4-18-6569/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

4-18-6569

K O H T U O T S U S

E E S T I V A B A R I I G I N I M E L Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 04.04.2019.a, Tallinna Kohtumaja Väärteoasja number 4-18-6568 (2403,18,000222) Kohtunik Violetta Kõvask Väärteoasi D.I 21.12.2018.a kaebus Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri piirivalvebüroo migratsioonijärelevalve vaneminspektor Eve Kikkase 14.12.2018.a otsusele väärteoasjas 2403,18,000222. Kaebuse esitaja

D.I , isikukood: XXX; elukoht: x Ukraina ; kodakondsus. Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri piirivalvebüroo Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. D.I esindaja kaebus Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Jätta

piirivalvebüroo migratsioonijärelevalve vaneminspektor Eve Kikkase 14.12.2018.a otsusele väärteoasjas 2403,18, kohtuvälise menetleja otsusele rahuldamata. 000222

2. Politsei- Jätta ja Piirivalveameti Ida prefektuuri piirivalvebüroo migratsioonijärelevalve vaneminspektor Eve Kikkase 14.12.2018.a otsus väärteoasjas 2403,18,000222 muutmata.

3. ning Politseija Piirivalveameti Ida Kohtuotsuse ärakiri saata D.I ’le piirivalvebüroole.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamise päevast. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isikul advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

4-18-6569

VAIDLUSTATAVA OTSUSE SISU

14.12.2018.a koostas Politsei-

- ja ja Piirivalveameti Ida prefektuuri piirivalvebüroo piiri migratsioonijärelevalvetalituse menetlusgrupi migratsioonijärelevalve vaneminspektor Eve Kikkas kiirmenetluse otsuse väärteoasjas 2403,18,000222 D.I suhtes. Otsusega karistati D.I’t

Välismaalaste seaduse ) § järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest (edaspidi VMS rahatrahviga 140 eurot.

Vastavalt VMS § 104 lg 3 alusel välismaalasel, kes viibib Eestis seadusliku aluseta, sealhulgas kellele on haldusaktiga või kohtulahendiga pandud kohustus Eestist lahkuda, on keelatud Eestis töötada.

Menetlusalust isikut karistati Eestis seadusliku aluseta VMS § järgi selle eest, et ta viibides (alates 05.11.2018-29.11.2018 ja 03.12.2018 kuni 14.12.2018, kokku 37 kalendripäeva) töötas ta alates 10.01.2018.a ettevõttes AS töölepingu alusel, saades tehtud töö eest töötasu. Seega töötas D. x

viibides Eestis ilma seadusliku aluseta alates 05.11.2018 kuni otsuse koostamise ajani (14.12.2018) 40 kalendripäeva. KAEBUSE SISU

21.12.2018.a esitas D.I esindaja kaebuse Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri piirivalvebüroo piiri ja migratsioonijärelevalvetalituse menetlusgrupi migratsioonijärelevalve -

vaneminspektor Eve 000222. Menetlusalune Kikkas kiirmenetluse otsusele väärteoasjas 2403,18, isik taotles kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist.

Menetlusalune isik palus kohtul tuvastada tema seaduslik viibimine Eestis Poola viisa alusel.

Menetlusalune isik selgitas kaebuses, et ta saabus viimati Eesti territooriumile 03.12.2018.a ettevõttes AS praktika läbimise eesmärgil kui Poznani kõrgkooli üliõpilane Poola mitmekordse x

viisa (kehtivusega 28.10.2018-27.10.2019) alusel. Leping praktika läbiviimiseks on sõlmitud perioodiks 05.11.2018 kuni 04.11.2019. Menetlusalune isik ei ole viibinud ega töötanud Eestis ilma seadusliku aluseta, teda on ebaõiglaselt ja ülemääraselt karistatud tegude eest, mida ta pole toime pannud ning tema vaba liikumist ja eneseteostust on olulisel määral piiratud, millega on rikutud tema inimõigusi. soovis väärteoasja lahendamist kirjalikus menetluses. D.I

Kohtuvälise menetleja kirjalik seisukoht saabus Harju Maakohtusse .a. Kohtuväline 17.01.2019 menetleja nõustub kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja ei nõustu kaebaja taotlusega ja märgib, et kiirmenetluse otsuse koostamisel on arvestatud kõiki asjaolusid kogumis ning määratud karistus on proportsionaalne isiku süüga. Kohtuväline menetleja palub jätta väärteootsus muutmata ja jätta kaebus rahuldamata. KOHTU SEISUKOHT Kohus, tutvunud menetlusaluse isiku esitatud kaebuse, kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukohaga ning väärteoasja materjalidega, leiab, et menetlusaluse isiku kaebus tuleb jätta rahuldamata.

VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaol

usid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused. VTMS § 133 kohaselt peab kohus välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud

4-18-6569

väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS §

30 sätestatud alustel (p 8), kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid (p 9) ning kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10).

1. Objektiivne koosseis VMS § sätestab vastutuse Eestis seadusliku aluseta viibiva välismaalase Eestis töötamise eest. Välismaalane on isik, kes ei ole Eesti kodanik. Kuivõrd VMS § koosseis on osaliselt blanketne, tuleb seda täiendavalt sisustada sättega, milles etteheidetav rikkumine seisnes. Käesolevas asjas on väärteootsuse kohaselt rikutud õigusnormiks VMS § 104 lg 3, mille kohaselt, välismaalasel, kes viibib Eestis seadusliku aluseta, sealhulgas kellele on haldusaktiga või kohtulahendiga pandud kohustus Eestist lahkuda, on keelatud Eestis töötada. Kohtul tuleb seega tuvastada, kas D.I oli õiguslik alus Eestis viibimiseks ning seejärel kas isik töötas. Kiirmenetluse otsus 000222) kohaselt saabus Ukraina kodanik D.I e (väärteoasjas 2403,18, (ik. 19861102-05951) viimati Schengeni liikmesriikide territooriumile 03.12.2018.a ja viibis Eestis Ukraina kodaniku biomeetrilise passi alusel, viisavabalt. D.I on 180- se tagasiulatuva päeva

perioodi jooksul viibinud Eestis perioodidel 12.07.2018-09.10.2018, 05.11.2018-29.11.2018 ja 03.12.2018-14.12.2018,

. so kokku 127 päeva, ületades sellega Eestis viibimisaega 37 päeva võrra Maksuja Tolliameti töötamise registri andmetel töötab D.I alates 10.01.2018 ettevõttes x AS töölepingu alusel, saades tehtud töö eest töötasu. Seega töötas D.I , viibides Eestis ilma seadusliku aluseta alates 05.11.2018 kuni 14.12.2018 40 kalendripäeva. Otsuse kohaselt tunnistas menetlusalune isik oma süüd ja nõustus kiirmenetluse kohaldamisega.

Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli järgi saabus D.I Eestisse 05.11.2018.a Poola viisaga. 29.11.2018 lahkus Eestist 5 päevaks ning naases uuesti 03.12.2018.a. Menetlusalune isik pöördus 14.12.2018.a politsei poole elamisloa taotlemiseks, et jätkata töötamist x D.I kinnitas . ütlusi andes, et rikkumine oli talle arusaadav. Väärteomaterjalidele on lisatud ka koopia (14.12.2018.a seisuga) D.I rahvuspassist nr x, mis kinnitab, et menetlusalusel isikul on Ukraina kodakondsus. Passi sissekanded kinnitavad ka

väärteoprotokollis ja ülekuulamise protokollis märgitut, et isik on viibinud Eesti Vabariigi territooriumil perioodidel 12.07.2018-09.10.2018, 05.11.2018-29.11.2018 ning sisenenud uuesti 03.12.2018.

Töötamise registri väljavõtte kohaselt on D.I ja i vahel kehtiv tööleping. Töötamise x - AS

alguseks on märgitud 12.01.2018 ning töötamise liigiks tööleping (v Füüsilise isiku iisa alusel). tööandja väljavõtte kohaselt on näha, et menetlusalusele isikule on perioodil 01.2018 kuni 11.2018 makstud igakuiselt töötasu. Kaebuses märgib D.I, et saabus Eestisse Poola Vabariigi pikaajalise viisa alusel kui Pozani kõrgkooli üliõpilane AS praktika läbimise eesmärgil x . Poola pikaajaline viisa kehtib alates

28.10.2018 kuni 27.10.2019 ja kolmepoolne l b alates 05.11.2018 eping praktika läbimiseks kehti kuni 04.11.2019.a. Poola Vabariigi viisa olemasolu on menetlusaluse isiku põhiargument, miks tema hinnangul ei ole ta Eestis seadust rikkunud. Kohus selgitab, et Schengeni konventsiooni liikmesriigi VMS § lg 3 alusel võib välismaalane pädeva asutuse (käesoleval juhul Poola Vabariigi ametiasutus) antud elamisloa alusel Eestis viibida

4-18-6569

kuni 90 kalendripäeva 180 päeva jooksul. Pikemaks viibimiseks kui 90 päeva, peab välismaalane aga taotlema pikaajalist viisat VMS § 43 lg 1 p 10 alusel. Asjaolu, et menetlusalusel isikul kehtib Poola Vabariigi pikaajaline viisa kuni 27.10.2019.a ei vabasta teda Eestis viisa taotlemisest, kui ta soovib viibida Eestis pikaajaliselt ( ). Praktika rohkem kui 90 kalendripäeva 180 päeva jooksul eesmärgil Eestis töötamiseks peab eelnevalt olema vormistatud lühiajalise Eestis töötamise registreerimine Politseija Piirivalveametis. Lühiajalise töötamise kutseõppe praktika eesmärgil võib registreerida välisriigis asuva õppeasutuse suunamisel, kui praktika on õppeprogrammi osa

(VMS § 106 lg 16). Soovides Eestis tööle asuda välisriigi õppeasutuse suunamisel kutseõppe praktika läbimise eesmärgil oleks pidanud menetlusalune isik omama kehtivat lühiajalise töötamise registreerimist kutseõppepraktika eesmärgil või taotlema tähtajalist elamisluba. Menetlusalune isik ei omanud Eesti pikaajalist viisat töötamiseks kutseõppe praktika läbimiseks ja viibis Eestis seadusliku aluseta. Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et väärteoasja materjalidega on täielikult tõendatud, et D.I töötas alates 05.11.2018 kuni 14.12.2018 viibides Eestis ilma seadusliku aluseta. Seega vastab D. poolt toimepandud tegu VMS § sätestatud objektiivsetele tunnustele.

2. Subjektiivne koosseis KarS §15 lg 3 sätestab, et väärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Seega on VMS

§ sätestatud süüteokoosseis täidetud, kui isik on teo toime pannud tahtlikult või ettevaatamatusest.

Subjektiivse koosseisu osas leiab kohus, et D.I pani temale etteheidetava väärteo toime ettevaatamatusest, hooletuse vormis. KarS § 18 lg 3 sätestab, et isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Kohtu hinnangul pani D.I teo toime hooletusest, kuna ta ei olnud teadlik õigusnormidest, mis reguleerivad Eestis viibimist ja töötamist

. Kui menetlusalune isik oleks käitunud kohusetundlikult (kontrollinud välismaalaste Eestis viibimise seaduslikku alust), ei oleks VMS 104 lg 3 sätestatud kohustust rikutud. Seega leiab kohus leiab, et D on täitnud VMS § sätestatud väärteo subjektiivse koosseisu.

3. Õigusvastasus ja süü

D.I Menetlusalune isik oli teo teos puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud. toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14 aastane, sest kriminaalasja materjalidest ei nähtu KarS § - - s 34 sätestatud asjaolusid ning kaebaja on sündinud 1986. aastal. Samuti puuduvad menetlusaluse isiku puhul Seega on D.I süüd välistavad asjaolud. tegu koosseisupärane, õigusvastane ja süüline. Eeltoodud põhjustel on kohus seisukohal, et D.I on pannud toime talle etteheidetava väärteo VMS § järgi, viibides välismaalasena Eestis seadusliku aluseta. KARISTUS VMS § võimaldab kohtuvälisel trahviühiku suurust

menetlejal kohaldada karistusena kuni 300 rahatrahvi aresti. menetlusalust isikut rahatrahviga 140 euro või Kohtuväline menetleja karistas ulatuses. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Samas tuleb karistuse mõistmisel arvestada ka teiste asjaoludega. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel

4-18-6569

tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri-

ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatava süü suurust mõjutavad eelkõige tagajärje raskus, samuti rikutud normide maht ja teo subjektiivne koosseis. Karistuse mõistmisel tuleb seega arvestada ka karistuse kohaldamise eesmärke. Konkreetse süü suuruse ja karistuse määra leidmisel tuleb kohtuvälisel menetlejal ja kohtul hinnata isiku süüd temale etteheidetava konkreetse väärteo, mitte kõikide võimalike väärtegude kontekstis.

D.I süü suurust mõjutab esmalt väärteo toimepanemise subjektiivne külg. Arvestades, et menetlusalune isik pani väärteo toime ettevaatamatusest, on tegemist asjaoluga, mis viitab keskmisest väiksemale süü suurusele. Arvesse saab võtta ka asjaolu, et isik tunnistas oma süüd. K ei esine. aristust raskendavaid asjaolusid KarS § 58 mõttes

Kohus hindab menetlusaluse süü seega väikeseks. Kohtu hinnangul on karistusena kohaldatud rahatrahv 140 emale euro ulatuses väärteoasja asjaolusid arvestades piisav karistus, et isik teeks t mõistetavast karistusest vajalikud järeldused ning edaspidi väldiks süütegude toimepanemist. Võttes arvesse, et isiku süü oli väike ning esinesid kergendavad asjaolud loeb kohus määratud karistuse proportsionaalseks süü suurusega.

Kohus leiab, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlusvõi materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuses ei osutatud sellistele minetustele, millega võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Kohtul puudub seega alus tühistada kohtuvälise menetleja seaduslik ja põhjendatud otsus. Kohu . s juhindus VTMS § 120, § 132 p 1, § 133, § 134, § 135, § 155 ( )

Violetta Kõvask Kohtunik