4-18-6568/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

4-18-6568 1

K O H T U O T S U S

E E S T I V A B A R I I G I N I M E L Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 04.04.2019.a, Tallinna Kohtumaja Väärteoasja number 4-18-6568 (2403,18,000221) Kohtunik Violetta Kõvask Väärteoasi H.L 21.12.2018.a kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida

prefektuuri piirivalvebüroo migratsioonijärelevalve

vaneminspektor E Ke 14.12.2018.a otsusele väärteoasjas 2403,18,000221. Kaebuse esitaja H.L, isikukood: XXX; elukoht: xxxx Ukraina ; kodakondsus. Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri

piirivalvebüroo Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. H.L esindaja kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Jätta

piirivalvebüroo migratsioonijärelevalve vaneminspektor E Ke 14.12.2018.a otsusele väärteoasjas 2403,18,000221 kohtuvälise menetleja otsusele rahuldamata.

2. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Jätta piirivalvebüroo

migratsioonijärelevalve vaneminspektor e 14.12.2018.a otsus väärteoasjas E K 2403,18,000221 muutmata.

3. ning Politsei- ja Piirivalveameti Ida Kohtuotsuse ärakiri saata H.L ’le piirivalvebüroole.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse

kättesaamise päevast. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isikul advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

4-18-6568 2

VAIDLUSTATAVA OTSUSE SISU

14.12.2018.a koostas Politsei- - ja ja Piirivalveameti Ida prefektuuri piirivalvebüroo piiri

migratsioonijärelevalvetalituse menetlusgrupi migratsioonijärelevalve vaneminspektor E K kiirmenetluse otsuse väärteoasjas 2403,18,000221 H.L suhtes. Otsusega karistati H.L’t

Välismaalaste seaduse ) § järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest (edaspidi VMS 298 rahatrahviga 100 eurot. Vastavalt VMS § 44 lg 2 alusel kui välisriigiga n sõlmitud leping viisavaba liikumise kohta või o

välisriigi kodanike suhtes on viisanõudest loobutud, võib selle välisriigi kodanik Schengeni konventsiooni liikmesriikides, sealhulgas Eestis, viibida kokku kuni 90 päeva mis tahes 180 päevase - ajavahemiku jooksul, kui välisleping ei sätesta teisiti.

Menetlusalust isikut karistati

VMS § 298 järgi selle eest, et ta viibis Schengeni liikmesriikide

territooriumil perioodidel 12.07.2018-09.10.2018; 05.11.2018-29.11.2018 ja 03.12.2018 kuni

14.12.2018 usliku aluseta alates , s.o kokku 127 päeva. Seega viibis H.L Eestis sead 05.11.2018-29.11.2018

ja 03.12.2018 kuni 14.12.2018 kokku 37 kalendripäeva. KAEBUSE SISU

21.12.2018.a esitas H.L esindaja kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri

piirivalvebüroo piiri ja migratsioonijärelevalvetalituse menetlusgrupi migratsioonijärelevalve - vaneminspektor E K kiirmenetluse otsusele väärteoasjas 2403,18,000221. Menetlusalune isik taotles

kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist. Samuti palus menetlusalune isik kohtul tuvastada tema

seaduslik viibimine Eestis Poola viisa alusel. Menetlusalune isik selgitas kaebuses, et ta saabus viimati Eesti territooriumile 03.12.2018.a ettevõttes AS praktika läbimise eesmärgil kui xxxx Xxxx

kõrgkooli üliõpilane Poola mitmekordse viisa (kehtivusega 28.10.2018-27.10.2019) alusel. Menetlusalune isik ei ole viibinud ega töötanud Eestis ilma seadusliku aluseta, teda on ebaõiglaselt

ja ülemääraselt karistatud tegude eest, mida ta pole toime pannud ning tema vaba liikumist ja

eneseteostust on olulisel määral piiratud, millega on rikutud tema inimõigusi. H.L soovis väärteoasja lahendamist kirjalikus menetluses.

Kohtuvälise menetleja kirjalik seisukoht saabus Harju Maakohtusse .a. Kohtuväline 17.01.2019 menetleja nõustub kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja ei nõustu

kaebaja taotlusega ja märgib, et kiirmenetluse otsuse koostamisel on arvestatud kõiki asjaolusid kogumis ning määratud karistus on proportsionaalne isiku süüga. Kohtuväline menetleja palub jätta väärteootsus muutmata ja jätta kaebus rahuldamata. KOHTU SEISUKOHT Kohus, tutvunud menetlusaluse isiku esitatud kaebuse, kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukohaga ning väärteoasja materjalidega, leiab, et menetlusaluse isiku kaebus tuleb jätta rahuldamata.

VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse

piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaol

usid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused. VTMS § 133 kohaselt peab kohus välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud

väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas

see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise

menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud

väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS §

4-18-6568 3

30 sätestatud alustel (p 8), kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid (p 9) ning kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10). 1. Objektiivne koosseis

VMS § 298 sätestab vastutuse välismaalasele seadusliku aluseta Eestis viibimise eest. Koosseisupärase teo moodustab seega mitte Eesti kodanikust isiku seadusliku aluseta viibimine Eesti Vabariigis. Kuivõrd VMS § koosseis on osaliselt blanketne, tuleb seda täiendavalt sisustada sättega, milles 298 etteheidetav rikkumine seisnes. Käesolevas asjas on väärteootsuse kohaselt rikutud õigusnormiks VMS 44 lg 2, mille kohaselt, kui § välisriigiga on sõlmitud leping viisavaba liikumise kohta või

välisriigi kodanike suhtes on viisanõudest loobutud, võib selle välisriigi kodanik Schengeni konventsiooni liikmesriikides, sealhulgas Eestis, viibida kokku kuni 90 päeva mis tahes 180 päevase - ajavahemiku jooksul, kui välisleping ei sätesta teisiti. Kohtul tuleb seega tuvastada, kas H.L oli õiguslik alus Eestis viibimiseks. Kiirmenetluse otsuse (väärteoasjas 2403,18,000221) kohaselt saabus Ukraina kodanik H.L (ik. 19861102-05951) viimati Schengeni liikmesriikide territooriumile 03.12.2018.a ja viibis Eestis Ukraina kodaniku biomeetrilise passi alusel, viisavabalt. H.L on 180-päevase tagasiulatuva

perioodi jooksul viibinud Eestis perioodidel 12.07.2018-09.10.2018, 05.11.2018-29.11.2018 ja 03.12.2018-14.12.2018,

. so kokku 127 päeva, ületades sellega Eestis viibimisaega 37 päeva võrra Otsuse kohaselt tunnistas menetlusalune isik oma süüd ja nõustus kiirmenetluse kohaldamisega.

Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli järgi saabus H.L Eestisse 05.11.2018.a Poola viisaga. 29.11.2018 lahkus Eestist 5 päevaks ning naases uuesti 03.12.2018.a. Menetlusalune isik

pöördus 14.12.2018.a politsei poole elamisloa taotlemiseks, et jätkata töötamist Xxxx. H.L

kinnitas , et rikkumine oli talle arusaadav. ütlusi andes Politsei- ja Piirivalveameti . .2018.a 14 12 ettekirjutuse (nr 1045291064) kohaselt on H.L viibinud Eestis seadusliku aluseta alates 05.11.2018- 29.11.2018 ja 03.12.2018 kuni ettekirjutuse koostamise päevani (14.12.2018) kokku 37 kalendripäeva. Ettekirjutise kohaselt oli menetlusalune isik kohustatud Eestist lahkuma 7 päeva jooksul. Väärteomaterjalidele on lisatud ka koopia (14.12.2018.a seisuga) H.L rahvuspassist nr xxxx,

mis kinnitab, et menetlusalusel isikul on Ukraina kodakondsus. Passi sissekanded kinnitavad ka

väärteoprotokollis ja ülekuulamise protokollis märgitut, et isik on viibinud Eesti Vabariigi

territooriumil perioodidel 12.07.2018-09.10.2018, 05.11.2018-29.11.2018 ning sisenenud uuesti 03.12.2018. Kaebuses märgib H.L, et saabus Eestisse Poola Vabariigi pikaajalise viisa alusel kui Xxxx

kõrgkooli üliõpi praktika läbimise eesmärgil lane AS Xxxx . Poola pikaajaline viisa kehtib alates

28.10.2018 kuni 27.10.2019 ja kolmepoolne l alates 05.11.2018 eping praktika läbimiseks kehtib kuni 04.11.2019.a. Poola Vabariigi viisa olemasolu on menetlusaluse isiku põhiargument, miks tema

hinnangul ei ole ta Eestis seadust rikkunud. Kohus selgitab, et VMS § 43 lg 3 alusel võib välismaalane Schengeni konventsiooni liikmesriigi pädeva asutuse ( juhul Poola Vabariigi käesoleval

ametiasutus) antud

elamisloa alusel Eestis viibida kuni 90 kalendripäeva 180 päeva jooksul. Pikemaks viibimiseks kui 90 päeva, peab välismaalane aga taotlema pikaajalist viisat VMS § 43 lg

1 p 10 alusel. Asjaolu, et menetlusalusel isikul kehtib Poola Vabariigi pikaajaline viisa kuni

27.10.2019.a ei vabasta teda Eestis viisa taotlemisest, kui ta soovib viibida Eestis pikaajaliselt ( ). rohkem kui 90 kalendripäeva 180 päeva jooksul

4-18-6568 4

Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et väärteoasja materjalidega on täielikult tõendatud, et H.L viibis Eestis perioodidel 05.11.2018 kuni 29.11.2018 ning 03.12.2018 kuni 14.12.2018 seadusliku

aluseta. Seega vastab H.L poolt toimepandud tegu VMS § 298 sätestatud objektiivsetele tunnustele. 2. Subjektiivne koosseis KarS §15 lg 3 sätestab, et väärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Seega on VMS

§ sätestatud süüteokoosseis täidetud, kui isik on teo toime pannud tahtlikult või 298

ettevaatamatusest.

Subjektiivse koosseisu osas leiab kohus, et H.L pani temale etteheidetava väärteo toime ettevaatamatusest, hooletuse vormis. KarS § 18 lg 3 sätestab, et isik paneb teo toime hooletusest, kui

ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtu Kohtu hinnangul pani H.L teo toime mise korral pidanud ette nägema.

hooletusest, kuna ta ei olnud teadlik õigusnormidest, mis reguleerivad Eestis viibimist. Kui

menetlusalune isik oleks käitunud kohusetundlikult (kontrollinud välismaalaste Eestis viibimise seaduslikku alust), ei oleks VMS 44 lg 2 Seega leiab kohus leiab, et H sätestatud kohustust rikutud.

298

on täitnud VMS § sätestatud väärteo subjektiivse koosseisu.

3. Õigusvastasus ja süü

H.L Menetlusalune isik oli teo teos puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud. toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14 aastane, sest kriminaalasja materjalidest ei nähtu KarS § - - s 34 sätestatud asjaolusid ning kaebaja on sündinud 1986. aastal. Samuti puuduvad menetlusaluse

isiku Seega on H.L puhul süüd välistavad asjaolud. tegu koosseisupärane, õigusvastane ja süüline. Eeltoodud põhjustel on kohus seisukohal, et H.L on pannud toime talle etteheidetava väärteo VMS § 298 järgi, viibides välismaalasena Eestis seadusliku aluseta.

KARISTUS VMS § võimaldab kohtuvälisel trahviühiku suurust 298

menetlejal kohaldada karistusena kuni 300

rahatrahvi aresti. menetlusalust isikut rahatrahviga 100 euro või Kohtuväline menetleja karistas ulatuses. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Samas tuleb karistuse mõistmisel arvestada

ka teiste asjaoludega. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel

võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel

tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56

kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatava süü suurust

mõjutavad eelkõige tagajärje raskus, samuti rikutud normide maht ja teo subjektiivne koosseis. Karistuse mõistmisel tuleb seega arvestada ka karistuse kohaldamise eesmärke. Konkreetse süü suuruse ja karistuse määra leidmisel tuleb kohtuvälisel menetlejal ja kohtul hinnata isiku süüd temale etteheidetava konkreetse väärteo, mitte kõikide võimalike väärtegude kontekstis.

H.L süü suurust mõjutab esmalt väärteo toimepanemise subjektiivne külg. Arvestades, et

menetlusalune isik pani väärteo toime ettevaatamatusest, on tegemist asjaoluga, mis viitab

4-18-6568 5

keskmisest

väiksemale süü suurusele. Arvesse saab võtta ka asjaolu, et isik tunnistas oma süüd. Karistust raskendavaid asjaolusid KarS § 58 mõttes ei esine.

Kohus hindab Kohtu hinnangul on karistusena kohaldatud menetlusaluse süü seega väikeseks. rahatrahv 100 euro ulatuses väärteoasja asjaolusid arvestades piisav karistus, et isik teeks temale mõistetavast karistusest vajalikud järeldused ning edaspidi väldiks süütegude toimepanemist. Võttes arvesse, et isiku süü oli väike ning esinesid kergendavad asjaolud loeb kohus määratud karistuse

proportsionaalseks süü suurusega.

Kohus leiab, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuses ei osutatud sellistele minetustele, millega võiks kaasneda kohtuvälise

menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Kohtul puudub seega alus tühistada kohtuvälise menetleja seaduslik ja põhjendatud otsus. Kohu . s juhindus VTMS § 120, § 132 p 1, § 133, § 134, § 135, § 155 ( )

Violetta Kõvask Kohtunik