 eurot).

14. Hageja palub kostjalt välja mõista 11.02.2019 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise

497,52 eurot ning alates 12.02.2019 viivise seadusjärgses määras põhinõudelt 2205,32 eurot kuni

põhinõude täitmiseni. Hageja nõude õiguslik alus on VÕS § 94 lg 1 ja § 113 lg 1 ning TsMS

§ 367.

VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub

kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne

viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja on arvestanud

alates 01.02.2018 kuni 11.02.2019 viivist lepingus sätestatud määras 0,06% päevas.

TsMS § 367 näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist

kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni

põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla

summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Kohus on seisukohal, et hageja viivisenõue on põhjendatud. Kohus selgitab, et viivise

põhieesmärgiks on rikkumisega võlausaldajale kaasneva kahju sissenõudmise lihtsustamine ja

lisaks kahju hüvitamise nõude realiseerimise lihtsustamisele ka võlgniku sundimine oma

kohustuse täitmisele. Reeglina ei saa viivisekokkuleppega tagada võlausaldaja muud huvi.

Viivise rakendumine on sõltunud kostjast enesest, so lepingu mittekohane täitmine, kuid

rikkumise vabandatavus on üldjuhul olemuslikult välistatud raha maksmise kohustuse

rikkumisel. Antud juhul ei ole viivisekokkulepe (0,06% päevas) tühine, vaid kooskõlas kehtiva

kohtupraktikaga, kuna viivisemäär ei ületa kolmekordset seadusjärgset viivisemäära (0,06%

päevas). Kohus rahuldab hageja sissenõutavaks muutunud viivisenõude 497,52 euro ulatuses.

Samuti mõistab kohus TsMS § 367 alusel kostjalt hageja kasuks välja lisanduva viivise

põhinõudelt 2205,32 eurot seadusjärgses määras alates 12.02.2019 kuni põhinõude täitmiseni,

kuid mitte enam kui 1707,80 eurot. Kohus märgib siinjuures, et viivis VÕS § 113 tähenduses

väljendab minimaalset eeldatavat kahju hüvitamise nõuet, mistõttu ei ole põhjendatud mõista

edasiulatuvalt välja viivist põhinõuet ületavas määras (hageja ei ole tõendanud põhinõudest

suuremat kahju).

5(5)

15. Eeltoodud kohtu põhjendustel rahuldab kohus hageja hagiavalduse kostja vastu, mõistes

kostjalt hageja kasuks välja põhinõude 2205,32 eurot, intressi 183,91 eurot, lepingu haldamistasu

4,50 eurot, 11.02.2019 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 497,52 eurot ja lisanduva viivise

põhinõudelt 2205,32 eurot seadusjärgses määras alates 12.02.2019 kuni põhinõude täitmiseni,

kuid mitte enam kui 1707,80 eurot.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

16. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 järgi

näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab

kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.

TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus, rahuldades hageja hagiavalduse, jätab menetluskulud kostja kanda.

17. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

Kohus määrab hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 450 eurot, millest 300 eurot on

riigilõiv ja 150 eurot lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses TsMS § 175

lg 1 mõttes (masshagi, asja lahendamine kirjalikus menetluses, vastuväide on esitatud üksnes

intresside osas).

18. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt välja viivise menetluskulult

450 eurot käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik