3-18-943/33 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Kaire

Pikamäe

Otsuse tegemise aeg ja koht

5. aprill 2019, Tallinn

Haldusasja number

3-18-943

Haldusasi

Magnat

Partners

OÜ

kaebus

Tööinspektsiooni

13.03.2018 ettekirjutuse nr 3-6/696-6 ja 11.04.2018

vaideotsuse nr 1.4-1/728-2 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – Magnat Partners OÜ, volitatud esindaja MT

Vastustaja – Tööinspektsioon, volitatud esindaja ML

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 8. novembri 2018. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Magnat Partners OÜ apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Magnat Partners OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna

Halduskohtu 8. novembri 2018. a otsus haldusasjas nr 3-18-943 muutmata.

2. Jätta apellatsiooniastme menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 06.05.2019, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises

lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus

kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist

vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

3-18-943

2(8)

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Magnat Partners OÜ töötaja XX-ga toimus 24.01.2018 surmaga lõppenud tööõnnetus.

2. Tööinspektsioon algatas tööõnnetuse asjaolude väljaselgitamiseks uurimise ning saatis

26.01.2018 Magnat Partners OÜ-le kirja nr 3-6/696, millega palus edastada hiljemalt

31.01.2018 tööõnnetuse asjaolude selgitamiseks vajaminevad dokumendid (XX tööleping ja

ametijuhend; XX-ga läbiviidud juhendamise registreerimise dokument; XX viimase

tervisekontrolli teostamise andmed; ohutusjuhendid ja isikukaitsevahendite väljastamise

registreerimise dokumendid; ettevõtte riskianalüüs; töötervishoiu ja tööohutuse nõuete eest

vastutava isiku määramist ettevõttes ja tema pädevust tõendavad dokumendid; alltöövõtu

teostamisel lepingu koopia).

3. Magnat Partners OÜ edastas 05.02.2018 Tööinspektsioonile vastuse, milles palus uurimine

lõpetada. Magnat Partners OÜ selgitas, et tema töötajad teostasid ehitusobjektil koristustöid

omal algatusel tellijaga kokku leppides ning tööandja teadmata. Seega ei olnud töötajad

objektil Magnat Partners OÜ töötajatena.

4. Tööinspektsioon edastas 05.02.2018 Magnat Partners OÜ-le märgukirja nr 3-6/696, milles

selgitas, et Tööinspektsioonil on seadusest tulenev kohustus uurida kõiki surmaga lõppenud

tööõnnetusi ning uurimise käigus on Tööinspektsioonil õigus saada koopiaid tööandja kogutud

või koostatud uurimis- ja muudest dokumentidest. Tööinspektsioon palus väljastada uurimise

läbiviimiseks vajaminevad dokumendid.

5. Tööinspektsioon tegi Magnat Partners OÜ-le 13.03.2018 ettekirjutuse nr 3-6/696-6,

millega kohustas Magnat Partners OÜ-d viima läbi tööõnnetuse uurimine ja esitama koopiad

uurimise käigus kogutud tõenditest ja dokumentidest. Ettekirjutusest nähtuvalt ei ole

vaatamata korduvatele meeldetuletustele kaebaja tööõnnetuse uurimistoiminguks vajalikke

dokumente Tööinspektsioonile edastanud. Ettekirjutuses tehti Magnat Partners OÜ-le

sunnivahendi rakendamise hoiatus, mille kohaselt rakendatakse ettekirjutuses esitatud nõude

hiljemalt 19.03.2018 täitmata jätmisel sunniraha 750 eurot.

6. Magnat Partners OÜ esitas ettekirjutuse peale vaide, mille Tööinspektsioon jättis

11.04.2018 vaideotsusega rahuldamata. Tööinspektsiooni järelevalvepädevus sõltub töösuhte

olemasolust, mitte sellest, kuidas leping on vormistatud. Kõik töölepingud (sõltumata vormist)

alluvad Tööinspektsiooni järelevalvele. Tööinspektsioonil on õigusaktidest tulenev volitus

selleks, et otsustada poolte vahel sõlmitud lepingu liigi üle, tunnistada nende suhe ilma poolte

vastavasisuliste tahteavaldusteta töösuhteks ning menetleda seejärel õnnetusjuhtumit

tööõnnetusena. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduses (TTOS) ja Vabariigi Valitsuse määruses

nr 75 „Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ja uurimise kord“ (määrus

nr 75) sätestatud järelevalvepädevusest tuleneb Tööinspektsioonile õigus tõlgendada

pooltevahelist töösuhet ning kohaldada ebaselguse puhul töötaja jaoks soodsamat, s.o

töölepingulisest suhtest tulenevat regulatsiooni. TTOS § 1 lg 4 kaudu laieneb

Tööinspektsioonile ka haldusmenetluse seaduse (HMS) §-st 6 tulenev haldusorgani

uurimiskohustus. Tööinspektsioon ei saa uurimist lõpetada üksnes põhjusel, et tööandja (või

ka kannatanu) väidab, et tegemist pole tööõnnetusega, kuna poolte vahel puudub töösuhe.

3-18-943

3(8)

Esmajoones on tööandja kohustus viia läbi tööõnnetuse uurimine ja vaidluse korral tõendada,

et tegu on muu võlaõigusliku lepinguga, mitte töölepinguga, mis välistaks õnnetusjuhtumi

käsitlemise tööõnnetusena. Töötamise registri kanne ei tähenda automaatselt, et poolte vahel

on sõlmitud töötamise registris määratletud leping. Lepingu sõlmimist tõendab lepingu

olemasolu. Kuigi võlaõigusseadus (VÕS) ei näe võlaõiguslikule lepingule kehtivuse eeldusena

ette kohustuslikku kirjalikku vormi, siis peab tööandja tõendama, et poolte vahel oli sõlmitud

töölepingust erinev (võlaõiguslik) leping. MT poolt 05.02.2018 Tööinspektsioonile edastatud

teatis ei vasta määruse nr 75 § 4 lg 8 nõuetele, kuna tööandja pole esitanud õnnetusjuhtumi

asjaolusid, samuti pole välja toodud uurimise lõpetamise põhjendust (uurimist pole läbi

viidudki) ega esitatud kirjalikke tõendeid, mis kinnitaks, et poolte tegelik tahe oli sõlmida

võlaõiguslik leping. Vaide esitaja pole vaatamata Tööinspektsiooni nõudmistele viinud

tänaseni läbi tööõnnetuse uurimist, esitanud nõuetele vastavat tööõnnetuse raportit või akti ega

ka uurimise läbiviimiseks vajalikke dokumente. Ettekirjutuse täitmise tähtaja pikkuse

määramine on haldusorgani kaalutleda. Haldusakti vaidlustamise tähtaeg on sätestatud HMS

§-s 75. Tegemist on kahe teineteisest sõltumatu tähtajaga. Ettekirjutuse täitmiseks antud

tähtaeg on õiguspärane.

7. Magnat Partners OÜ esitas 10.05.2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tööinspektsiooni

13.03.2018 ettekirjutuse nr 3-6/696-6 ja 11.04.2018 vaideotsuse nr 1.4-1/728-2 tühistamiseks.

Vaidlustatud ettekirjutus ei ole põhjendatud ja on õigusvastane. XX ei olnud Magnat Partners

OÜ töötaja. Tegemist oli töövõtulepingu alusel teenust osutava isikuga, mistõttu vastustajal ei

ole õigus käsitada kaebajat tööandjana ning teha Magnat Partners OÜ-le kohustavaid

ettekirjutusi. Töötajate registri andmetel oli XX registreeritud Magnat Partners OÜ juures

07.06.2017 võlaõigusliku lepingu alusel ning oli võlaõiguslepingu alusel teenust osutavaks

isikuks. Järelikult ei olnud XX Magnat Partners OÜ töötaja töölepingu seaduse (TLS)

tähenduses.

Vaideotsusega on hakatud ettekirjutust täiendavalt motiveerima, mis ei saa olla vaideotsuse

sisuks ega vaidemenetluse mõtteks. Vaide lahendaja peab otsustama, kas olemasolev

ettekirjutus on õiguspärane või mitte, mitte aga ettekirjutust põhjendama ja õigustama.

8. Tööinspektsioon palus jätta kaebuse rahuldamata. Tööinspektsiooni 13.03.2018

ettekirjutus nr 3-6/696-6 ja 11.04.2018 vaideotsus nr 1.4-1/728-2 on õiguspärased ning nende

tühistamiseks puudub alus.

Tööinspektsioonil on riikliku järelevalve pädevus töötervishoidu, tööohutust ja töösuhteid

reguleerivate õigusaktide täitmise üle töökeskkonnas ning õigus kohaldada riikliku järelevalve

erimeetmeid seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses. Tööinspektsioonile antud volituste

kasutamine ei saa sõltuda sellest, kas töölepingule iseloomulike tunnustega suhe on

vormistatud töölepinguna või võlaõigusliku lepinguna. Töölepingulisest suhtest vastupidise

tõendamiseks ei piisa üksnes paljasõnalisest väitest, et poolte tahteks oli sõlmida töövõtu- või

käsundusleping, kui seda tõendada ei ole võimalik.

Kõik töölepingud (sõltumata vormist) alluvad Tööinspektsiooni järelevalvele. Kohtupraktika

kohaselt loetakse vaidluse korral lepingu olemuse üle, et pooled sõlmisid töölepingu, kui

väidetav tööandja ei tõenda vastupidist või õigussuhte tunnuste põhjal pole ilmne, et pooled

sõlmisid teistsuguse lepingu. Sisuliselt on tegemist pööratud tõendamiskohustusega, mille

raames tuleb väidetaval tööandjal vaidluse korral tõendada, et tegu on muu võlaõigusliku

lepinguga, mitte töölepinguga. Kaebaja ei ole tõendanud, et pooled sõlmisid töölepingust

erineva lepingu. Kanne töötamise registris ei tähenda automaatselt, et poolte vahel on

sõlmitud töötamise registris määratletud leping. Lepingu sõlmimist tõendab vastavasisulise

lepingu olemasolu. Kuigi VÕS ei näe võlaõiguslikule lepingule kehtivuse eeldusena ette

3-18-943

4(8)

kohustuslikku kirjalikku vorminõuet, peab väidetav tööandja tõendama, et poolte vahel oli

sõlmitud töölepingust erinev (võlaõiguslik) leping (TLS § 1 lg 2).

Vastustaja ei saa loobuda menetlemisest võimaliku tööõnnetuse asjaolude väljaselgitamiseks

põhjusel, et tööandja ei pea lepingulist suhet töölepinguliseks ega sellest lähtuvalt juhtumit

tööõnnetuseks. Sarnastel tingimustel tööd tegevad isikud ei tohi töö tegemisel toimunud

õnnetusjuhtumi korral sattuda põhjendamatult halvemasse olukorda ega jääda ilma

soodsamast kohtlemisest pelgalt seetõttu, et tööandja (sh ka teadmatusest või eksituse tõttu)

nimetab pooltevahelise suhte töölepingulisest erinevaks suhteks. TTOS ja määruses nr 75

sätestatud järelevalvepädevusest tuleneb Tööinspektsioonile õigus tõlgendada pooltevahelist

töösuhet ning kohaldada ebaselguse puhul töötaja jaoks soodsamat, s.o töölepingulisest

suhtest tulenevat regulatsiooni.

TTOS § 1 lg 4 kaudu laieneb Tööinspektsioonile ka HMS §-st 6 tulenev haldusorgani

uurimiskohustus. Ettekirjutus tehti seoses sellega, et kaebaja ja XX vahel oli vastustaja

hinnangul töölepinguline suhe ning kaebaja pole viinud läbi 24.01.2018 toimunud tööõnnetuse

nõuetekohast uurimist ega esitanud Tööinspektsioonile määruse nr 75 § 4 lg-s 4 nimetatud

tööõnnetuse raportit või § 4 lg-s 8 nimetatud akti. Kaebaja poolt 05.02.2018

Tööinspektsioonile edastatud teatis ei vasta määruse nr 75 § 4 lg 8 nõuetele. Nimetatud

teatises ei ole kaebaja volitatud esindaja kirjeldanud õnnetusjuhtumi asjaolusid (mis juhtus,

kellega, mis põhjusel), samuti pole välja toodud uurimise lõpetamise põhjendust (uurimist

pole läbi viidudki) ega esitatud kirjalikke tõendeid, mis kinnitaks, et poolte tegelik tahe oli

sõlmida võlaõiguslik leping.

9. Tallinna Halduskohus jättis 08.11.2018 otsusega kaebuse rahuldamata ja mõistis

kaebajalt Tööinspektsiooni kasuks välja menetluskulu 20,40 eurot.

Kaebaja ei ole esitanud väidetavalt XX-ga sõlmitud võlaõiguslikku lepingut vastustajale ega

kohtule. Menetlusosalistel on kohustus tõendada oma väiteid. Kanne töötamise registris ei

asenda võlaõiguslikku lepingut ega tõenda selle olemasolu.

Kui kaebaja väidab, et tegemist ei olnud tööõnnetusega, siis peab ta selle kohta määruse nr 75

§ 4 lg 1 kohaselt koostama akti, milles kirjeldab asjaolusid ja esitab põhjendused. Sellist akti

ei ole kaebaja vastustajale esitanud.

Määruse nr 75 § 5 lg-test 1 ja 4 tulenevalt oli Tööinspektsioon õigustatud nõudma Magnat

Partners OÜ-lt tööõnnetusega seotud dokumente. Kaebaja omakorda pidi koostama

ülalmainitud akti selle kohta, et äriühingu arvates ei olnud tegemist tööõnnetusega, esitades

selles vastavad põhjendused/selgitused ning edastama selle Tööinspektsioonile, mida aga

tehtud ei ole. Antud juhul olid tõendid ja andmed Tööinspektsioonile vajalikud traagiliselt

lõppenud tööõnnetuse asjaolude ja põhjuste väljaselgitamiseks (HMS § 38 lg-d 1 ja 3).

Saades tööõnnetuse tunnustele viitava teabe, on Tööinspektsioon kohustatud TTOS ning selle

alusel antud aktidele vastavalt teostama järelevalvet, mida ei saa tõlgendada põhjendamatu

sekkumisena eraõiguslikesse suhetesse. Kaebaja poolt Tööinspektsioonile 05.02.2018 esitatud

teatis ei vasta sisult määruse nr 75 § 4 lg 8 nõuetele.

Kaebaja väited, et hukkunud XX ei olnud Magnat Partners OÜ töötaja ning tegemist oli

töövõtulepingu alusel teenust osutava isikuga ning vastustajal ei olnud õigust käsitada

kaebajat tööandjana, on paljasõnalised ja tõendamata. Töölepingulisest suhtest vastupidise

tõendamiseks ei piisa üksnes paljasõnalisest väitest, et poolte tahteks oli sõlmida töövõtu- või

käsundusleping, kui seda tõendada ei ole võimalik. Kaebaja on nii vaidemenetluses kui ka

kohtule esitatud kaebuses üksnes väitnud, et XX ja kaebaja vahel oli sõlmitud võlaõiguslik

3-18-943

5(8)

leping ning seda tõendab kanne töötamise registris. Vastustaja on õigesti märkinud, et kõik

töölepingud (sõltumata vormist) alluvad Tööinspektsiooni järelevalvele. Vaidluse korral

lepingu olemuse üle loetakse, et pooled sõlmisid töölepingu, kui väidetav tööandja ei tõenda

vastupidist või kui õigussuhte tunnuste põhjal ei ole ilmne, et pooled sõlmisid teistsuguse

lepingu. Kaebaja ei ole tõendanud vaidemenetluses ega kohtumenetluses, et pooled sõlmisid

töölepingust erineva lepingu.

Tööinspektsiooni

saa

loobuda

võimaliku

tööõnnetuse

asjaolude

väljaselgitamise

menetlemisest põhjusel, et tööandja, kellega kujunenud õigussuhte raames õnnetus toimus, ei

pea lepingulist suhet töötajaga töölepinguliseks ega sellest lähtuvalt juhtumit tööõnnetuseks.

Sarnastel tingimustel tööd tegevad isikud ei tohi töö tegemisel toimunud õnnetusjuhtumi

korral sattuda põhjendamatult halvemasse olukorda ega jääda ilma soodsamast kohtlemisest.

TTOS ning määruses nr 75 sätestatud järelevalvepädevus annab Tööinspektsioonile õiguse

tõlgendada poolte vahelist töösuhet ning kohaldada ebaselguse puhul töötaja jaoks soodsamat,

s.o töölepingulisest suhtest tulenevat regulatsiooni.

Vastustaja on õiguspäraselt käitunud, nõudes kaebajalt surmaga lõppenud tööõnnetuse kohta

uurimise läbiviimist ning asjakohaste tõendite (sh raporti või akti) esitamist, mida kaebaja ei

ole teinud. Tööinspektsioonil oli õigus käsitada Magnat Partners OÜ-d XX tööandjana ning

teha kaebajale ettekirjutus kohustusega viia läbi tööõnnetuse uurimine, mille lõppedes esitada

koopiad uurimise käigus kogutud tõenditest ja dokumentidest (sh raport või akt).

Kohtul puuduvad andmed selle kohta, et kaebaja suhtes oleks kohaldatud sunniraha (sunniraha

määramise otsus). Vastustaja esindaja kinnitas 18.09.2018 toimunud kohtuistungil, et

kaebajale ei ole sunniraha kohaldatud, seda alles kaalutakse.

Kaevatav ettekirjutus, samuti vaideotsus, on piisavalt põhjendatud ning oma sisult selged ja

arusaadavad. Kohus ei ole tuvastanud menetlusnormide rikkumist vastustaja poolt. Kaevatav

ettekirjutus, sh sunniraha kohaldamise hoiatus ja vaideotsus, on õiguspärased ning puudub

alus nende tühistamiseks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

10. Magnat Partners OÜ palub 10.12.2018 apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu

otsus ja uue otsusega kaebus rahuldada ning jätta menetluskulud vastustaja kanda.

Tööinspektsioon soovis vaidlustatud ettekirjutusega saada kaebajalt tõendeid ja dokumente,

samas ei ole ettekirjutuse resolutsioonis täpsustatud, milliseid konkreetseid tõendeid ja

dokumente silmas on peetud. Praktikas, juhul kui Tööinspektsioon soovib tööandjalt raporti

koostamist, tehaksegi ettekirjutus raporti koostamiseks, mitte tõendite ja dokumentide

kogumiseks.

Kaebaja on 05.02.2018 esitanud Tööinspektsioonile määruse nr 75 § 4 lg-s 8 märgitud akti.

Aktis on selgitatud, et tegemist ei olnud tööõnnetusega ja paluti uurimine lõpetada.

Tööinspektsioon ei saa kohustada isikut raporti esitamiseks olukorras, kus isik leiab, et

tööõnnetust ei toimunud. Arvestades, et ettekirjutusega on nõutud kas raportit või akti ning akt

on juba Tööinspektsioonile esitatud, siis on ettekirjutus juba täidetud.

Tööinspektsioonil ei olnud õigust ettekirjutuses väita, et tegemist oli töösuhtega. Küsimus, kas

tegemist oli töölepingu või mingi muu kokkuleppega, on fakti küsimus ja tööinspektor peab

lähtuma talle teadaolevast infost, sh kaebaja esitatud infost. Kohus ja vastustaja oleks pidanud

lähtuma töötajate registrist, mille kohaselt XX oli registreeritud kaebaja juures võlaõigusliku

lepingu alusel. Tegemist on riikliku registriga, millest saab lähtuda ka Tööinspektsioon.

3-18-943

6(8)

Töötamise registri kanne pöörab ümber klassikalise tõendamiskoormuse, mille kohaselt

eeldatakse vaidluse korral töösuhte olemasolu. Seega peab Tööinspektsioon tõendama

vastupidist (s.o töötamist töölepingu alusel). Vastustaja möönab ka ise halduskohtule esitatud

vastuses, et ettekirjutuses ei ole piisavalt põhjendatud, kuidas tööinspektor-uurija jõudis

järelduseni, et kaebaja ja XX vahel oli töölepinguline suhe (vastuse p 3.3). Järelikult ei ole

ettekirjutus põhjendatud.

Halduskohus ei ole võtnud seisukohta kaebuse taotluste suhtes tühistada sunniraha ja

vaideotsus.

11. Tööinspektsioon palub 25.01.2019 kirjalikus vastuses jätta apellatsioonkaebus

rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.

Vaidlustatud ettekirjutuses on toodud loetelu dokumentidest, mida kaebajal paluti esitada.

Lisaks on ettekirjutuses viide, et kaebajale on 05.02.2018 saadetud märgukiri, kus samuti

selgitati, milliseid dokumente tuleb esitada. Kaebaja ei ole siiani tööõnnetuse uurimist läbi

viinud. Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohaga, et ettekirjutus on täidetud. Kaebaja

05.02.2018 kiri ei vasta määruse nr 75 § 4 lg 8 nõuetele. See, et tööandja ei tea, kus tema

töötajad töötavad, ei ole asjakohane väide. Tööandja ei ole õnnetuse asjaolusid üldse uurinud.

Kaebaja 05.02.2018 kirjast ei nähtu need asjaolud, mis annavad informatsiooni, et

õnnetusjuhtumit ei saa tööõnnetusena käsitada. Tööinspektsioon ei saa lõpetada omapoolset

uurimist lihtsalt sellepärast, et tööandja on esitanud enda arvates akti. Isegi kui tegemist oleks

aktiga, siis on tööandja koostatud akt üks tõend teiste seas ning ilma kõiki tõendeid kaalumata

ei saa vastustaja otsust langetada.

Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohaga, et tegemist ei olnud töösuhtega. TLS § 1 lg 2

sätestab töötaja kaitse eesmärgil eelduse, mille kohaselt loetakse leping, mille puhul teeb üks

isik teisele tasu eest tööd, seni töölepinguks, kuni ei ole tõendatud vastupidist. See tähendab,

et vaidluse korral tuleb tööandjal tõendada, et tegu on muu võlaõigusliku lepinguga, mitte

töölepinguga. Seda seisukohta ei väära asjaolu, et töötamise registris oli XX töötamise liigiks

märgitud võlaõiguslik leping. Kande tegijal ei pruugi olla piisavalt teadmisi õigussuhte

kvalifitseerimiseks. Kohtupraktikas on leitud, et juhul, kui poolte kokkuleppel on nii

töölepingu kui mõne muu tsiviilõigusliku lepingu tunnused nii, et lepingulise suhte olemust ei

ole võimalik üheselt määratleda, ja tööandja ei tõenda, et pooled sõlmisid mõne muu lepingu,

tuleb sõlmitud leping lugeda töölepinguks (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-3-05, p-d 15, 18).

Kaebaja ei ole tõendanud, et ta on sõlminud võlaõigusliku lepingu.

Ettekirjutus vastab HMS § 54 nõuetele ja on piisavalt põhjendatud.

Halduskohus on otsuses võtnud seisukoha sunniraha ja vaideotsuse tühistamise küsimuses.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12. Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks ei

ole alust. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

13. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja väitega, et Tööinspektsiooni 13.03.2018 ettekirjutusest

ei olnud kaebajale arusaadav, millised dokumendid tuli Tööinspektsioonile esitada.

Ettekirjutusest nähtuvalt oli Tööinspektsioon enne ettekirjutuse tegemist saatnud kaebajale

26.01.2018 ja 05.02.2018 kirjad, kohtule on neist esitatud 05.02.2018 kiri (tl 45). 05.02.2018

kirjas on viidatud 26.01.2018 kirjale ning on toodud ära täpne loetelu dokumentidest, mille

edastamist Tööinspektsioon kaebajalt ootas: 1) XX tööleping; 2) XX ametijuhend; 3) XX-le

läbiviidud juhendamise registreerimise dokument; 4) XX viimase tervisekontrolli teostamise

3-18-943

7(8)

andmed; 5) ohutusjuhendid, mille alusel juhendati XX; 6) isikukaitsevahendite väljastamise

registreerimise dokumendid; 7) ettevõtte riskianalüüs; 8) töötervishoiu ja tööohutuse nõuete

eest vastutava isiku määramist ettevõttes ja tema pädevust tõendav dokument; 9) alltöövõtu

teostamisel lepingu koopia. Selles kirjas asus Tööinspektsioon ka seisukohale, et tegemist oli

tööõnnetusega, esitas selle seisukoha kohta põhjendused ning palus esitada vormikohase

tööõnnetuse raporti. Niisiis oli kaebajal Tööinspektsiooni 13.03.2018 ettekirjutuse saamise

ajaks teada dokumentide loend, mida Tööinspektsioon kaebajalt ootab; Tööinspektsiooni

seisukoht, et tegemist oli tööõnnetusega ja Tööinspektsiooni seisukoht, et kaebaja 05.02.2018

kirja (milles kaebaja väitis, et tegemist pole tööõnnetusega ja palus uurimine lõpetada) ei

aktsepteerita määruse nr 75 § 4 lg 8 kohase aktina ning esitada tuleb TTOS § 24 lg 4 ja

määruse nr 75 § 4 lg 4 (kuni 31.12.2018 kehtinud redaktsioonis) kohane tööõnnetuse raport.

Järelikult pidi ettekirjutus, arvestades kaebajaga varasemalt toimunud kirjavahetust, olema

kaebajale piisavalt arusaadav ja täidetav. Kaebaja ei ole Tööinspektsioonile teada andnud, et

tal puuduksid nõutud dokumendid.

14. Ringkonnakohus on haldusasja nr 3-16-1815 lahendades asunud 17.01.2018 otsuses

seisukohale, et Tööinspektsioonil on õigus töösuhe ümber kvalifitseerida olenemata sellest,

kuidas õigussuhte pooled ise seda käsitavad. Viidatud vaidluses ei kinnitanud mitte üksnes

tööandja ja töötamise register töö tegemist võlaõigusliku lepingu alusel, vaid ka töötaja ise.

Sellest hoolimata asus ringkonnakohus seisukohale, et töötamise kvalifitseerimise puhul

kehtib töölepingu eeldus, v.a, kui tööandja ei tõenda vastupidist, eelkõige juhul, kui töö

tegemiseks kohustatud isik on töö tegemise viisi, aja ja koha valikul olulisel määral iseseisev

(TLS § 1 lg 4). Seetõttu on asjakohane ka Riigikohtu seisukoht, mille kohaselt tuleb sõlmitud

leping lugeda töölepinguks juhul, kui poolte kokkuleppel on ühtviisi nii töölepingu kui ka

mõne muu tsiviilõigusega reguleeritava lepingu tunnused, mistõttu ei ole lepingulise suhte

olemust võimalik üheselt määrata, ja tööandja ei tõenda, et pooled sõlmisid mõne muu

lepingu. Üksnes juhul, kui on ilmne, et vaidlusalune leping ei ole tööleping, loeb kohus

sõltumata poolte väidetest tuvastatuks, et pooled ei sõlminud töölepingut (nt Riigikohtu otsuse

nr 3-2-1-26-10 p 11 ja seal viidatud lahendid). Ringkonnakohus leidis lisaks, et vastustaja ei

saa loobuda võimaliku tööõnnetuse menetlemisest põhjusel, et tööandja ei pea lepingulist

suhet töölepinguliseks ega sellest lähtuvalt juhtumit tööõnnetuseks. TTOS-s ja määruses nr 75

sätestatud järelevalvepädevusest tuleneb Tööinspektsioonile õigus tõlgendada pooltevahelist

töösuhet ning kohaldada ebaselguse puhul töötaja jaoks soodsamat, s.o töölepingulisest

suhtest tulenevat regulatsiooni. Ringkonnakohus on jätkuvalt samal seisukohal. Et kaebaja ei

ole oma väite (XX ei tegutsenud õnnetuse juhtudes Magnat Partners OÜ töötajana, vaid

omaalgatuslikult ning XX-l ei olnudki kaebajaga töösuhet) kinnituseks esitanud mitte ühtegi

tõendit, on Tööinspektsioon õigustatult eeldanud töösuhet kaebaja ja XX vahel. Asjaolu, et

XX on töötamise registris registreeritud töötama kaebaja juures võlaõigusliku lepingu alusel,

ei pööra tõendamiskoormust ümber.

15. Õige ei ole kaebaja väide, et 05.02.2018 kirja saatmisega oli ta esitanud määruse nr 75 § 4

lg 8 kohase akti, millega ta oli juba tegelikult Tööinspektsiooni nõudmised täitnud. Määruse

nr 75 § 4 lg 8 kohase akti koostamine eeldab tööõnnetuse uurimise läbiviimist tööandja poolt.

Tööõnnetuse uurimise toimingud on kirjeldatud määruse nr 75 § 3 lg-s 2. Vaidlus puudub

selles, et kaebaja ei ole tööõnnetust üldse uurinudki. Järelikult ei saanud kaebaja tööõnnetust

uurimata esitada Tööinspektsioonile ka määruse nr 75 § 4 lg 8 kohast akti.

16. Halduskohus on otsuse lk-l 7 võtnud seisukoha, et sunniraha määramise hoiatus ja

vaideotsus olid tulenevalt ettekirjutuse õiguspärasusest samuti õiguspärased. Ettekirjutuses on

tehtud sunniraha hoiatus asendustäitmise ja sunniraha seaduse § 7 alusel ning kaebaja ei ole

selgitanud, miks on ta seisukohal, et see on õigusvastane. Asjas ei ole esitatud tõendeid, et

sunniraha oleks kaebaja suhtes kohaldatud. Kaebuses ei ole ka märgitud, kuidas rikub

3-18-943

8(8)

vaideotsus kaebaja subjektiivseid õigusi ettekirjutusest eraldiseisvalt (HKMS § 45 lg 4).

Vaideotsuses on vastatud vaides esitatud etteheidetele, mistõttu peabki vaideotsuse põhjendus

olema põhjalikum kui ettekirjutuses esitatu.

17. Eelnevast tulenevalt ja HKMS § 200 p 1 alusel jääb Magnat Partners OÜ

apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.

18. HKMS § 108 lg 1 kohaselt jäävad kaebaja apellatsiooniastme menetluskulud kaebaja

kanda ning HKMS § 109 lg 1 alusel vastustaja võimalikud menetluskulud vastustaja kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)