4-08-7252/22 · Viru Maakohus Kohtla-Järve kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16. november 2009 Kohtla-Järve kohtumajas Väärteoasja number 4-08-7252 (väärteoasi 2402,08,001117) Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Merike Erisalu, tõlk Inga Kaljus Väärteoasi kaebemenetluses Vladislav Vassiljev LS § 74-12 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises Menetlusalune isik Kohtuväline menetleja Vladislav Vassiljev, isikukood 36206173717, kodakondsuseta, elukoht xxx, töökoht xxx Ida Politseiprefektuuri esindaja komissar Martin Rist RESOLUTSIOON VTMS § 29 lg 1 p 1, 132 p 3, 133-135 kohus

OTSUSTAS:

Vladislav Vassiljevi kaebus Ida Politseiprefektuuri komissar Alvar Ottokar 08.07.2008 otsuse peale väärteoasjas 2402,08,001117 rahuldada ja nimetatud otsus tühistada. Väärteomenetlus Vladislav Vassiljevi LS § 74-12 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises lõpetada tema tegevuses väärteotunnuste puudumise tõttu.

Edasikaebamise kord. Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtu kantseleis menetlusosalistele tutvumiseks kättesaadav. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest Viru Maakohtule kirjalikult teatama seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ehk hiljemalt 23.11.2009. Kohtuotsuse terviktekst on kohtu kantseleis kättesaadav 16.12.2009. Kohtuotsus jõustub alates kohtuotsuse tervikteksti kättesaadavusest 30-päevase tähtaja möödumisel ( ehk 16.01.2010) juhul kui ükski menetlusepool ei ole kassatsiooni esitanud.

MENETLUSE KÄIK

2 Konstaabel Pavel Reškin koostas 11.06.2008 väärteoprotokolli AB1019291 selle fakti kohta, et 11.06.2008 kell 16.15 Ida-Virumaal Kohtla vallas Tallinna-Narva mnt 155..kilomeetril juhtis Vladislav Vassiljev mootorsõidukit, mille esituled on omavoliliselt ümberehitatud. Esituledesse paigaldatud Xsenon. Tuledel puudub automaatne kõrguse regulaator. Seega rikkus V. Vassilejev LE § 219 sätet ning teedeja sideministri 18.05.2001 määruse nr 50 koodi 224. Tema tegu on kvalifitseeritav LS § 74-12 alusel.

08.07.2008 tegi komissar Alvar Ottokar otsuse väärteoasjas 2402,08,001117, milles leidis, et väärteoptotokollis kirjeldatud väärtegu on tõendamist leidnud tunnistaja ütluste ja teel liikleva sõiduki tehnoseisundi kontrollkaardiga. Otsuse teinud kohtuväline menetleja leidis, et , rikkumine seisnes selles, et isik juhtis mootorsõidukit, mis oli omavoliliselt ümber ehitatud ning osutanud sellele, et lähitule laternate valgusvihu kõrguse reguleerimine peab toimuma automaatselt ja sõidukil peab olema laternate hajutiklaasi puhasti. Karistuseks määrati LS § 74-12 alusel rahatrahv summas 1860 krooni.

21.07.2008 esitas Vladislav Vassiljev kohtule kaebuse kohtuvälise menetleja otsuse peale.

KAEBUSE SISU JA PÕHJENDUSED

Kaebaja leidis, et väärteomenetlus kuulub lõpetamisele ja kohtuvälise menetleja otsus tühistamisele ja seda järgmiste põhjendustel. Kaebaja väidab, et tema autol on paigaldatud gaasilahendusega lähituled. Politseiametnik on talle 11.06.2008 esitanud korduvalt pretensioone, et tema auto on ümberehitatud ja gaasilehandusega lähitulede paigaldamine on ebaseaduslik, sest autol puudub automaatne valgusvihu kõrguse regulaator. Kaebaja arvates, see ei vasta tõele. Veebruaris 2008 oli kaebaja auto peatatud sama politseiametniku poolt sama pretensiooni puhul. Peale seda on kaebaja läbinud edukalt tehnoülevaatuse. Ka peale viimast juhtumit, mis leidis aset 11.06.2008, läbis ta edukalt tehnoülevaatuse. Valgusvihu kõrguse regulaatoropn tema autole paigaldatud 30.04.2008, mille kohta kohtule esitatud vastava arve koopia. Kaebaja leidis, et talle süüdistus mootorsõiduki omavolilises ümberehitamises ei ole mitte millegagi tõendatud.

POOLTE SEISUKOHAD KOHTUISTUNGIL

Kaebaja jäi oma kaebuses toodud seisukohtadele. Kohtuistungile ülekuulatud V. Vassiljev selgitas, et ta lasi oma autole paigaldada gaasilahendusega lähituled ja sellele kohustuslik varustus, nimelt automaatne regulaator ning andur, mis on paigaldatud auto tagaratta alla. Tulede manuaalne regulaator on säilinud. Tal on kahel korral peale politseiametnike pretensioone läbitud tehnoülevaatus, mõlemal korral edukalt.Selle kohta on kohtule edastatud sõiduki registreerimistunnistus ( vaadeldud kohtuistungil ja dokumendist tehtud koopia). Kaebaja rõhutas, et politseiametniku arvamus, et tema autol puudub automaatne regulaator, tugineb üksnes tulede visuaalsele vaatlusele. Politseiametnik ei veendunud regulaatori seadme olemasolul, mis on paigaldatud kapoti alla ega kontrollinud andurit. Kaebaja leiab, et visuaalne vaatlus ei ole piisav, sest lähitulede korralolekut tuleb kontrollida tehnoülevaatuse käigus selleks ettenähtud seadmega. Kohtuväline menetleja leidis, et väärtegu on nõuetekohaselt tõendatud politseiametnikest tunnistjate ütlustega. Kaebaja sõiduk on omavoliliselt ümberehitatud. Milles seisneb ümberehitamine ja miks see on ebaseaduslik, ei pidanud kohtuväline menetleja vajalikuks kohtule põhjendada.

KOHTUISTUNGIL UURITUD TÕENDID

3

Arve-saatelehe koopiast lk 5 nähtub, et 30.04.2008 esitas xxx arve xxx sõiduki xxx remondi tegemise eest summale 6614 krooni ( kooa käibemaksuga). Dokumendist nähtub, et autole oli paigaldatud seade Ultrasonic headlamp levelling 8xx8614.

Sõiduki registreerimistunnistuse koopiast lk 34-35 nähtub, et sõiduki xxx vastutav kasutaja on xxx ja kasutajaks Vladislav Vassiljev. Sõiduki esmane registreerimine on 30.11.2007 ja esimene korraline ülevaatus peaks toimuma detsembris 2010. 21.02.2008 saatis politseiametnik sõiduki erakorralisele tehnoülevaatusekle, mis oli isikul edukalt läbitud ( tehniülevaatuse märge T1503340) ja järgmiseks tehniülevaatuse tähtajaks märgiti jätkuvalt detsember 2010. 11.06.2008 saatis politseiametnik sõiduki korduvale erakorralisele tehnoülevaatusele, mis oli edukalt läbitud ( märge T1661753). Järgmiseks tehnoülevaatuse tähtajaks jällegi märgitud detsember 2010. Mõlemal korral viis tehnoülevaatuse läbi Eesti Autoregitrikeskus. Sõidukil on kehtiv tüübikinnitus nr e6“2001/116“0089. Tüübikood B3E51U06036.

Kohtuistungil tunnistajana ülekuulatud A T selgitas, et aprillis paigaldas ta V. Vassiljevi sõidukile täiendava varustuse, numelt automaatse tulede reguleerimise nurgakõrguse süsteemi. Selline süsteem oli paigaldatud, seadistatud ja kontrollitud. V. vassiljev pöördus tema poole palvega paigaldada nimetatud süsteemi, sest tal oli vaja läbida tehnoülevaatus. Peab olema täidetud kaks tingimust - kohustuslik tulede klaasi puhasti, see oli olemas, ning automaatne regilaator, mille tunnistaja paigadaski. Gaasilahendusega tuled olid sõidukille varem paigaldatud mitte rohkem kui pool aastat Automaatse regulaatori seadme komplekt on võimalik tellida eraldi ja sõidukile paigaldada. Tema tellis komplekti xxx. Seadmed toodetakse Hella firmas. Regulaatoril on olemas euroopas sertifikaat, dokumendid, mis on seadmega komplektis, antakse sõiduki omanikule. Tunnistaja on teadlik, et ümber ehitada ei tohi piduri-, roolija keresüsteemi. Lisavarustus aga võib paigaldada, kui see ei sekku auto konstruktsiooni.. Gaasilahendusega lambid on lubatud, seda saab paigaldada igale sõidukile, kohustuslikud on tulede pesur ja automaatne regulaator. Automaatse regulaatori seade seisneb regulaatorist, blokk ja andur tagaratta alla. Valgusvihu manuaalne regulaator jääb alles, ainult et kõige kõrgemasse asendisse, ehk autojuht ei saa manuaalse regulaatoriga valgust veelgi kõrgemale viia.

Kohus on tutvunud interneti võrgus xxx koduleheküljega www.mercantile.ee, millest tõesti nähtub, et ettevõte tegutseb autoosade kaubanduse valdkonnas. Lisatarvikute ja edasi lisatulede lingile vajutamisel saab tutvuda ettevõtte Hella eestikeelse esitluse ja koduleheküljega www.hella.com ( eesti keeles kättesaadav ei ole, kuid tutvuda saab inglise, prantsuse ja muu euroopa keeles). Esitluses on märgitud: „Tootevalikus on automargikohased ja lisatuled, töötuled, lisapidurituled, numbrituled, vilkurid, releed, laadimisreleed, tulede pesuseadmed, tulede suunamisseadmed, signaalid, lülitid, remondimaterjalid, kärupistikud, pistikupesad jpm. Hella on rahvusvaheline partner nii autotootjatele kui ka varuosa edasimüüjatele. Hella kaubamärki kandvatel toodetel on innovatiivne, turvaline ja kvaliteeti kajastav maine. Ühinemisel Siemensiga on suurenenud oluliselt elektritarvikute hulk. Hella on lisaks ka oluline lisatarvikute tootja: disainitud tuledega tagapaneelid, spoilerid, ventilaatorid, salongituled, töötuled, klaasipuhastajaharjad jne. Saksa kvaliteeti esindava tootja Hella tunnuslause autotööstuse valdkonna jaoks on ?Tänased ideed homsele autole? mis iseenesest väljendab innovatiivset suunda firma arengus. Tänu Hella “Xenon? lisatuledele on paljud autokasutajad saanud kogeda uudse ksenoontule valgusjaotust, mis autotööstuses turvalisuse võrdväärtusena on üha suuremat kasutusala leidmas, ning samas muutunud kättesaadavaks ka keskklassi sõiduauto omanikule. Hella on murdnud takistuse autoomanike teelt, kes soovivad paigaldada ksenoon-lähitulede

4 kõrvale ka neile samaväärsed ksenoon-kaugtuled, pakkudes enam kui viit ksenoontule täislahendust, mis täiendab Hella niigi laia lisatulede valikut (ligi 40) http://www.hella.com/ „ Ülaltoodud esitlusest nähtub, et ksenoon-tuled ehk gaasilahendusega tuled võib sõidukile paigaldada. Ksenoon-tuled kuuluvad mitte põhivarustuse vaid lisatarvikute-lisatulede nimelirja.

Kohtuistungil ülekuulatud tunnistaja Pavel Reškin selgitas, et menetlusaluse isiku sõiduk oli peatatud põhjusel, et sõidukile olid paigaldatud valed tuled, nimelt ksenoon-tuled. Tulede vale paidaldamine on nähtav kaugelt. Kuidas käis selle fakti kontrollimine ta ei mäleta. Ei oel välistatud, et selle menetlusaluse isikuga oli kokkupuudet ka varem. Kui politseiametnik tegeleb sellega om igapäevases töös, siis on kohe võimalik eristada, millised on originaaltuled ja millised valed. Originaaltuledel on olemas automaatne regulaator, valgus ei pimesta. Valedel on puhas sinine värv, mis häirib silma. Tulede nõuetekohasust kontrollitakse visuaalse vaatlusega.. Kui autol on manuaalne regulaator, siis asutomaatne regulaator puudub ja järelikult ksenoontuled ei ole originaalsed. Tunnistaja avaldas, et kas el juhul võis olla nii, et automaatse regulaatori puudumist tuvastati visuaalsel vaatlusel, ehk oli näha, et auto mootori käivitamisel tulede automaatset reguleerimist ei toimu, samuti manuaalse regulaatori olemasolu kinnitabseda, et automaatne regulaator siis puudub. Tunnistaja avldas arvamuse, et ksenoon-tulesid tohib paigaldada ainult tööstuslikult, tehase poolt. Kui paigaldatakse omaalgastuslikult, siis see on juba sõiduki ümberehitamine.

Kohtuistungil ülekuulatud tunnistaja Andreas Soomer selgitas, et menetlusaluse isiku sõiduk oli peatatud põhjusel, et sõidukil on omavoliliselt paigaldatud kseoon-tuled, ehk auto on ümberehitatud. Sel juhul saadetakse sõiduk erakorralisele tehnoülevaatusele. Visuaalsel vaatlusel kontrollitakse tulede nõuetekohasust. Ksenoon-lampide puhul on vaja mitu kriteeriumi. Peab olema kohustuslik tuledepesur, automaatne kõrguse regulaator ja läätsega klaas. Tunnistaja väljendas seisukohta, et ksenoon-lampide omaalgatuslik paigaldamine on keelatud, sest tegemist on sõiduki ümberehitamisega. Omaalagatuslik ksenoon-lampide paigaldamine on keelatud seetõttu, et kaupluses võib osta igasuguseod lampe, mille võimsus ei pruugi olla tehase poolt kehtestatud sõiduki omadustega vastavuses. Sel konkreetsel juhul automaatne regulaatori puudumine oli tuvastatud seekaudu, et salongis oli manuaalne regulaator.. Manuaalne ja automaatne regulaator ei saa olla koos.

Teel liikleva sõiduki tehnoseisundi kontrollkaardist lk 11 nähtub, et 11.06.2008 kella 16.15 kontrolliti sõiduauto xxx valgustusja valgustussignalisatsiooniseadmed ja jõuti järeldusele, et sõiduki valguistussüsteem ei vasta nõuetele. Suunati erakorralisele tehnoülevaatusele. Kontrollimise tulemus – esituledesse paigaldatuid xenon, tuledel puudub automaatne kõrguse regulaator.

ASJASSEPUUTUVAD NORMID

Liiklusseadus

§ 7412. Omavoliliselt ümberehitatud mootorsõiduki juhtimine Omavoliliselt ümberehitatud mootorsõiduki juhtimise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut. § 13. Sõidukile esitatavad nõuded (1) Liikluses on lubatud kasutada sõidukit, mille tehnoseisund vastab Eestis kehtivatele nõuetele. § 46. Liikluse reguleerimine ja liiklusjärelevalve (2) Liikluse reguleerimise ja liiklusjärelevalve teostamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.

5 Liiklusseaduse ega liikluseeskirjaga ei ole defineeritud sõiduki ümberehitamise mõiste.

Teedeja siseministri 18.05.2001 määruse nr 50 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnoseisundile ja varustusele esitatavad nõuded“ lisa 1 artikkel 224

Kood 224. Lähija kaugtulelaternad, mille lampide valgusvoog ületab 2000 lm Nõuded: 1) lampe, mille valgusvoog on üle 2000 lm (gaaslahenduslambid ja näiteks hõõglambid HIR1, H9 tüüpi), on lubatud kasutada kaugtulelaternates ja ainult ebasümmeetrilise valgusjaotusega lähitulelaternates; 2) alates 1. oktoobrist 2000. a esmakordselt kasutusele võetud gaaslahenduslampidega M ja N kategooria sõidukil ja alates 10. juulist 2011. a esmakordselt kasutusele võetud hõõglampidega, mille valgusvoog ületab 2000 lm, M ja N kategooria sõidukil, peab lähitule laternate valgusvihu kõrguse reguleerimine, sõltuvalt kere asendist, toimuma automaatselt ja sõidukil peab olema laternate hajutiklaasi puhasti; 3) gaaslahenduslambiga laternatel peab kaugtulelt lähitulele ümberlüliv seade tagama, et seadme rikke korral oleks sisse lülitatud lähituli. Ümberlülitusmehhanism peab välistama tulede vahepealsesse asendisse lülitatuse võimaluse; 4) igas lähitulelaternas võib olla ainult üks gaaslahendusvalgusallikas. Kontrollimine: 1) TÜ – esilaternate kontrollseadmega; 2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reeglite nr 48/02, nr 98/00, nr 99/00, nr 112/00, nr 113/00 või direktiivi 76/761/EMÜ (paranduste direktiivid 89/517/EMÜ, 1999/17/EÜ ja 2006/96/EÜ) metoodikale.

Nimetatud 18.05.2001 määrus nr 50 ei defineeri sõiduki ümberehitamise mõistet.

Majandusja kommunikatsiooniministri 17. novembri 2006. a määrus nr 95 „Teel liikleva mootorsõiduki ja selle haagise tehnoseisundi kontrollimise eeskiri1“

§ 1. Üldsätted (1) Määrus kehtestab nõuded teel liikleva mootorsõiduki ja selle haagise (edaspidi sõiduk) tehnoseisundi kontrollimisele (edaspidi kontrollimine). (2) Määrus on kohustuslik kõigile Eesti territooriumil sõidukit omavatele või kasutavatele füüsilistele ja juriidilistele isikutele. (3) Sõiduki kontrollimist teostavad »Liiklusseaduse» paragrahv 46 lõikes 1 nimetatud liiklusjärelevalvet teostavad isikud (edaspidi kontrollijad). § 3. Sõiduki kontrollimise läbiviimine (1) Sõiduki kontrollimine tuleb läbi viia kohas ja viisil, mis ei häiri liiklust ega ohusta teisi liiklejaid. Kontrollimine peab olema võimalikult lühiajaline ja see võib hõlmata sõiduki tehnoseisundi visuaalset hindamist, sõiduki tehnoseisundit tõendavate dokumentide kontrollimist ja/või sõiduki kontrollitaval osal või sõlmel esineva rikke või puuduse avastamist. Esmajärjekorras peab kontrollimise käigus pöörama tähelepanu sõiduki sellistele riketele ja puudustele, mille olemasolu korral on sõiduki edasine liiklemine ohtlik. (2) Kontrollimine teostatakse vastavalt lisades 1 ja 2 toodud teel liikleva sõiduki tehnoseisundi kontrollkaardi (edaspidi kontrollkaart) vormile. Kontrollija võib teostada ühe, mitme või kõigi kontrollkaardile kantud sõiduki osade või sõlmede kontrollimist. Sõiduki osa või sõlme kontrollimise, mittekontrollimise ja nõuetele mittevastavuse ning sõiduki erakorralisele tehnoülevaatusele suunamise, liiklemise keelu rakendamise ja muude sõiduki ja selle juhi/vedaja andmete ning märkuste korral tehakse vastav märge või sissekanne lisas 1 toodud kontrollkaardi

6 selleks ettenähtud ruutu või lahtrisse. Sõiduki osa või sõlme kontrollimisel avastatud ohtliku või eriti ohtliku vea korral tehakse vastav märge lisas 2 toodud vormi selleks ettenähtud lahtrisse ja vajalikud märkused kantakse ettenähtud reale. Kontrollkaardi allkirjastatavad kontrollija ja sõidukijuht. § 4. Sõiduki kontrollimisel avastatud vead (1) Sõiduki kontrollimisel avastatud ohtlikeks vigadeks (kontrollkaardil OV) loetakse järgmisi rikkeid või puudusi: … 3) laternate arv või paigutus ei vasta nõuetele või laterna tuli on valesti reguleeritud; § 5. Tegutsemine kontrollimisel rikke või puuduse avastamise korral (2) Kontrollimisel avastatud ohtliku veaga registrisse kantud sõiduki registreerimistunnistuse osasse »Tehnoülevaatused» teeb kontrollija sissekande «Erakorraline», lisades oma allkirja, nime ja kontrollimise kuupäeva. (3) Kontrollimisel avastatud ohtliku veaga sõiduki kasutamine liikluses on keelatud. Erandina võib ohtliku veaga sõidukiga sõita rikete kõrvaldamiseks mööda lühimat teed garažeerimisvõi remondikohani või välisriigis registreeritud sõidukiga lähima remondikohani teises riigis, kui viga avastati piiripunkti läheduses. Pärast ohtliku vea kõrvaldamist tuleb registrisse kantud sõiduk esitada erakorralisele tehnoülevaatusele, milleks on lubatud sõita mööda lühimat teed lähimasse tehnoülevaatuspunkti. Sõitmisel peab juhil kaasas olema vastav kontrollkaart või selle ärakiri.

Majandusja kommunikatsiooniministri 12. märtsi 2004. a määruse nr 44 „“Autode ja nende haagiste ning mootorrataste tüübikinnitamise eeskiri 1 „

§ 9. Nõuded sõiduki ümberehituseks ja selle kinnitus (1) Ümberehitatud sõiduk peab vastama kehtivatele tehnonõuetele. Nõudeid rakendatakse lähtuvalt sõiduki esmaregistreerimise ajast. (2) Sõiduki omanik peab sõiduki ümberehitamiseks esitama ARK-le sellekohase avalduse, sõiduki registreerimistunnistuse ja ümberehituse olemust näitavad dokumendid. Pidurisüsteemi või juhtimisseadmete ümberehitust võivad teostada ainult sõiduki valmistaja või tema ametlik esindaja, kes peab kinnitama, et tema poolt ümberehitatud sõiduk vastab kehtivatele nõuetele. (3) ARK või tema poolt tunnustatud ekspert kontrollib pärast ümberehituse teostamist ümberehituseks loa saanud sõiduki vastavust kehtivatele tehnonõuetele. Enne sõiduki ümberehitamist võib ARK nõuda ümberehitajalt sõiduki valmistajatehase sellekohast luba ja ka valmistajatehase firmamärgi kasutamise nõusolekut. (4) Kui kontrollimise tulemusena tehakse kindlaks, et ümberehitatud sõiduk vastab nõuetele: 1) vormistatakse sõidukitele, mis on nimetatud § 4 lõike 1 punktis 2, ümberehitus; 2) omistatakse sõidukitele, mis on nimetatud § 4 lõike 1 punktis 2, üksiksõiduki kinnitus. (5) Ümberehituseks ei loeta: 1) agregaatide, osade, seadmete ja süsteemide vahetamist, kui need kuuluvad samale sõidukitüübi versioonile; 2) sõidukile lisaseadmete ja varustuse lisamist (nt kliimaseade, lisapidurituled, allasõidutõkked), kui sellega ei muutu sõiduki tüübikinnitusega määratud andmed ja kui nende lisamine ei ole vastuolus kehtivate tehnonõuetega.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus tuletab meelde, et V. Vassiljevi on süüdistus esitatud selles, et tema juhitud sõiduki esituled olid omavoliliselt ümberehitatud, paigaldatud xenon ja puudus kõrguse automaatne regulaator. Liikluse valdkonnas loodud seadusandlus ei defineeri selgelt, mis on sõiduki ümberehitamine. Küll aga Majandusja kommunikatsiooniministri 12. märtsi 2004. a määruse nr 44 „“Autode ja nende haagiste ning mootorrataste tüübikinnitamise eeskiri 1 „ § 9 lg 5 sätestab, mis ei ole sõiduki

7 ümberehitamine. Sõiduki ümberehitamisega ei ole tegemist siis, kui sõidukile lisatakse varustust ja lisaseasdmeid, kui sellega ei muutu sõiduki tüübikinnitusega määratud andmed ja kui nende lisamine ei ole vastuolus kehtivate tehnonõuetega. Järekikult kohus peab kontrollima: 1) millised on kaebaja sõiduki xxx xxx tüübikinnitusega määratud andmed ja 2) kas nende lisamine ei ole vastuolus kehtivate tehnonõuetega.

V. Vassiljevi sõiduki puhul on tegemist uue esmasregistreerimise läbinud sõidukiga, kategooria M1G ( vt registreerimistunnistus lahter J ). Nimetatud määruse § 3 lg 1 tüübikinnitust teostab pädeva asutusena ARK. ARK koduleheküljel www.ark.ee ei ole tüübikinnitused kättesaadavad ei nimekirjas ega otsingu kaudu konkreetse tüübikinnituse numbri ega tüübikoodi järgi. Nimetatud määruse § 3 lg 4 sätestab, et nõuded sõiduki riiklikuks tüübikinnituseks on toodud lisades 2-9. Nimetatud määruse 2.lisast nähhtub, et M kategooria sõdukite lähija kaugtulede laternate nõuded ( number 25, tabel A) on reguleeritud direktiiviga 76/761/EMÜ. Nimetatud määruse § 2 p 2 kohaselt, E-reegel on ÜRO Euroopa Majandiskomisjoni Genfi 1958.a kokkuleppe alusel kehtestatud nõuded, mis puudutavad sõidukil kasutatava või sellele paigaldatava varustuse ja osade ühtlustust. Nimetatud määruse 2.lisa tabeli B number 25 „gaaslahenduslambuga lähija kaugtulede laternad“ kohaselt sellele varustusele kehtib 98. E-reegel, mis on ARK koduleheküljel kättesaadav „tehno viited“ lingil leheküljel www.unece.org/trans/main/wp29/wp29regs.html , ainult inglise ja prantsuse keeles. Sellest tuleneb, et E-reeglite kohaselt, esmasregistreerimise läbinud M1 kategooria sõidukitel ei ole välistatud gaasilahennusega lähija kaugtulede kasutamine ja nende paigaldamine. Peamine on mitte see, et vastav varustus oleks paigaldatud ainult tööstuslikult tehase poolt, nagu väidavad kaks politseiametnikest tunnistjad, vaid kasutatava või paigaldatava varustuse vastavus õigusaktide ja tüübikinnituse kehtestatud nõuetele. Seega, Vladislav Vassiljevi sõiduki xxx xxx, esmasregistreerimise läbunud uue ehk M1 katerooria sõiduki tüübikinnituse kohaselt, võib selle kategooria sõidukil kasutada ja paigaldada gaasilahendusega lähija kaugtuled. Tunnistajate P. Reškini ja A. Soomeri väide, et sõidukitel kasutatavad ja sellele paigaldatavad gaasilahendusega laternud võivad olla sinna paigaldatud ainult sõiduki valmistaja poolt, ei tugine seadusele ega muu õigustloovale aktile. Tunnistaja ütlused on ümber lükatud ka Euroopas autoosade kaubandusega tegeleva ettevõtte Hella koduleheküljel www.hella.com avalikult kättesaadava teabega, mis on eelti keeles refereeritud www.mercantile.ee koduleheküljel, et ksenoon-lampide kasutamine on auto maailmas laialt levinud ning ettevõtted pakuvad klientidele üha kvaliteetsemaid variante sõiduki valgustusjaotuseks. Sellest tulenevalt tuleb kohus järeldusele, et V. Vassiljevi xxx xxx sõidukile gaasilahendusega laternite valgusvihu kõrguse automaatregulaatori paigaldamisega ei olnud selle katerooria (M1) sõiduki tüübikinnituse andmed muudetud.

Nüüd kohus vastab teisele küsimuselekas gaasilahendusega laternite valgusvihu kõrguse automaatregulaatori lisamine on vastuolus kehtivate tehnonõuetega. Kohus leiab, et automaatregulaatori lisamine on olnud mitte ainult täiesti legaalne, vaid hoopis kohustuslik eesti õigusaktide sätetest lähtuvalt. Kohus leiab, et toimikus lk 3 olev teel liikleva tehnoseisundi kontrollkaart on ebapiisava usaldusväärsusega tõend. Nimelt, selle tõendi uurimisel ei ole võimalik tuvastada, kuidas politseiametnik ( kontrollija) on tuvastanud valgustuseadmete mittevastavust nõuetele. Kontrollkaardis on märgitud, et esituledesse on paigaldatud xenon. Kohus märgib, et gaasilahendusega laternid ehk ksenoon-tuled ei ole iseenesest nõuetele mittevastavad. Nende kasutamine ja paigaldamine on lubatud Teedeja siseministri 18.05.2001 määruse nr 50 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnoseisundile ja varustusele esitatavad nõuded“ lisa 1 artikli 224 kohaselt tingimustel, et valgusvihu kõrgus reguleeritalse automaatselt, laternate hajutiklaasil on puhasti ning ümberlülitusmehhanism peab välistama tulede vahepealsesse asendisse lülitatuse

8 võimaluse Samuti on kontrolkaardile märgitud, et tuledel puudub automaatne kõrguse regulaator. See on ümber lükatud tunnistaja A. T ütlustega. Tunnistaja A. T kinnitas kohtule, et gaasilahendusega lambid ja automaatse regulaatori seadmed on Euroopas kätte saadavad vabas müügis ja selleks ei pea tehas-valmistaja poole pöörduma. Tunnistaja on kinnitanud samuti, et seade oli tellitud Hella ettevõttelt, xxx kaudu. Automaatne regulaator oli paigaldatud 30.04.2008, mille kohta on kohtutoimikus arve koopia. Ei kannata kriitikat politseiametnikest tunnistjate ütlused, et automaatse regulaatori puudumine oli küll tuvastatud, sest salongis oli manuaalne regulaator. Salongis manuaalse regulaatori olemasolu kinnitab üksnes manuaalse regulaatori olemaolu, mitte aga automaatse regulaatori puudumist. Tunnistaja A. T kinnitas kohtus, et automaatse regulaatori paigaldamisel on tehniliselt täiesti võimalik manuaalse regulaatori säilitamine. Kohus ei tuvastanud nimetatud määruse artikli 224 pinnalt, et automaatse regulaatori olemasolul on manuaalse regulaatori säilitamine välistatud. Artiklist 224 tuleneb üksnes seda, et peab lähitule laternate valgusvihu kõrguse reguleerimine, sõltuvalt kere asendist, toimuma automaatselt ja sõidukil peab olema laternate hajutiklaasi puhasti; gaaslahenduslambiga laternatel peab kaugtulelt lähitulele ümberlüliv seade tagama, et seadme rikke korral oleks sisse lülitatud lähituli; ümberlülitusmehhanism peab välistama tulede vahepealsesse asendisse lülitatuse võimaluse; igas lähitulelaternas võib olla ainult üks gaaslahendusvalgusallikas. Sellest tuleneb, et põhimõtteliselt peab olema täidetud kolm kriteeriumi - hajutiklaasi puhasti, automaatne regulaator ning ümberlülitusmehhanism, mis välistaks tulede vahepealsesse asendisse lülitatuse võimalust. Tunnistaja A. T selgitas kohtule, et regulaatori seade koosneb reguleerimisblokist, regulaatorist ja andurist. Menetlusaluse isiku ütlustest nähtub, et reguleerimisblokk asub sõiduki kapoti all. Kohus ei tuvastanud, et kontrollija oleks kontrollinud V. Vassiljevi sõiduki kapoti all oleva ruumi, veendudes automaatse regulaatori olemasolus või selle puudumises. Seega, ei ole kohtul ühtki alust kahelda tunnistaja A. T ütluste usaldusväärsuses, sest need ei ole millegagi ümber lükatud. Tunnistaja A. T ütlused ühtivad kohtu poolt uuritud avaliku teabega, mis on kättesaadav www.mercantile.ee ning www.hella.com leheküljedel. Samuti tunnistaja A. T ütlused on kooskõlas Teedeja siseministri 18.05.2001 määruse nr 50 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnoseisundile ja varustusele esitatavad nõuded“ lisa 1 artikliga 224, millised kriteeriumid peavad olema täidetud gaasilahendusega laternite paigaldamisel. Tunnistajate P. Reškin ja A. Soomeri ütlused, samuti kontrollkaart, on tõendid, mille usaldusväärsuses on kohtul antud juhul piisavalt alust kahelda. P. Reškini ja A. Soomeri ütlused on paljasõnalised, ei ole loogilised. Näiteks A. Soomer on kohtule väitnud, et gaasilahendusega laterni klaas peab olema ainult läätsega klaas. See ei vasta aga artiklile 224, mille kohaselt peamine on see, et laterna hajutiklaasil oleks puhasti. P. Reškini ütlused, et gaasilahendusega laternad on lubatud paigaldada ainult tööstuslikult, on paljasõnalised. P. Reškin ei suutnud kohtule mõistlikult selgidada, millel baseerub tema selline veendumus. Kontrollkaardil fikseeritu ei ole piisav isiku rikkumise tõendamiseks, sest sellest ei ole võimalik tuvastada, kuidas tehti kindlaks automaatse regulaatori puudumine. Märlimisväärseks peab kohus aga asjaolu, et ka peale korduvat erakorralisele tehnoülevaatusele suunamist politseiametnike poolt on V. Vasilljevi sõiduk tunnistatud pädeva asutuse poolt vastavaks nõuetele. Peale 11.06.2008 on V. Vassiljev erakorralisel tehnoülevaatusel käinud ja selle ka edukalt läbinud, mille kohta on sõiduki regitreerimistunnistuses vastav märge tehtud. Kusjuures kohtuvälisel menetlejal ei tekkinud ühtki kahtlust ega enesekriitikat, miks sõiduk, mille tehniseisundi kohta politseil korduvaid pretensioone olnud, on ikka edukalt tehnoülevaatuse läbib. Käesolevas kohtuasjas ei ole tekkinud vaidlust, et politseiametnik võib kontrollida teel liikleva sõodiki tehnoseisundis ja sõiduki vastavust nõuetele. Selline politseiametniku pädevus tuleneb Majandusja kommunikatsiooni ministi 17.11.2006 määruseesrt nr 95 „ Teel liikleva mootorsõiduki ja selle haagise tehnoseisundi kontrollimise eeskiri“ § 1 lg 3. Sele määruse § 4 lg 1 p 3 kohaselt kontrollija võib kontrollida sõiduki valgustussüsteemi, muuhulgas, laternate paigutust ja selle reguleerimist, mille kohta kontrollija koostab kontrollkaardi.

9 Kohus märgib, et politseiniku poolt teel liikleva sõidukil avastatud rikke või nõuetele mittevastavuse lõplik tuvastamine ei piirdu alati kontrollkaardi koostamisega. Sõiduk suunatakse erakorralisele tehnoülevaatusele ( nimetatud määruse § 5 lg 2). See on põhjendatud, sest mõned autosõlmed ei olegi võimalik teel viidides põhjalikult kontrollida, vajalikuks võib osutada kontrollseadmete kasutamine. Näiteks, Teedeja siseministri 18.05.2001 määruse nr 50 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnoseisundile ja varustusele esitatavad nõuded“ lisa 1 artikli 223 kohaselt ohutulesid kontrollitakse vaatluse ja stopperiga. Gaasilahendusega lähija kaugtulede laternate vastavust tuleb aga kontrollida esilaternate kontrollseadmega ja vastavalt E-reeglite 98 ja 99 metoodikale ( artikkel 224). Seega, viimatinimetatud määrusest tuleneb, et gaasilahendusega lähija kaugtulede vastavust tehnonõuetele ei saagi teel viibides usaldusväärselt kontollida, selleks tuleb sõidukit suunata erakorralisele tehnioülevaatuselele, kus sõiduki lähija kauglaternate vastavust kontrollitakse vastavalt metoodikale ja selleks ettenähtud kontrollseadmega. Peale 11.06.2008 läbiviidud erakorralisel tehnoülevaatusel oli tuvastatud, et V. Vassiljevi sõiduk xxx xxx vastav tehnonõuelele ja seda ja valgustussüsteemi osas, mille kohta sõiduki registreerimistunnistuses vastav märge tehtud. Seega kohtuväline menetleja seisukoht, et V. Vassiljevi sõiduk ei vasta tehnonõüuetele, on ekslik ega tugine tõenditele. Sellest tulenevalt leiab kohus, et . Vassiljevi sõidukile gaasilahendusega laternate ja automaatse regulaatori paigaldamine ei olnud vastuolus kehtivatega tehninõuetega.

Majandusja kommunikatsiooniministri 12. märtsi 2004. a määruse nr 44 „“Autode ja nende haagiste ning mootorrataste tüübikinnitamise eeskiri 1 „ § 9 lg 5 sätestab, mis ei ole sõiduki ümberehitamine. Sõiduki ümberehitamisega ei ole tegemist siis, kui sõidukile lisatakse varustust ja lisaseasdmeid, kui sellega ei muutu sõiduki tüübikinnitusega määratud andmed ja kui nende lisamine ei ole vastuolus kehtivate tehnonõuetega. Kuna kohus on leidnud, et V. Vassiljevi sõidukile varustuse lisamine ( gaasilahendusega laternad ja automaatne regulaator) ei toonud kaasa M1 kategooria sõiduki tüübikinnituse andmete muutmist ning selline lisamine ei olnud vastuolus kehtivatega tehnonõuetega, siis tuginedes Majandusja kommunikatsiooniministri 12. märtsi 2004. a määruse nr 44 „“Autode ja nende haagiste ning mootorrataste tüübikinnitamise eeskiri 1 „ §- le 9 lg 5 tuleb kohus järeldusele, et V. Vassiljevi sõiduki puhul ei ole tegemist sõiduki ümberehitamisega.

Kohus vastab VTMS § 133 lg 2 ja lg 4 sätestatud küsimusele, kas leidis aset tegu, millis menetlusalust isikut süüdistatakse, ja kas tegu on väärtegu, eitavalt. V. Vassiljevi sõiduk ei ole ümberehitatud Majandusja kommunikatsiooniministri 12. märtsi 2004. a määruse nr 44 „“Autode ja nende haagiste ning mootorrataste tüübikinnitamise eeskiri 1 „ §- 9 lg 5 mõttes. Kuna isiku väärtegu ei leidnud kinnitust, ei asu kohus analüüsima süü küsimust ega karistusega seonduvalt.

KOHTU MEETMED

V. Vassiljevi kaebus tuleb rahuldada, tühistada kohtuvälise menetleja 08.07.2008 otsus ja lõpetada väärteomenetlus V. Vassiljevi tegevuses väärteotunnuste puudumise tõttu.

Kohtunik Inna Kirsipuu