1-18-3706/36 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

1-18-3706 Lk / 1 3

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Pärnu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 4. aprill 2019.a, Rapla kohtumaja Kriminaalasja number 1-18-3706 Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär kohtunik Endla Ülviste Aivi Meister Kriminaalasi Kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne Süüdimõistetu

Kriminaalhooldusametnik L.L , isikukood: XXX Elukoht: xxxxxx maakond, xxxxxxxxx vald, xxxxxxxxx alev, xxxxxxxx tn xxx

Kriminaalasjas nr 1-19-2053 on kohaldatud tõkend

vahistamine kuni kuni 12.05.2019 ja L.L viibib Lääne prefektuuri Rapla arestimajas.

Epp-Leen Kalda

RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 69 lg 3, KrMS § 428, § 432 kohus määras:

1.

Pöörata täitmisele L.L-ile Pärnu Maakohtu 15.05.2018.a otsusega

mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 (kaks) kuud ja 13 (kolmteist) päeva vangistust.

2. L.L-i karistuse kandmise algust lugeda alates alates kohtumääruse

jõustumisest.

Määrus saata L.L-ile , kriminaalhooldusametnikule ja teadmiseks Politseija Piirivalveameti Lääne prefektuuri Rapla arestimajale.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruskaebuse võib esitada 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai teada vaidlustatavast kohtumäärusest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK L.L mõisteti süüdi Pärnu Maakohtu 15.05.2018.a otsusega KarS § 215 lg 2 p 2 järgi ning talle määrati karistuseks viis kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust

1-18-3706 Lk / 2 3

Pärnu Maakohtu 28.12.2017.a otsusega mõistetud 4- kuulise ära kandmata karistuse võrra ning liitkaristuseks mõisteti 9 kuud vangistust. KarS § 69 lg 1 ja lg 3 alusel asendas kohus vangistuse 270-ne tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrati 1 aasta ja 2 kuud. KarS § 69 lg 4 alusel kohustati L.L üldkasuliku töö tegemisel järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid, KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustati L.L üldkasuliku töö tegemise lõpuni mitte tarvitada alkoholi. L.L on kriminaalhooldusel alates 15.05.2018.a.

21.12.2018.a esitas kriminaalhooldaja Pärnu Maakohtule erakorralise ettekande L.L-i

suhtes, sest L.L rikkus kohtu poolt määratud kohustust mitte tarvitada

alkoholi ning probleeme oli ka üldkasuliku töö täitmisega. Pärnu Maakohus jättis

14.01.2019.a määrusega rahuldamata kriminaalhooldaja ettepaneku karistuse täitmisele

pööramiseks ja kohustas L.L alluma alkoholismivastasele ravile ning läbima kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammi.

22.03.2019.a esitas kriminaalhooldaja Pärnu Maakohtule taas erakorralise ettekande L.L-i suhtes seoses alkoholi tarvitamise keelu rikkumisega.

Ettekande kohaselt on L.L-i katseaeg kulgenud negatiivselt, probleeme on esinenud nii lisakohustuse täitmisega kui ka üldkasuliku töö tegemisega, millega seoses on katseajal koostatud kaks kirjalikku hoiatust.

Pärast 14.01.2019.a kohtuistungit käis L.L psühhiaatri vastuvõtul ning lubas raviga jätkata. 08.02.2019.a alustati kriminaalhoolduses sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, milles L.L osales korrektselt ning oli koostöövalmis. Kuid programm katkes seoses isiku vahistamisega.

13.03.2019.a saabud ametnikule teave, mille kohaselt alustati 12.03.2019.a KarS § 274 lg 1 alusel kriminaalasjas nr 19270000074 menetlus selles, et L.L lõi lahtise käega patrullpolitseiniku näo piirkonda.

Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku KarS § 69 lg 6 alusel pöörata karistus täitmisele, kuna hooldusalune on korduvalt rikkunud kohtu poolt määratud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi ja ta ei võta tõsiselt karistuse kandmist vabaduses. 22.03.2019.a seisuga on L.L 270-st üldkasuliku töö tunnist sooritanud 197 tundi. Sooritamata on 73 töötundi.

Menetlusosaliste seisukohad

02.04.2019.a toimunud kohtuistungil jäi kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande juurde ja leidis, et karistus tuleb pöörata täitmisele.

Süüdimõistetu palus karistust mitte täitmisele pöörata ja tunnistas, et on rikkunud kohustust

mitte tarvitada alkoholi ja uus kuritegu on seotud alkoholiga. Ta soovib jätkata

alkoholivastase raviga.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leidis, et kriminaalhooldaja taotlus karistuse täitmisele pööramiseks on põhjendatud ning tuleb rahuldada.

KarS § 69 lg 6 kohaselt, kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus pöörata süüdlasele mõistetud

1-18-3706 Lk / 3 3

vangistuse täitmisele. Vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva vangistusega.

Erakorralisest ettekandest nähtuvalt on L.L korduvalt rikkunud temale Pärnu Maakohtu 15.05.2018.a otsusega pandud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi.

21.12.2018.a esitas kriminaalhooldaja Pärnu Maakohtule erakorralise ettekande seoses L.L-i

poolt alkoholi tarvitamise keelu rikkumisega. Kohus jättis

kriminaalhooldusametniku taotluse rahuldamata ning kohustas L.L alluma alkoholi ravile ning läbima sotsiaalprogramm.

22.03.2019.a esitas kriminaalhooldusametnik kohtule taas erakorralise ettekande seoses L.L-i

poolt alkoholi tarvitamise keelu rikkumisega, seekord kaasnes rikkumisega kahtlustus võimuesindaja vastu toime pandud vägivallateos.

L.L on jätkanud alkoholi tarvitamist pärast 21.12.2018.a erakorralise ettekande

läbivaatamist kohtus, ta on tahtlikult ja korduvalt rikkunud temale katseajaks määratud alkoholi tarvitamise keeldu, millega on kaasnenud kahtlustuse esitamine võimuesindaja vastu

toime pandud vägivallateos. Eeltooduga on L.L näidanud äärmist lugupidamatust avaliku võimu teostamise ja ühiskonnas kehtivate reeglite vastu, ühtlasi väljendanud ilmselget

soovimatust alluda kriminaalhooldusega kaasnevasse kohustusesse, mistõttu kohtul puudub veendumus, et kriminaalhooldusega on võimalik tema suhtumist ja hoiakuid muuta.

L.L on karistusregistri andmetel varem karistatud kriminaalkorras kahel korral ja

teda on korduvalt karistatud erinevate vähemohtlike varavastaste - ja liiklusväärtegude

toimepanemise eest. Süüdimõistetule on korduvalt selgitatud kriminaalhooldusega seotud nõudeid ja nende täitmise vajadust, samuti rikkumise tagajärgi ning talle on korduvalt antud võimalusi oma käitumise parandamiseks. Vaatamata sellele on süüdimõistetu talle määratud kohustusesse suhtunud vastutustundetult ja neid teadvalt rikkunud.

KarS § 56 lg 2 kohaselt on reaalse vangistuse kui kõige raskema karistuse kohaldamine võimalik alles siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergemate vahenditega.

Seega on mõistetud vangistuse täitmisele pööramine põhjendatud alles siis, kui puuduvad muud vahendid ja võimalused karistuse eesmärkide saavutamiseks.

Pärnu Maakohtu 15.05.2018.a kohtuotsusega mõistetud vangistus, mis asendati üldkasuliku tööga ja sellele kaasnenud kriminaalhooldus, ei ole kohtu hinnangul L.L-i suhtes

oma eesmärki täitnud, ning kohus leiab, et käesoleval juhul on karistuse eesmärgi saavutamine võimalik ainuüksi selle reaalsele täitmisele pööramisega.

Kohus rahuldab kriminaalhooldusametniku taotluse ning pöörab täitmisele L.L-ile

mõistetud karistuse, 9-kuulise vangistuse, mis asendati 270 tunni üldkasuliku tööga,

ärakandmata osa. Seisuga 02.04.2019.a on L.L sooritamata 73 üldkasuliku töö tundi. Arvestusega, et ühele päevale vangistusele vastab üks tund üldkasulikku tööd, kuulub L.L kandmisele 2 kuud ja 13 päeva vangistust.

(allkirjastatud digitaalselt) kohtunik