2-18-18076/11 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas

2-18-18076

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Määruse tegemise aeg

ja koht

04.04.2019. a, Võru kohtumaja Põlva maja

Kohtunik

Kristiina Kask

Tsiviilasja number

2-18-18076

Tsiviilasi

Aktsiaseltsi RÄPINA HAIGLA hagi K.

K. vastu võla ja viivise nõudes

Menetlusosalised ja

nende

esindajad

Hageja: Aktsiaselts RÄPINA HAIGLA

(registrikood 10301412; asukoht Võru mnt

1, Räpina linn 64504)

Hageja lepinguline esindaja: Priit Pööbo

(CKE

Õigusbüroo

OÜ;

e-post

priit@ckeoigusbyroo.eu);

Kostja: K. K. (isikukood xxxxxxxxxxx,

elukoht

xxxxxxxxxx-

xxxxxxxxxxxxxxxxxxx; e-post:

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine ja asja

menetluse lõpetamine

Kohtuistungi toimumise

aeg

02.04.2019. a

RESOLUTSIOON

Kinnitada hageja aktsiaseltsi RÄPINA HAIGLA ja kostja K. K.

vahel 02.04.2019. a kohtuistungil sõlmitud kompromiss, mille

tingimused on alljärgnevad:

1. Kostja maksab hagejale kokku 6573,64 eurot, millest 4446,66

eurot on põhivõlg, 1876, 98 eurot viivis ja 250 eurot pool hageja

poolt tasutud riigilõivust.

2. Kostja kohustub maksma hagejale punktis 1 kokkulepitud summa

osade kaupa igakuiste osamaksetena, tasudes hiljemalt iga kuu

15. kuupäevaks alates 2019. aasta maikuust 250 eurot ja alates

2019. aasta juulist 300 eurot kuni kogu võla tasumiseni.

3. Kui kostja viivitab osamaksete tasumisega, on ta kohustatud

maksma hagejale tasumata põhivõlalt viivist VÕS § 113 lg 1

teises lõikes sätestatud määras.

4. Kui kostja on viivituses kahe kuu maksetega, siis muutuvad kõik

maksed sissenõutavaks.

5. Pooled loobuvad kompromissi kinnitavale ja menetlust lõpetavale

kohtumäärusele määruskaebuse esitamise õigusest.

Lõpetada tsiviilasja nr 2-18-18076 menetlus aktsiaseltsi RÄPINA

HAIGLA hagis K. K. vastu võla ja viivise nõudes.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta kompromissiga sätestamata poolte menetluskulud nende

endi kanda.

2. Tagastada hagejale pool menetluses tasutud riigilõivust

summas 250 eurot. Tagastatav summa kanda CKE Õigusbüroo

OÜ pangakontole.

Edasikaebamise kord

Poolte kokkuleppel ei ole käesolev määrus edasikaevatav.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aktsiaselts RÄPINA HAIGLA (lepingulise esindaja vahendusel)

esitas 29.11.2018. a kohtule hagiavalduse K. K. vastu võla ja viivise

nõudes. Hageja taotles, et kohus mõistaks kostjalt tema kasuks välja

kostja poolt võlatunnistuses tunnistatud põhivõla summas 4743,10

eurot, hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise

summas 3825,70 eurot ja edasiulatuvalt viivise põhivõlalt alates

30.11.2018. a VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras kuni

põhivõla täitmiseni.

3. Kohus võttis hagi 06.12.2018. a määrusega menetlusse ja

kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama.

4. Kostja K. K. esitas 07.02.2019. a kohtule kirjaliku vastuse,

milles tunnistas hagi põhivõla osas, kuid vaidles vastu viivisenõudele.

Kostja märkis, et on nõus asja lahendama kompromissiga ja tegi

ettepaneku sõlmida kompromiss tingimusel, et kostja maksab hagejale

põhivõla osade kaupa maksegraafiku alusel.

5. Hageja esitas 27.02.2019. a kohtule kirjaliku arvamuse kostja

vastuse kohta. Hageja vähendas hagis esitatud põhinõuet 296,44 euro

võrra ja sissenõutavaks muutunud viivisenõuet 71,74 eurot võrra.

Ülejäänud osas jäi hageja esitatud nõude juurde ja kostja

vastuväidetega hagile ei nõustunud.

7.

02.04.2019. a pidas kohus asja arutamiseks kohtuistungi.

Pooled jõudsid istungil vaidluseseme suhtes kokkuleppele ja sõlmisid

kompromissi, mis protokolliti.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et poolte kompromiss on võimalik kinnitada ja sel alusel

asja menetlus lõpetada.

TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled võivad menetluse kuni hagi

kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus

kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja

menetluse.

Kompromissi

kinnitamise

määruses

märgitakse

kompromissi tingimused.

Kohtu hinnangul ei esine aluseid TsMS § 430 lg 3 järgi, mis tingiksid

kompromissi kinnitamata jätmise. Kompromiss ei ole vastuolus heade

kommetega või seadusega, ei riku olulist avalikku huvi ning seda on

võimalik täita. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab asja menetluse.

Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise

õiguslikke tagajärgi: TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on

lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja

vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Menetluse

lõpetamise

korral

kompromissiga,

on

lõpetamisel

samad

materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse

lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

TsMS § 430 lg 6 kohaselt asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu

kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.

Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et loobuvad menetlust

lõpetavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamisest. Kohus leiab, et

TsMS § 661 lg 4 alusel saab poolte kokkuleppel määruskaebuse

esitamise välistada.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus

menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või

menetlust lõpetavas määruses.

TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral

pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti.

Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et kostja hüvitab hagejale

pool menetluses tasutud riigilõivust summas 250 eurot. Kohus

määrab, et kompromissiga sätestamata poolte menetluskulud jäävad

poolte endi kanda.

Hageja taotles nõudelt tasutud riigilõivu tagastamist pooles osas.

Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud.

TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud

riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kohus tegi kindlaks, et

hageja on tasunud nõudelt riigilõivu kokku 500 eurot. Pooled sõlmisid

kompromissi, seega tuleb TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel hagejale pool

tasutud riigilõivust, s.o 250 eurot hagejale tagastada. Hageja esindaja

taotlusel tagastatakse summa riigilõivu tasunud CKE Õigusbüroo OÜ

pangakontole.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kristiina Kask

Kohtunik