3-19-495/8 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

04.Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Kaire Pikamäe

Määruse tegemise aeg ja koht

04.04.2019, Tallinn

Haldusasja number

3-19-495

Haldusasi

XX taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 21.03.2019 määrus

Menetlusosalised

Taotleja – XX

Haldusorgan – Tallinna Vangla

Menetluse alus ringkonnakohtus

XX määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse XX määruskaebus Tallinna Halduskohtu 21.03.2019 määruse peale

haldusasjas nr 3-19-495.

2. Jätta XX määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 21.03.2019 määrus

haldusasjas nr 3-19-495 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus on lõplik ja selle peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. XX esitas 11.03.2019 Tallinna Vangla kaudu Justiitsministeeriumile vaide Tallinna Vangla

direktori 22.11.2018 käskkirjaga nr 1-1/18/88 kinnitatud Tallinna Vangla kodukorra (edaspidi

kodukord) p-de 2.3 ja 7.1.15 kehtetuks tunnistamiseks.

2. XX esitas 15.03.2019 Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus

peatada kodukorra p-de 2.3 ja 7.1.15 täitmine ning kohustada Tallinna Vanglat sisse viima

suitsetamiskoht ja sigarettide müük kauplusest ning lubada suitsetada kolm sigaretti päevas.

Taotluse põhjenduste kohaselt ei luba Tallinna Vangla alates 04.03.2019 XX-l suitsetada.

Taotlejal on seetõttu tekkinud tugevad peavalud, ärevus ja seedehäired. Taotleja palub jätta

justiitsministri määruse, mis keelab vanglates suitsetamise. Õiguskantsler on korduvalt

rõhutanud, et suitsetamiskeeld ei kanna vangistuse täideviimise eesmärki ja riivab suitsetajate

õigusi. Mittesuitsetajate õigusi ei rikuta, kuna siseruumides on keelatud suitsetada.

3. Tallinna Vangla palus 20.03.2019 vastuses esialgse õiguskaitse taotlusele jätta see

rahuldamata.

3-19-495

2(5)

Kodukorra p-de 2.3 ja 7.1.15 täitmise peatamine ja Tallinna Vangla kohustamine viia sisse

suitsetamiskoht, kaupluses sigarettide müük ja lubada suitsetada kolm sigaretti päevas oleks

taotleja jaoks kasutu, kuna justiitsministri 30.11.2000 määrusega nr 72 kinnitatud „Vangla

sisekorraeeskiri“ (edaspidi VSkE) kohaselt on tubakatooted vanglas jätkuvalt keelatud ning

käskkirja peatamine ei too endaga kaasa taotluse esitaja olukorra paranemist.

Tubakast loobumise järel võivad esimestel nädalatel tekkida nikotiini võõrutusnähud. Need

nähud avalduvad inimestel erinevalt ja on tugevamad esimestel päevadel peale loobumist.

Võõrutusnähud mööduvad hiljemalt paari nädalaga ning valmistavad muret vaid

loobumisprotsessi alguses. Suitsetamispiirangu kehtestamisel arvestas vangla suitsetamise kui

sõltuvushaiguse eripäradest tulenevalt sellega, et vanglas viibiv ja tubakatooteid tarvitav

kinnipeetav võib vajada nõustamist ja nikotiinasendusravi. Kõrvalnähud ei pruugi siiski

seostuda suitsetamise keeluga. Suitsetamise tervist kahjustav mõju on üldteada ning

suitsetavate kinnipeetavate puhul võib esineda ka arvukalt muid tervisehädasid, mida ekslikult

võib seostada nikotiinisõltuvusega. Konkreetseid põhjuseid on pädev hindama arst.

Kinnipeetavale tagatakse suitsetamisest loobumise leevendamiseks vanglasisene nõustamine.

XX on märkinud end suitsetajaks ja suitsetamisest loobumiseks ei ole soovi avaldanud. XX-le

tehti 04.10.2018 esmane tervisekontroll. Õendusanamneesist ja tervisekaardist nähtub, et XX

väitel suitsetas ta kaks kuud järjest kolm pakki sigarette päevas. Tallinna Vanglas alustati

04.03.2019

nikotiinasendusravi.

Tervisekaardi

kannete

kohaselt

esinevad

XX-l keskmise raskusega võõrutusnähud, kuid mitte nikotiinisõltuvusest, vaid sõltuvusest

opioididest (vt tervisekaardi 06.03.2019 haigusjuht A4762, A4776). Taotluses kirjeldatud

vaevusi on taotluse esitajal esinenud juba varasemalt vangistuses olles. XX on juba 2007. a

kaevanud unehäirete üle ja tal on diagnoositud generaliseerunud ärevushäire (09.07.2007

ravilugu nr 3). 28.10.2015 psühhiaatri vastuvõtul teatas XX, et tal on generaliseerunud

ärevushäire,

keskendumisraskused

ja

ärevustunne.

Lisaks

esinevad

XX-l unehäired (ravilugu nr 270). XX tervisekaardilt nähtuvalt on tal unehäired ja agressiivsus

tingitud opiaadide ja ravimi Lyric sõltuvusest. XX anamneesist nähtuvalt on ta aastaid erinevaid

narkootikume (fentanüül, amfetamiin jt) tarvitanud, samuti üledoosi saanud. Tervisekaardist

nähtub, et 17.04.2018 on XX soovinud supi asemel putru saada, väites, et supp tekitab tal

seedehäireid. 12.02.2014, 26.12.2015, 03.07.2017, 14.11.2017 ja 16.11.2017 on esinenud

erinevatel

põhjustel

peavalusid.

Seega

on

ärevus

üks

XX kroonilisi terviseprobleeme ning kõhulahtisust ja peavalu on esinenud ka muudel põhjustel,

mistõttu ei saa terviseprobleeme seostada ilmselgelt suitsetamise mittevõimaldamisega. XX ise

on 06.03.2019 peavalu põhjust seostanud narkootikumide võõrutusnähtudega (haigusjuht nr

A4762), mitte nikotiini võõrutusnähtudega.

XX võib suitsetamise võimaluse puudumisest häiritud olla ja see võib talle ka teatud

ebamugavusi põhjustada, kuid mõningate ebamugavuste talumine vaidemenetluse (ka

võimaliku kohtuvaidluse) ajal ei ole piisav, et pidada esialgse õiguskaitse kohaldamist

põhjendatuks. Asjaolu, et taotluse esitajal ei võimaldata vaidlusperioodi jooksul suitsetada, ei

saa pidada sedavõrd tõsiseks tagajärjeks, mis tingiks taotluse rahuldamise. Esialgse õiguskaitse

taotluse rahuldamine tooks taotlejale kaasa pöördumatu või hiljem raskesti kõrvaldatava

tagajärje, kuna juhul kui põhivaidlus peaks taotleja jaoks lõppema ebasoodsa tulemusega, oleks

tal nikotiinisõltuvusest taas keeruline vabaneda.

Kohtupraktika kohaselt on vangla kehtestatud piirangud suitsetamisele põhjendatud ega riku

taotleja õigusi. Samuti on suitsetamise keelustamise eesmärgid PS §-s 19 sätestatud üldise

vabaduspõhiõiguse piiramiseks legitiimsed ning kaaluvad üles taotleja vabaduspõhiõiguse

riive, s.t õiguse vanglas suitsetada. Olukorras, kus nii siseriiklikus kui ka rahvusvahelises

kohtupraktikas on peetud suitsetamise keeldu õiguspäraseks ja proportsionaalseks meetmeks,

3-19-495

3(5)

ei saa järeldada, et taotluse esitaja õigused võiksid esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel

saada olulisel määral või pöördumatult kahjustada. Seega ei ole esialgse õiguskaitse

kohaldamise tingimused täidetud ja vastava taotluse rahuldamiseks puudub alus.

4. Tallinna Halduskohus jättis 21.03.2019 määrusega XX esialgse õiguskaitse taotluse

rahuldamata.

VSkE § 641 p 31 järgi on kinnipeetavale vanglas keelatud suitsetatavad tubakatooted ja esemed,

millest ja mille abil on võimalik suitsetatavaid tubakatooteid kokku panna või neid suitsetada.

Kodukorra p 2.3. kohaselt on vangla territooriumil suitsetamine keelatud. Kodukorra 7.1.15.

alusel on kinnipeetavale keelatud sigaret, elektrooniline sigaret, muud tubakatooted ja

suitsetamistarbed. Seega puudub taotlejal nimetatud sätetest tulenevalt õigus Tallinna Vangla

territooriumil suitsetada. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et põhiseaduslikkuse järelevalve

kohtumenetluse seaduse § 9 lõige 1 ei luba kohtul algatada põhiseaduslikkuse järelevalve

kohtumenetlust esialgse õiguskaitse kohaldamise määrusega enne asja lõplikku otsustamist,

välja arvatud, kui kohus esialgset õiguskaitset kohaldades leiab, et esialgse õiguskaitse

menetluses kohaldatav norm on PS vastane (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve

kolleegiumi 12. novembri 2015 määrus asjas nr 3-4-1-28-15, p 29). Kohus ei leidnud, et

vaadeldavad sätted oleks vastuolus PS-ga.

Kohtud on korduvalt analüüsinud vanglas suitsetamise võimaluse tagamisega seonduvaid

huvisid (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 25.01.2018 määrus nr 3-17-2476, p 16; 30.01.2018

määrus nr 3-17-2478, p-d 8–12). Tallinna Ringkonnakohus jättis 21.02.2018 määrusega

haldusasjas nr 3-18-151 analoogses vaidluses esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata,

arvestades mh ka õiguskantsleri 27.07.2015 arvamustega tubakaseaduse muutmise seaduse

eelnõu ja 15.04.2016 justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 muutmise määruse eelnõu

kohta. Nimetatud arvamustes asus õiguskantsler seisukohale, et vanglas suitsetamise keelamine

on küsitava proportsionaalsusega piirang ja võib olla vastuolus PS § 19 lg-ga 1. Vaatamata

sellele leidis ringkonnakohus, et olukorras, kus vangla tagab nikotiini võõrutusnähtude

leevendamiseks eneseabimeetodid, on kinnipeetavate põhiõiguste riive proportsionaalne vangla

territooriumil kohalduva suitsetamiskeelu tingimustes.

Tallinna Vangla seisukohas väljatoodud andmetel ei saa terviseprobleeme seostada ilmselgelt

suitsetamise mittevõimaldamisega. XX ise on 06.03.2019 peavalu põhjust seostanud

narkootikumide

võõrutusnähtudega

(haigusjuht

nr

A4762

201),

mitte

nikotiini

võõrutusnähtudega.

Kohtule teadaolevalt ei ole tõenduspõhises meditsiinis leitud, et suitsetamisest loobumine oleks

isiku tervisele kahjulik. Taotlejal puudub esialgse õiguskaitse vajadus, kuna ei esine

pöördumatuid kahjulikke tagajärgi või hiljem raskesti kõrvaldatavate tagajärgede tekkimise

ohtu. Arvestades taotleja muid varasemaid sõltuvusi tervist enam mõjutavatest ainetest, on

loobumise kõrvalnähud tõenäoliselt põhjustatud pigem opioidide ja ravimite tarvitamisest

loobumisest. Loobumise kõrvalnähtude ravimiseks on vanglas olemas meditsiinitöötajad, kelle

poole on võimalik pöörduda. Seda võimalust on taotleja ka korduvalt kasutanud. Taotleja

kirjeldatud mõningased võimalikud võõrutusnähud mööduvad. Kohus nõustus Tallinna Vangla

ja kohtute varasemate seisukohtadega, et juhul kui kohustada vanglat võimaldama taotluse

esitajale suitsetamist, põhjustaks see taotlejal tõenäoliselt taas füüsilise nikotiinisõltuvuse. Kui

põhivaidlus peaks taotleja jaoks lõppema ebasoodsa tulemusega, oleks tal nikotiinisõltuvusest

taas keeruline vabaneda. Seega tooks just esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamine kaasa

pöördumatu või hiljem raskesti kõrvaldatava tagajärje.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3-19-495

4(5)

5. XX esitas 01.04.2019 Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palub

halduskohtu 21.03.2019 määruse resolutsiooni p 2 tühistada ja teha uus määrus, millega tema

esialgse õiguskaitse taotlus rahuldada.

Halduskohus eiras ausa kohtumenetluse põhimõtet ning rikkus oluliselt kohtumenetluse norme,

jättes Justiitsministeeriumilt kui menetlusosaliselt seisukoha küsimata, kuid samas leidis

määruse põhjendustes, et XX põhiõiguste riive (suitsetamise keeld) on proportsionaalne.

Samuti jättis halduskohus tähelepanuta, et XX ei soovi suitsetamisest loobuda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab HKMS § 204 lg-le 1, § 207 lg-le 1 ja § 252 lg-le 7 tuginedes, et

määruskaebus tuleb võtta menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud

(HKMS § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des

52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1

ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

7. Kuivõrd Tallinna Vangla on esitanud 20.03.2019 halduskohtule seisukoha esialgse

õiguskaitse kohaldamise osas, ei pea ringkonnakohus vajalikuks kuulata määruskaebuse

menetluses Tallinna Vanglat täiendavalt ära ning lahendab määruskaebuse varasemaid

seisukohti arvestades. Ringkonnakohus ei nõustu XX seisukohaga, et halduskohus rikkus

seadust, jättes Justiitsministeeriumilt arvamuse küsimata. Ka XX ise ei ole määruskaebuses

märkinud, kuidas oleks Justiitsministeeriumi seisukoht aidanud kaasa esialgse õiguskaitse

taotluse lahendamisele või millistel asjaoludel Justiitsministeeriumi seisukoht arutataval juhul

vajalik oleks. Praegusel juhul on eeldatav vastustaja Tallinna Vangla. Justiitsministeeriumi

seisukoha küsimise vajadus ei ole määruskaebuses toodud asjaoludel ka ringkonnakohtule

äratuntav.

8. HKMS § 249 lg-test 1 ja 3 tulenevalt peab kohus esialgse õiguskaitse vajaduse hindamisel

prognoosima, millised võivad olla esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise tagajärjed

taotluse esitajale ja kas ilma esialgset õiguskaitset kohaldamata võib kaebaja õiguste kaitse

muutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse vajadus esineb juhul, kui

selle kohaldamata jätmisega kaasneksid isiku jaoks pöördumatud või hiljem raskesti

kõrvaldatavad tagajärjed.

9. Esialgse õiguskaitse kohaldamine ja taotluse esitajal suitsetada võimaldamine võib kaasa

tuua tagajärjed, mille eest täielik suitsetamiskeeld vanglates kehtestati, sh sigarettide peidetult

kaasavõtmise kambrisse, salakaubitsemise jms. Tallinna Ringkonnakohus on sama küsimust

põhjalikult vaaginud 21.02.2018 määruses nr 3-18-151. Ringkonnakohus jääb oma varasemate

seisukohtade juurde, neid siinkohal üksikasjalikult üle kordamata. Tallinna Vangla märgib

põhjendatult, et olukorras, kus nii siseriiklikus kui ka rahvusvahelises kohtupraktikas on peetud

suitsetamise keeldu õiguspäraseks ja proportsionaalseks meetmeks, ei saa järeldada, et taotluse

esitaja õigused võiksid esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel saada olulisel määral või

pöördumatult kahjustada.

10. Tallinna Vangla märkis, et vanglas alustas XX nikotiinasendusravi 04.03.2019.

Tervisekaardi kannete kohaselt esinevad XX-l keskmise raskusega võõrutusnähud, kuid mitte

nikotiinisõltuvusest, vaid sõltuvusest opioididest (vt tervisekaardi 06.03.2019 haigusjuht

A4762, A4776). Taotluses kirjeldatud vaevusi on taotluse esitajal esinenud juba varasemalt

vangistuses olles. XX ise on 06.03.2019 peavalu põhjust seostanud narkootikumide

3-19-495

5(5)

võõrutusnähtudega (haigusjuht nr A4762 201), mitte nikotiini võõrutusnähtudega.

11. Ringkonnakohtule ei nähtu esitatud asjaolude pinnalt, et taotleja suhtes esineks esialgse

õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmisel pöördumatute või hiljem raskesti kõrvaldatavate

tagajärgede tekkimise oht. Ringkonnakohus on analoogilistel asjaoludel jätnud seni esialgse

õiguskaitse taotlused rahuldamata (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 25.01.2018 määrus nr 3-17-

2476, p 16; 30.01.2018 määrus nr 3-17-2478, p-d 8–12; 21.02.2018 määrus nr 3-18-151).

Ringkonnakohtu hinnangul on taotleja õiguste tõhus kaitse võimalik ka esialgset õiguskaitset

kohaldamata.

12. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et teadaolevalt ei ole tõenduspõhises meditsiinis

leitud, et suitsetamisest loobumine oleks isiku tervisele kahjulik. Halduskohus on õigesti

selgitanud, et loobumise kõrvalnähtude ravimiseks on vanglas olemas meditsiinitöötajad, kelle

poole on võimalik pöörduda ning seda võimalust on XX ka korduvalt kasutanud. Samuti peab

paika halduskohtu järeldus, et juhul, kui põhivaidlus peaks taotleja jaoks lõppema ebasoodsa

tulemusega, oleks tal nikotiinisõltuvusest taas keeruline vabaneda. Käesolevaks ajaks on XX

suitsetamisest vaba olnud juba kuu aega ning võib eeldada, et võimalikud võõrutusnähud on

oluliselt leevenenud.

13. Eeltoodud põhjustel leiab ringkonnakohus, et Tallinna Halduskohtu 21.03.2019 määrus on

õiguspärane ning jätab määruskaebuse rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)