1-18-207/46 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13.03.2019. a Tallinna kohtumaja Kriminaalasja number 1-18-207 (kohtueelses menetluses 17230100969) Kohtukoosseis Kohtunik Aulike Salo Kohtuistungi sekretär Tõlk Mari Kirs Natalija Mehh Kriminaalasi

D.F süüdistuses KarS § 320 lg 1 järgi üldmenetluses Ringkonnaprokurör Silvia Kruusmaa Süüdistatav

D.F , isikukood: XXX; Eesti

Vabariigi kodakondsus; emakeel: vene keel; haridus:

keskeriharidus; elukoht: xxx xxx, varasemad ; töökoht: kriminaal- ja väärteokaristused puuduvad. Tõkend

Kaitsjad Ei ole kohaldatud

Stella Einla ja Silvi Erro

RESOLUTSIOON

1. D.F KarS Mõista süüdi § 320 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ning karistada teda vangistusega ) kuud. 1 (üks) aasta ja 6 (kuus

2. - KarS § 73 lg te 1 ja 3 alusel jätta mõistetud vangistus täitmisele pööramata tingimusel,

et D.F ei pane temale määratud 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja vältel toime uut tahtlikku kuritegu.

3. D.F-ile KarS § 78 p 1 alusel arvestada määratud 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest.

4. KrMS D.F-ilt menetluskuluna:

§ 180 lg 1 alusel välja mõista

2

 KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 810 (kaheksasada kümme) eurot;

 KrMS § 175 lg 1 p 2 tunnistajale hüvitatud kulud summas 9.52 (üheksa eurot ja viiskümmend kaks senti) eurot;

 KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisikulud summas 2642.51 (kaks tuhat kuussada nelikümmend kaks eurot ja viiskümmend üks senti) eurot;

 KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu 288 (kakssada kaheksakümmend kaheksa) eurot.

5. KrMS

§ 180 lg 3 alusel määrata, et kriminaalmenetluse kulud, kogusummas 3750.03 eurot, tuleb tasuda 12 (kaheteist) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates igakuiste maksetena summas 312.50 eurot. Kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda Maksu- ja

Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Bank.

Kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalik makseinfo koos viitenumbri ja selgitusega tehakse avalikult teatavaks kohtu kantselei kaudu ja - kättesaadavaks ka e

toimiku süsteemi kaudu koos lahendiga. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses

tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile

täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

6. D.F Jätta rahuldamata taotlus õigusabi eest makstud tasu hüvitamiseks summas 2000 (kaks tuhat) eurot riigi eelarve vahenditest.

7. : -plaadid (asuvad kohtutoimikus)

Asitõendid CD – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde pärast kohtuotsuse jõustumist.

EDASIKAEBE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu kohtumajale 7 päeva jooksul Tallinna

alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav 04.04.2019. a.

1.

Esitatud süüdistus

1.1 D.F süüdistatakse selles, et 2016. aasta talvel, kuid mitte hiljem kui

04.02.2016, kallutas kriminaalasjas nr 15730000432 süüdimõistetu I S (isikukood xxx)

tahtlikult D.F andma valeütlusi i tegevuse kohta ja nimelt andma ütlusi I S järgmiselt: analüüse, seal hulgas vereanalüüse, ei ole D.F-ilt võtnud, arstina ta I S ei tööta, meditsiinilisi teenuseid ei osuta ega müü temale ka ravimeid.

04.02.2016 ajavahemikul kella 10:00-st kuni kella 10:20-ni Tallinna linnas Pärnu mnt 139

Põhja Prefektuuri ruumides kuulati kriminaalasja nr 15730000432 raames tunnistajana üle

D.F . Olles enne ülekuulamise algust hoiatatud KarS § 320 järgi

kriminaalvastutusest teadvalt vale ütluse andmise eest, andis D.F tunnistajana

ülekuulamise käigus teadvalt valeütlusi I Si tegevuse kohta, ja nimelt D.F teadlikult avaldas, et tema ei tea, millega tegeleb I S elatise saamiseks ega seda, kas I S võtab

3

isikutelt vereanalüüse ning edastab need laborisse; vereanalüüse ei ole I S temalt ega tema pojalt S B

võtnud.

12.07.2016 ja 09.11.2016 ülekuulamisel andis D.F tõeseid ütlusi I Si tegutsemise

kohta. Nimelt andis D.F ütluseid, et I S osutas temale ja ta pojale S B tervishoiuteenuseid: sh võttis neilt verd analüüsimiseks, teostas EKG d, viis läbi muid arstlikke - läbivaatuseid ning pani isikutele nende põhjal diagnoose ja müüs erinevaid ravimeid ning küsis osutatud teenuste eest ka tasu.

Seega pani D.F I Si kihutamisel toime tunnistaja poolt kriminaalmenetluses teadvalt vale ütluse andmise, s.o KarS § 320 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

2. Kohtu seisukoht

2.1. Kohus, tutvunud kõigi kohtule esitatud materjalidega ja kuulanud ära menetlusosalised, jõudis järgmistele järeldustele:

Vaidlust ei ole alljärgnevates asjaoludes:

 Kriminaalasjas nr 15730000432 alustas 02.09.2015. a Põhja Ringkonnaprokuratuur Terviseameti avalduse alusel I Si suhtes (I kd, menetlust KarS § 372 lg 2 p 3 tunnustel lk 32).

 I S tegeles elatise saamiseks tervishoiuteenuste osutamisega, sh D.F-ile (I kd, lk 21 pöördel , 126 pöördel , II kd, lk 58-83 -128).

 04.02.2016 kuulati kriminaalasja nr 15730000432 raames tunnistajana üle D.F , kes avaldas, et tema ei tea, millega tegeleb I S elatise saamiseks ega seda, kas I S võtab isikutelt vereanalüüse ning edastab need laborisse; vereanalüüse ei ole I S temalt ega tema pojalt S B (II kd, lk 40-44). võtnud

 12.07.2016 ja 09.11.2016 ülekuulamisel andis D.F ütluseid, et I S osutas temale ja ta pojale S B tervishoiuteenuseid: sh võttis neilt verd analüüsimiseks, teostas EKG-d, viis läbi muid arstlikke läbivaatuseid ning pani isikutele nende põhjal diagnoose ja müüs erinevaid ravimeid ning küsis osutatud teenuste eest ka tasu (II kd, lk 45-57).

2.2 Kuriteokoosseis

2.2.1 Objektiivne koosseis

Käesolevas menetluses ei vaielda selle üle, et tegevus, mis toob kaasa kriminaalvastutuse, on

olemas ehk D.F andis 04.02.2016 tunnistajana ütlusi, mis ei vastanud tegelikkusele. D.F kinnitas kohtus, et alates 2011. a ravis I S teda pidevalt, võttis

verd , tegi kardiogramme, kirjutas saatekirju ja ravimeid. nii veenist kui ka näpust Meditsiiniteenuseid osutas I S nii süüdistatavale kui ka tema isale ja pojale. Kirjeldatud tegevusi viis I S läbi D.F kodus, kuhu S tõi kardiogrammi tegemiseks vajaliku aparatuuri, samuti olid tal olemas vere võtmiseks vajalikud kindad ning ampullid (II kd, lk 123-132). D.F andis kohtus ütlusi, et teenuste ja ravimite eest maksis nii tema ise kui ka poeg S , 127). Isiku ning raha pojale arvete tasumiseks andis süüdistatav (II kd, lk 126 pöördel

varalist seisundit kajastavate dokumentide vaatlusprotokollist, milles on kirjeldatud I. Si varalist seisundit kajastavate dokumentide vaatlust, on näha, et ajavahemikul 07.03.2013 kuni 14.04.2015.a on D.F tasunud esitatud arvete eest I. Sile kokku 2475,78 eurot. Maksete selgitusse on kirjutatud „arve“ (koos numbriga) või „analüüsid“

4

Samast dokumendist nähtub, et ajavahemikul 05.07.2011 kuni 05.11.2016.a on ka S B teinud I. Sile ülekandeid kokku 20 269,76 euro ulatuses. Maksete selgitusse on samuti märgitud „arve“ (koos numbriga) või „analüüsid“ (II kd, lk 15-33).

Kriminaalasja nr 15730000432 asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, et D.F poeg S B suhtles I Siga aktiivselt 2014. aastast alates ning nende suhtlus puudutab eelkõige tervise

ja meditsiiniga seonduvaid teemasid. Samuti nähtub asitõendi vaatlusprotokollist tõsiasi, et

D.F eadis suurepäraselt, millega tegeleb, kuivõrd 28.01.2013 on D.F I S ise saatnud I Sile sõnumi „Oled meie arst….“ (II kd lk 182-198). I S kinnitas kohtus, et palus anda D.F valeütlusi (I kd, lk 22, 23). Seda kinnitavad ka I Si telefonist leitud sõnumid. 28.01.2016.a kell sõnumi selle kohta, et I. 12.26 saatis I S S B Si suhtes on

alustatud kriminaalasi seoses tervishoiuteenuste osutamisega S B ja D.F-ile.

29.01.2016.a sõnumites teatab S. B, et andis juba talle (naissoost isikule) info edasi ning lisaks pakub ta, et I. S tuleks häälestaks neid, kuidas õigesti rääkida. I. S vastas, et teeb seda kindlasti.

Kohtu hinnangul kinnitab eelpool märgitud sõnumivahetus, et S. B ja I. S arutasid viimase

kriminaalasjaga seonduvaid arenguid ning I S Ka D.F kallutas isikuid valeütlusi andma. ei eita, et I S palus tal poja kaudu ennast ülekuulamisel kaitsta (II kd, lk 131 pöördel).

KarS § s 320 sätestatud süüteokoosseisu objektiivne külg seisneb menetlustoimingule allutatud -

kannatanu või tunnistaja poolt vale ütluse andmises. Valeütlus seisneb tõendamisel tähtsate

asjaolude moonutamises. Tõe moonutamise all mõistetakse ütluste andmisel tegelikkusele mittevastavate asjaolude avaldamist.

Kohtulikul uurimisel on tuvastamist leidnud, et D.F , olles tunnistajana üle

kuulatud kolmel korral kohtueelses menetluses, andis ja kahel esimesel ülekuulamisel järgnevalt ülekuulamisel I Si tegevuse kohta diametraalselt erinevaid ütlusi. Kohtu hinnangul igakülgselt tõendamist leidnud, et süüdistatav D.F pani I Si kihutamisel toime

tunnistaja poolt kriminaalmenetluses teadvalt vale 04.02.2016.a. ütluse andmise Tõsikindlalt saab väita, et D.F oli teadlik, et I S tegutseb arstina, määrab diagnoose, võtab verd analüüsimiseks, määrab ravi ning müüb ravimeid, s.t osutab tasu eest tervishoiuteenuseid. Kuna D.F seda teadmist aga 04.02.2016 enda ülekuulamisel eitas, on täidetud KarS § 320 lg 1 objektiivne koosseis, s.o teadvalt valeütluste andmine.

2.2.2 Subjektiivne koosseis

KarS § 320 lg 1 eeldab subjektiivsest küljest tahtlust kõigi selle objektiivsete asjaolude suhtes. Koosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt otsese tahtlusega, st isik peab olema teadlik, et ta annab vale sisuga ütluse. Ei ole vahet, kas valeütlusi anti kellegi kasuks või kahjuks.

Subjektiivse koosseisu osas leiab kohus, et D.F pani temale etteheidetava kuriteo toime otsese tahtlusega, sest ta teadis, et tema poolt antud ütlused ei vasta tõele, on sisult valed.

Süüdistatav ei takistanud valeütlusi andmast ka võimalikest valeütluste andmise at teave

tagajärgedest. Tema allkiri ülekuulamise protokollil kinnitab, et ta

oli informeeritud võimalikest negatiivsetest tagajärgedest, mis kaasn de ütluste andmisega. evad vale Seega on D.F ka

kuriteo subjektiivse koosseisu. täitnud KarS § 320 lg 1 sätestatud

2.2.3

Õigusvastasus ja süü

Kohtu hinnangul D.F tegevuses õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei ilmnenud. Ta oli teadlik valetamise keelatusest. Menetleja on D.F-ile selgitanud

5

tema õigusi tunnistajana, teda on hoiatatud vastutusest valeütluste andmise eest, mida kinnitab tema allkiri ülekuulamise protokollil (II kd, lk 40, 41).

Süüdistatav seavad kahtluse alla süüdistatava ütluste andmise ja tema kaitsjad vaimse seisundi ajal, väites et süüdistatav ei saanud ülekuulamisel aru esitatud küsimustest, ta oli väsinud ning ravimite mõju all.

Kohus kaitsjate ja süüdistatava arvamusega ei nõustu. väitsid Kuigi tunn tajad I R, S B, A T is kohtus, et D.F i

tarvitas psühhotroopseid ravimeid ja seetõttu ol tema käitumine

aeg-ajalt (II kd lk , siis häiritud 108 pöördel lk 110 pöördel, lk 132 pöördel, 133 pöördel),

kohtuistungil N T, kes kuulas 2016.a veebruaris kriminaalasjas nr ülekuulatud tunnistaja 15730000432 tunnistajana üle , kinnitas, et süüdistatav D.F oli menetlustoimingu läbiviimise päeval täiesti rahulik, väga enesekindel, täitsa normaalses seisundis ja võimeline

ütlusi andma. Suhtlus toimus vene keele Eelnevalt selgitas tunnistaja ka õigusi ja kohustusi s. ütluste andmisel. Ütlused said täpselt kirja ning D.F luges need ka ise läbi (I kd, lk 18 pöördel). Nagu nähtub D.F ülekuulamise protokollist, on ta ise kirjutanud,

et on protokolli läbi lugenud, tema sõnade järgi kirja pandud õigesti. Ühtegi märkust protokolli kohta süüdistatav ei ole avaldanud (II kd, lk 40-44). Kohtulikul uurimisel on üheselt tuvastatud,

et D.F oli teadlik tunnista olemasolust ning jana vale ütluse andmise keelu kohustusest anda tunnistajana tõeseid ütlusi, kui ütluste andmisest keeldumiseks puudub alus. Seda kinnitab süüdistatava allkiri tunnistaja ülekuulamise protokollis. Asja kohtulikul uurimisel seletas D.F, et ei tutvunud protokolli sisuga, samuti põhjendas ta allkirjade andmist sellega, et alati on Kohtu kõigega kiire ning tal oli sel ajal raske aeg (II kd, lk 128 pöördel).

hinnangul ei ole dokumentide allkirjastamine käsitatav pelgalt formaalsusena. Dokumenti allkirjastades kinnitab allkirja andja dokumendis kajastatu õigsust ja võtab selle eest vastutuse.

Nii tunnistaja N. T ütlused, kui ka protokollist nähtuv kinnitavad, et süüdistatav oli

menetlustoimingu läbiviimise ajal täiesti adekvaatne ning tema käitumises ei esinenud

kõrvalekaldeid, mis oleks tekitanud kahtlusi tema arusaamisvõimes. Seega on nimetatud tõenditega ümber lükatud süüdistatava väited, et ta ei olnud võimeline ütlusi andma, ei saanud aru, mis toimub, kuna tööjuures oli pingeline periood ja samal ajal võttis ka ravimeid (II kd, lk

124, 124 pöördel ), mis tähendab, et sai tegelikult kõigest aru ning tegutses teadlikult. , 129

Kohtu arvates on süüdistatava ütlused, et ta ei saanud uurija juures olles toimuvast aru, kantud soovist vabaneda süüst ja vastutusest.

Süü eeldab, et isik oli teo ajal võimeline aru saama oma teo keelatusest ja sellest arusaamisest

tulenevalt loobuma sellise teo toimepanemist. KarS § 34 defineerib süüdivuse mõiste negatiivset, tehes seda süüdimatuse aluste määratlemise teel. See tähendab, et isiku süüdivust

eeldatakse, kuni ei ole piisavalt andmeid, et selles tuleb kahelda. Seega saab rääkida süüdimatusest ainult kindlate tunnuste olemasolul.

Kohtu järeldust süüdistatava arusaamisvõime kohta kinnitab ka tema suhtes Tallinnas SA

PERH psühhiaatriakliinikus läbi viidud statsionaarn kohtupsühhiaatria kohtupsühholoogia

e - kompleksekspertiis, mille eesmärgiks oli tuvastada D.F süüvõimelisus. Ekspertiisi tulemusena selgus, et D.F ei avaldu - psüühika ja käitumishäireid, mis võiksid olla süüdimatusseisundi meditsiinilisteks kriteeriumiteks KarS § 34 käsitluses. D.F oli temale süüksarv .02.2016.a võimeline aru saama oma teo atava kuriteo toimepanemise ajal 04

keelatusest ja oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtima ning kriminaalasja materjalidest ei nähtu, et tal sel ajal oleks esinenud teadvuse häireid, uimasust, mäluhäireid või

segasusseisundeid, mida kirjeldatakse psühhotroopsete ainete ja mõnede antidepressantide või psühhosivastaste ravimite kõrvaltoimena. on käesoleval ajal oma vaimse seisundi poolest

Ta

6

või ja kandma süüdimõistmisel karistust. Ekspertiisi läbi meline osalema kohtumenetluses

viinud psühhiaater selgitas kohtus, et ajal, mil D.F andis uurijale ütlusi xxx , ei olnud tema teadvus häiritud, kõik on loogilises järjekorras, tegemist oli teadliku tegevusega ning tema käitumine ei viidanud ravimite tarvitamisele. Puutuvalt manustatud ravimeid, siis tekkis psühhiaatril kahtlus, et D.F ei tarvita neid üldse, kuivõrd ta üldse neis ei

orienteeru, samuti puuduvad objektiivsed andmed tema poolt ravimite kasutamise kohta (II kd,

lk 181-183). Ka xxx selgitas kohtus, et D.F puhul ei ilmnenud psühholoog tõendeid selle kohta, et tal oleks olnud teadvushäireid, joovet või muud seisundit, mis võiks tema süüdivust mõjutada (II kd, lk 183, 184 pöördel).

Kuigi kaitsjad väidavad, et süüdistatav täiendas kahel korral, s.o 12.07.2016 ja 09.11.2016 omal soovil varem antud ütlusi, siis see asjaolu ei välista tema vastutust KarS § 320 lg 1 järgi, kuivõrd valeütluse andmine loetakse lõpuleviiduks selle andmisega kohtus või tunnistaja või kannatanu

poolt valeütlustele allakirjutamisega menetlustoimingu protokollis. Antud juhul allkirjastas

D.F 04.02.2016 kuulamise protokolli, kus olid kirjas tema poolt tunnistaja üle avaldatud valed ütlused, vahetult pärast ütluste andmist (II kd, lk 128 pöördel), mis tähendab, et kaitsja väited süüteokatsest vabatahtlikust loobumisest, ei ole antud juhul asjakohased.

Kuna D.F on tuvastatud, et tal ei avaldu suhtes läbi viidud ekspertiisi käigus

psüühika ja käitumishäireid, mis võiksid olla süüdimatusseisundi meditsiinilisteks - kriteeriumiteks KarS § 34 käsitluses ning et ta oli temale süüksarvatava kuriteo toimepanemise ajal 04.02.2016.a võimeline aru saama oma teo keelatusest ja oma käitumist vastavalt sellele

arusaamisele juhtima, ning kuna on täidetud süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, D.F , siis tuleb D.F süüdistatav on täisealine süüdi mõista KarS § 320 lg 1 järgi.

3. Karistus

3.1. Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada.

Süüdistatavale KarS § 320 lg 1 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 3 aastat.

3.2. Kuna tegemist on alternatiivselt sätestatud karistusliikidega, kujundab kohus seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Hinnates käesoleva kriminaalmenetluse käigus kogutud andmeid süüdistatava isiku kohta, tuleb märkida, et tal on olemas töökoht ning legaalne igakuine sissetulek. Töötasu suuruseks on xxx eurot ning lisaks saab ta veel xxx xx eurot. Kuigi süüdistataval on olemas igakuine legaalne sissetulek, siis tema enda sõnade kohaselt kulub kogu sissetulek poja poolt

võetud laenu tasumiseks. Kuna D.F lasuvad ka rahalised kohustused temalt

käesolevas kriminaalasjas väljamõistetavate menetluskulude näol, ning talle on määratud

töövõimetus, mis kahandab tema võimalust sissetuleku hankimiseks, siis on kaheldav, kas tal oleks rahalise karistuse mõistmisel võimal kohustust täita, mistõttu on kohus ik talle pandud seisukohal, et D.F suhtes kuulub kohaldamisele vangistus.

3.3. Hinnates D.F 320 süü suurust KarS § lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisel, leiab kohus, et see on keskmine. Aluse selliseks järelduseks annab asjaolu, et süüdistatav ei ole oma teoga põhjustanud varalist kahju, ta püüdis parandada tehtud viga läbi uute ütluste andmise ning vähendada sellega oma väärkäitumise võimalikke tagajärgi. Samas

ei ole kohtuliku uurimisega tuvastatud ühtegi süüdistatava karistust kergendavat või

7

raskendavat asjaolu. Tulenevalt eelnevast, leiab kohus, et süüdistatavale tuleb mõista karistus vastavalt tema süü suurusele ning kohus mõistab süüdistatavale karistuse sanktsiooni keskmises määras ehk vangistuse 1 aasta ja 6 kuud.

3.4 Kohus märgib, et rinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise alusena e

prevaleerub isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo

toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (Riigikohtu otsus nr 3

-1-1-40-04). Antud põhimõtetest lähtuvalt on esmakordsel karistamisel võimalik jätta karistus täitmisele pööramata ning D.F suhtes on otstarbekas ja võimalik kohaldada KarS § 73 sätteid. D.F

isikus ja tema käitumises ei täheldanud kohus asjaolusid, mida on vaja katseajal kriminaalhoolduse kaudu toetada ja kontrollida. Arvestades D.F isikut, tegemist on töövõimetuspensionäriga õiguskuulekat käitumist, o , ja tema senist n karistusest tingimisi

vabastamisel küllaldane KarS § 73 lg 3 ettenähtud katseaeg miinimumi lähedases määras. Kohus arvestab vangistusest tingimisi vabastamisel ka asjaoluga, et süüdistataval on, vaatamata

terviseprobleemidele, olemas töökoht. Käesolevast kriminaalasjast tulenevad süüdistataval

menetluskulude hüvitamise kohustus, mille täitmine vangistuses viibides muutuks oluliselt raskemaks või isegi võimatuks.

4. Menetluskulud

4.1. kulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetlus

süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib

süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

4.2. D.F tud Käesolevas kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuludeks määra kaitsjale makstud tasu, kohtupsühhiaatria kohtupsühholoogia kompleks - ekspertiisi tegemise kulu, tunnistajale hüvitatud sõidukulu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha teise

astme kuriteo toimepanemise eest. Statsionaarse - kohtupsühhiaatria kohtupsühholoogia kompleksekspertiisi D.F osas märgib kohus, et nimetatud ekspertiisi läbiviimine oli tingitud

süülisest tegevusest. Samuti on kohus seisukohal, et õigusabikulude hüvitamine kaitsja poolt taotletud mahus on põhjendatud. Kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et D.F esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse

vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele

asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetu Käesolevas

sele.

süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Süüdistatav ei ole oma varatuse kohta esitanud sellekohaseid tõendeid ega ka taotlenud kohtult vastava teabe väljanõudmist.

Seega mõistab kohus välja KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2, § 175 lg 1 p D.F-ilt 2, 3, 4, 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1 alusel sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest 810 eurot,

tunnistajale hüvitatud kulud summas 9.52 eurot, ekspertiisi kulu summas 2642.51 eurot ja määratud kaitsjale makstud tasu summas 288 eurot.

4.3. KrMS § 180 lg 3 annab kohtule võimaluse kaaluda menetluskulude osade kaupa tasumise

võimaldamist süüdimõistetul. Arvestades hüvitamisele kuuluvate menetluskulude suurust ja

D.F olevate rahaliste vahendite piiratust, siis käib menetluskulude ühekorraga tasumine D.F-ile ilmselgelt üle jõu. Lähtudes eelnevast peab kohus põhjendatuks

8

kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, s.t määrata kriminaalmenetluse kulude hüvitamine ositi 12 kuu jooksul igakuiste maksetena. Seega kuulub ühes kuus tasumisele mitte vähem kui 312.50 eurot.

4.4 Kooskõlas KrMS § 175 lg 1 p 1 ja § 180 lg 1 jätab kohus rahuldamata D.F

taotluse kokkuleppelistele kaitsjatele õigusabi osutamise eest makstud tasu hüvitamiseks summas 2000 eurot.

5.

Asitõend

Kriminaalasja materjalide juures asuvad -plaadid CD tuleb KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta pärast kohtuotsuse jõustumist kriminaalasja materjalide juurde.

Aulike Salo kohtunik