3-17-2911/68 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Oliver Kask ja

Monika Laatsit

Otsuse tegemise aeg ja koht

12.04.2019, Tallinn

Haldusasja number

3-17-2911

Haldusasi

Eleon

AS

kaebus

Tootsi

tuulepargi

kinnistu

enampakkumisel võõrandamise vaidlustamise asjus

Menetlusosalised

Kaebaja – Eleon AS, volitatud esindaja v.adv Silja

Holsmer

Vastustaja – Riigimetsa Majandamise Keskus, volitatud

esindaja v.adv Aarne Akerberg

Kaasatud

haldusorgan

–

Keskkonnaministeerium,

volitatud esindajad v.adv Martin Triipan ja adv

Kristel Urke

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 26.10.2018 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Eleon AS apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata Eleon AS taotlus asja arutamiseks kohtuistungil.

2. Tagastada Eleon AS poolt ringkonnakohtule esitatud tõendid – Vabariigi Valitsuse

määruse eelnõu ja Keskkonnaministeeriumi 31.05.2017 kiri nr 1-5/17/3631-3.

3. Jätta Eleon AS apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 26.10.2018

otsus muutmata.

4. Menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud jätta nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 13.05.2019.

Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse

14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest

arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215

lg 3).

3-17-2911

2(10)

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks

esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist

(HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Riigi omandisse kuulub Põhja-Pärnumaa vallas (endine Vändra vald) Metsaküla külas asuv

kinnisasi, kinnistusregistri numbriga 5730650 (edaspidi Tootsi kinnistu). Kinnistu koosseisu

kuulub 40 katastriüksust, mille sihtotstarbeks on 100% tootmismaa. Riigi kinnisvararegistri

järgi on nimetatud riigivara valitsejaks Keskkonnaministeerium (KKM) ja volitatud asutuseks

Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK). Valitsemise eesmärgiks on tulu saamine.

2. Vabariigi Valitsuse 27.04.2017 istungil otsustati päevakorrapunkti 29 all tunnistada

kehtetuks Vabariigi Valitsuse 09.12.2016 korraldus nr 404 „Eesti Energia Aktsiaseltsi

aktsiakapitali suurendamine ja riigivara üleandmine“. Ühtlasi nõustuti Rahandusministeeriumi

ettepanekuga korraldada Tootsi kinnistu võõrandamiseks avalik enampakkumine ning tehti

KKM-le ülesandeks kuulutada välja avalik enampakkumine hiljemalt 01.06.2017.

3. Eleon AS esitas 03.05.2017 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile (MKM)

taotluse Tootsi kinnistu otsustuskorras hoonestusõigusega koormamiseks Eleon AS kasuks

ettevõtluskeskkonna arendamise eesmärgil Eesti majandusarengule oluliste investeeringute

tegemiseks vastavalt riigivaraseaduse (RVS) 5. peatüki 5. jaole.

4. MKM selgitas 01.06.2017 vastuskirjas Eleon AS-le, et MKM-l ei ole võimalik tema taotlust

lahendada, kuna RVS § 741 lg 3 alusel pole veel vastu võetud Vabariigi Valitsuse määrust,

millega kehtestatakse riigile kuuluva ettevõtluskeskkonna arendamiseks sobiva kinnisasja

otsustuskorras hoonestusõigusega koormamise ja võõrandamise taotlemise ning otsustamise

tingimused ja kord. MKM märkis, et lahendab Eleon AS taotluse sisuliselt, kui kõnealune

määrus on vastu võetud.

5. RMK nõukogu otsustas 12.10.2017 otsusega nr 1-11/6/3 võõrandada Tootsi kinnistu

avalikul suulisel enampakkumisel, kuna kinnistu ei ole riigimetsa majandamiseks vajalik.

Enampakkumise alghinnaks määrati 12,3 miljonit eurot.

6. RMK juhatus kinnitas 16.10.2017 otsusega nr 1-32/90 Tootsi kinnistu enampakkumise

korra ja enampakkumise sammu. Enampakkumise toimumise ajaks määrati 08.11.2017 kl

14.00.

7. Eleon AS esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse RMK 12.10.2017 ja 16.10.2017 otsuste

tühistamiseks või alternatiivselt vastustaja keelamiseks Tootsi kinnistu osas enampakkumist

läbi viia, enampakkumise tulemusi kinnitada ja enampakkumise võitjaga müügilepingut

sõlmida seni, kuni MKM on lahendanud kaebaja 03.05.2017 taotluse Tootsi kinnistu

koormamiseks hoonestusõigusega.

1)

Kaebaja 03.05.2017 taotluse eesmärgiks on rajada Tootsi kinnistule tuulepark, kasutades

selleks Eestis toodetavaid Eleon tüüpi tuulikuid. MKM edastas kaebaja taotluse ka KKM-le ja

15.05.2017 ka vastustajale. MKM vastas kaebajale, et taotlust ei ole võimalik lahendada enne,

kui Vabariigi Valitsus on vastu võtnud RVS § 741 lg-s 3 nimetatud rakendusmääruse.

Kõnealuse määruse eelnõu on menetlemisel ja seetõttu viibib ka kaebaja taotluse lahendamine.

Rakendusakti vastu võtmata jätmine ei mõjuta seaduse jõustumist (vt Riigikohtu 10.04.2018

määrus nr 5-17-42). Kaebaja taotlus on esitatud kehtiva seaduse alusel ja pädev haldusorgan on

3-17-2911

3(10)

selle menetlusse võtnud. Kaebaja taotlust ei ole seni lahendatud, sh läbi vaatamata jäetud. MKM

vastu kohustamiskaebuse esitamata jätmine ei mõjuta praeguse kaebuse rahuldamist.

2)

Vastustaja otsused on õigusvastased, kuna kaebaja taotluse menetlus sama kinnistu

otsustuskorras hoonestusõigusega koormamiseks on pooleli. Võrdsuspõhimõttest tulenevalt

peavad haldusorganid lahendama isikute taotlused nende saabumise järjekorras. Eriti olukorras,

kus tegemist on sama piiratud ressursi omandamisele või kasutamisele suunatud taotlustega.

Kaebaja esitas taotluse sama kinnistu kohta enne riigivara enampakkumise korras

võõrandamise algatamist. Enne kaebaja taotluse lahendamist ei ole lubatud algatada sama

kinnisasja võõrandamise menetlust, sest kinnistu võõrandamine muudaks kaebaja taotluse

lahendamise võimatuks. Seejuures olid nii KKM kui ka vastustaja kaebaja taotlusest teadlikud.

Vastustaja on rikkunud kaalutlusreegleid, jättes erinevad huvid kaalumata.

3)

Kaebuse eesmärgiks ei ole kaebaja kasuks hoonestusõiguse seadmine, vaid tema taotluse

nõuetekohane lahendamine. Nimetatud eesmärki on võimalik praeguse kaebusega saavutada.

See, kas riik otsustab kaebaja taotluse rahuldada või mitte, ei ole praeguse vaidluse küsimus.

Kaebajal on õiguspärane ootus õiglasele menetlusele.

4)

Vabariigi Valitsuse 27.04.2017 protokolliline otsus ei ole haldusakt. Kuna Tootsi kinnistu

valitseja on KKM, mitte Vabariigi Valitsus, pidanuks riigivara võõrandamise RVS § 37 lg 1

alusel otsustama KKM. Vastustaja täidab riigivara valitseja ülesandeid RVS § 4 lg-te 3 ja 31

mõistes. Seega oli enampakkumise aluseks RMK nõukogu 12.10.2017 otsus, mitte Vabariigi

Valitsuse 27.04.2017 protokolliline otsus. 12.10.2017 otsuses ei ole varasematele menetlustele

viidatud, vaid on tuginetud metsaseadusele. Vastustajal puudus pädevus otsustada Tootsi

kinnistu võõrandamine metsaseaduse (MS) alusel. Tegemist ei ole mitte riigimetsamaaga, vaid

tootmismaaga (MS § 53 lg 2).

5)

Tootsi kinnistu hoonestusõigusega koormamisel tuulepargi rajamise eesmärgil on

oluliselt suuremad positiivsed mõjud kui enampakkumise käigus võõrandamisel. Riik teeniks

suuremat tulu, kuna kaebaja maksaks riigile pikaajaliselt tasu. Turuväärtuse kasvades on

võimalik tasu tõsta. Enampakkumise võitja võib kasutada tuulepargi ehitusel välismaiseid

tuulikuid, mille tõttu jääks kohaliku tuuletehnoloogia tööstuse arengu potentsiaal kasutamata ja

riigile positiivsed sotsiaalmajanduslikud mõjud tekkimata. Enampakkumise tingimused ei

kohusta tuuleparki rajama ning ei ole tagatud avalikuks huviks olev taastuvenergia tootmise

mahu suurenemine. Kaebaja huviks on taastuvenergia tootmine Tootsi tuulepargis, mis aitab

kaasa energiamajanduse arengukavas toodud eesmärkide täitmisele.

8. Riigimetsa Majandamise Keskus vaidles kaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata.

1) Kaebaja taotluse esitamine MKM-le ei saa olla takistuseks vastustaja poolt kinnisasja

võõrandamiseks avalikul enampakkumisel. Kaebajal puudub õigus nõuda riigile kuuluva

kinnisasja otsustuskorras hoonestusõigusega koormamist kinnisasja avalikul enampakkumisel

võõrandamise asemel. See on üksnes riigi otsustada, kas koormata kinnisasi hoonestusõigusega

või võõrandada avalikul enampakkumisel. Vabariigi Valitsus tegi juba 27.04.2017

protokollilise otsuse, millega nõustus Tootsi kinnistu osas avaliku enampakkumise

korraldamisega ja tegi KKM-le ülesandeks kuulutada välja avalik enampakkumine. Seega

otsustati avaliku enampakkumise korraldamine enne kaebaja taotluse esitamist. Vastustaja

12.10.2017 ja 16.10.2017 otsused tehti Vabariigi Valitsuse 27.04.2017 protokollilise otsuse

täitmiseks.

2) Kuni Vabariigi Valitsus ei ole nõutavat rakendusmäärust kehtestanud, ei ole võimalik RVS

5. peatüki 5. jao kohaseid taotlusi esitada ega menetleda. Kaebaja taotlust ei saa pidada RVS

§ 741 lg-s 3 nimetatud taotluseks ja seda ei ole võimalik sellisena menetleda.

3-17-2911

4(10)

3) Kuna riik oli juba enne kaebaja taotluse esitamist otsustanud võõrandada Tootsi kinnistu

avalikul enampakkumisel, ei pidanud ega saanudki vastustaja kaaluda muid alternatiive.

Vastustaja pädevusse ei kuulu kinnisasja otsustuskorras hoonestusõigusega koormamise

taotluste lahendamine. Isegi kui riik oleks pidanud kaaluma kinnisasja otsustuskorras

koormamist hoonestusõigusega kaebaja kasuks, oli ka see võimatu RVS § 741 lg-s 3 nimetatud

taotluse puudumise tõttu.

4) Kaebaja ei ole esitanud kohustamiskaebust tema taotluse läbivaatamiseks. Isegi kui kohus

kaebuse rahuldaks, ei saavutaks kaebaja tema taotluse läbivaatamist ega kinnisasja koormamist

hoonestusõigusega kaebaja kasuks.

5) Tootsi kinnistu võõrandamise vastu on avalik huvi. Enampakkumine on avalik ja kõigil

soovijatel on võimalik sellel osaleda. Tuuleparkide arendajatel on kinnisasja omandamise ja

enampakkumisel osalemise vastu suur huvi. Avalikuks huviks on ka see, et kinnistule asutakse

rajama planeeringu kohast tuuleparki, mis tähendaks rohelise energia tootmise hüppelist kasvu

Eestis. Võõrandamise menetluse tühistamisega jääks realiseerimata Eesti suurim taastuvenergia

projekt ja täiendavate töökohtade loomine Põhja-Pärnumaa valda. Kinnisasja võõrandamise

tulemusena laekub riigieelarvesse vähemalt 12,3 miljonit eurot. Nii suure summa laekumine

riigieelarvesse on avalik huvi. Kaebajal ei saa olla seadusega kaitstud huvi selle vastu, et

kinnisasja omanikuks jääks riik.

9. Keskkonnaministeerium palus jätta kaebus läbi vaatamata või rahuldamata.

1)

Kaebajal puudub kaebeõigus, sest vaidlustatud haldusaktid ei riku tema subjektiivseid

õigusi. Kaebaja ei ole esitanud kaebust MKM-i kohustamiseks. Kaebusega ei ole võimalik

saavutada olukorda, kus MKM vaataks kaebaja taotluse läbi ja seaks Tootsi kinnistule

hoonestusõiguse. Kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda, et riik koormaks kinnisasja kaebaja

kasuks hoonestusõigusega, mitte ei võõrandaks oma omandit. Riik võib olenemata kinnisasja

koormamist puudutavatest taotlustest otsustada kinnisasja võõrandada. Taotluse esitamine ei

tekitanud kaebajale riigivara suhtes mistahes õigusi, mida vara müük enampakkumisel saaks

rikkuda. Ühelgi isikul ei ole subjektiivset õigust eeldada, et tema taotluse alusel seatakse

hoonestusõigus riigile kuuluvale kinnisasjale. Vastustajal ei olnud seega kohustust oodata

enampakkumise väljakuulutamisega, kuni MKM on teinud kaebaja taotluse kohta otsuse.

2)

Vastustajal oli pädevus metsaseaduse alusel otsustada Tootsi kinnistu enampakkumine.

Metsaseadus ei reguleeri vaid metsamaaga seotut, vaid igasuguse RMK valdusesse antud või

tema enda tegevuse tulemusena tekkinud ja omandatud vara valdamist, kasutamist ja

käsutamist. Vastupidise tõlgenduse korral kaotaks kogu metsaseaduse 4. peatüki 7. jagu mõtte.

3)

Vabariigi Valitsus otsustas Tootsi kinnistu võõrandamise enampakkumise korras juba

27.04.2017 ehk enne kaebaja taotluse saamist. Vabariigi Valitsuse otsuse kohta avaldati

pressiteade ning uudised Eesti Rahvusringhäälingu veebilehel ja 28.04.2017 Äripäevas. Seega

pidi kaebaja olema teadlik enampakkumise korraldamisest. Sellest tulenevalt ei saanud kaebajal

olla õigustatud ootust, et Tootsi kinnistu jääb riigi omandisse ja sellele seatakse kaebaja kasuks

hoonestusõigus. Riigi kui kinnisasja omaniku õigust oma kinnisasja vabalt võõrandada ei saa

piirata asjaolu, et on esitatud taotlus kinnisasjale hoonestusõiguse seadmiseks. See, kas ja

kuidas on MKM kaebaja taotlust menetlenud, ei puuduta vastustaja otsuseid ega nende

õiguspärasust.

10. Tallinna Halduskohus jättis 26.10.2018 otsusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud

poolte endi kanda (resolutsiooni p-d 2 ja 3). Ühtlasi tagastas halduskohus kaebajale Vabariigi

Valitsuse määruse eelnõu (resolutsiooni p 1).

3-17-2911

5(10)

1)

Kaebaja esitas MKM-le RVS § 743 lg-s 1 nimetatud taotluse. Asjaolu, et Vabariigi

Valitsus ei ole veel vastu võtnud RVS § 741 lg 3 kohast määrust selliste taotluste menetlemiseks,

ei takistanud kaebajal esitamast taotlust, mille esitamise õigus on seaduses sätestatud. Taotluse

menetlemise takistus on tingitud riigist, mitte kaebajast tulenevatest põhjustest.

2)

Riigil on kinnisasja omanikuna samasugused õigused ja kohustused nagu teistel

omanikel, sh õigus asja vabalt käsutada. Olenemata sellest, kas lugeda kinnistu võõrandamise

otsuseks ja võõrandamismenetluse aluseks Vabariigi Valitsuse 27.04.2017 protokollilist otsust

või RMK 12.10.2017 ja 16.10.2017 otsuseid, saab kaebajal olla õigus vaidlustada

võõrandamise otsust juhul, kui tal endal on mingi õigus sellele kinnistule, mida kinnistu

võõrandamine saaks rikkuda. RVS § 743 lg 1 annab isikule õiguse esitada taotlus kinnistu

otsustuskorras võõrandamiseks või koormamiseks tema kasuks, kuid ei anna isikule

subjektiivset õigust sellist võõrandamist või koormamist nõuda. Analoogselt on kohtupraktikas

leitud, et isikul on õigus taotleda struktuuritoetust, kuid ei ole subjektiivset õigust toetusele (nt

Riigikohtu 10.04.2014 otsus nr 3-3-1-16-14, p 23). Isikule on antud õigus nõuda riigile kuuluva

kinnisasja võõrandamist vaid erandlikel juhtudel, nt omandireformimenetluses. Praeguses asjas

kaebajal selline õigus puudub. Järelikult ei saa RMK otsused, millega otsustati Tootsi kinnistu

enampakkumisel võõrandada, kaebaja õigusi rikkuda. Ainult riigil kui omanikul on õigus

otsustada, kas Tootsi kinnistu võõrandada või koormata. Kuna vaidlusalused otsused ei riku

kaebaja õigusi, puudub alus kaebaja tühistamiskaebust rahuldada (HKMS § 44 lg 1).

3)

Riigivara võõrandamise seadus ei keela riigil enne RVS § 743 lg-s 1 nimetatud taotluse

lahendamist otsustada riigi kinnisvara muul viisil võõrandada. Kinnistu võõrandamine muudab

küll kaebaja taotluse rahuldamise võimatuks, kuid õigus taotluse menetlemisele ei prevaleeri

omaniku õiguse üle oma asja vabalt käsutada. Kaebaja esitas oma taotluse ajal, mil oli juba

teada riigi kõrgeimal tasemel tehtud otsus võõrandada kinnistu enampakkumisel. Sellise otsuse

tegemine nähtub Vabariigi Valitsuse 27.04.2017 protokollist. Olenemata sellest, kas lugeda

valitsuse otsus haldusaktiks või mitte, oli tegemist riigivara käsutamise suhtes riigi seisukoha

kujundamisega. Igal juhul oli tegemist halduse sisesuhtes siduva otsusega. KKM-l tuli järgida

Vabariigi Valitsuse otsust ja RMK-l omakorda KKM juhist. Vabariigi Valitsuse otsus tehti

avalikult teatavaks. Seega ei saanud kaebajal oma taotluse esitamisel tekkida õiguspärast ootust,

et riik koormab kinnistu kaebaja kasuks hoonestusõigusega. Samas tuleb möönda seda, et

kaebaja taotluse menetlusse võtmise ja talle ebamäärase lootuse andmise asemel võinuks riik

kohe kaebaja taotluse tagastada viitega Tootsi kinnistu osas varem tehtud võõrandamise

otsusele.

4)

Vastavalt kohtupraktikas valdavalt tunnustatud põhimõttele peab piiratud avaliku ressursi

kasutusse andmine toimuma menetluses, mis võimaldab võrdsetel alustel osaleda kõigil

põhjendatud nõuetele vastavatel isikutel. Riigi otsus võõrandada Tootsi kinnistu avalikul

enampakkumisel on avalike huvidega enam kooskõlas kui kinnistu koormamine otsustuskorras

ühe ettevõtja kasuks. Enampakkumine annab kõigile huvitatud isikutele võrdse võimaluse

kinnistu omandamise nimel konkureerida. Arvestades, et tegemist on ühega vähestest

piirkondadest, kuhu on Eestis võimalik tuuleparki rajada, on selle kinnistu omandamisest

huvitatud mitmed tuuleenergiaettevõtjad. Tuuleenergiaettevõtjate suur huvi Tootsi kinnistu

omandamise vastu ilmnes selgelt haldusasjas nr 3-16-2635 esitatud kaebustest, kus vaidlustati

Vabariigi Valitsuse 09.12.2016 korraldust nr 404 Tootsi kinnistu üleandmise kohta

mitterahalise sissemaksena Eesti Energia AS-i aktsiakapitali. Tootsi kinnistu võõrandamine

enampakkumisel otsustati selleks, et kõigil soovijatel oleks võimalus võrdselt kinnistu

omandamist taotleda. Suure huvi tõttu kinnistu vastu võib enampakkumise tulemusel riigile

laekuda

suurem

tulu

kui

otsustuskorras

koormamise

korral.

Sarnaselt

teistele

tuuleenergiaettevõtjatele on ka kaebajal võimalik enampakkumisel osaleda ja oma pakkumine

esitada.

3-17-2911

6(10)

5)

Ekslik on kaebaja seisukoht, et vastustajal puudus pädevus otsustada Tootsi kinnistu

võõrandamine metsaseaduse alusel. MS § 53 lg 1 järgi koosneb RMK vara riigivara valitseja

poolt RMK valdusesse antud ning RMK enda tegevuse tulemusena tekkinud ja omandatud

kinnis- ja vallasasjadest ning rahaliselt hinnatavatest õigustest ja kohustustest. Sama paragrahvi

lõike 2 järgi on RMK KKM valitsetavat riigimetsamaad ja RMK valduses olevat muud vara

valitsema volitatud asutus. Viidatud sätetest nähtub, et RMK vara hulka võib kuuluda ka muu

vara peale metsamaa, sh muu kinnisvara. RMK-l on MS § 53 lg 3 järgi õigus tema valduses

olevat vara käsutada, järelikult oli tal ka õigus Tootsi kinnistut võõrandada. Vastustaja

12.10.2017 otsusest nähtuvalt oli vastustajal kinnistu võõrandamiseks olemas ka KKM kui

riigivara valitseja nõusolek – KKM 10.05.2017 kooskõlastuskiri nr 13-1/17/3203-2.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

11. Eleon AS palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus,

millega tema kaebus rahuldada.

1)

Halduskohus leidis ebaõigesti, et vastustajal oli pädevus otsustada Tootsi kinnistu

võõrandamine metsaseaduse alusel. RMK pädevuses on MS § 53 lg 2 kohaselt üksnes

metsamaa sihtotstarbega kinnisasjade valitsemine. Kuna Tootsi kinnistu ei ole riigimetsamaa,

puudub RMK-l õiguslik alus selle võõrandamiseks metsaseaduse alusel.

2)

Tallinna Ringkonnakohus leidis 30.11.2017 määruses haldusasjas nr 3-17-2225, et ehkki

kaebajal pole subjektiivset õigust nõuda Tootsi kinnistu koormamist hoonestusõigusega tema

kasuks, on kaebajal õigus tema taotluse õiguspärasele menetlemisele ja kaalumisele.

Vaidlustatud RMK otsused muudavad kaebaja taotluse rahuldamise võimatuks ilma kaebaja

taotluse sisulise hindamiseta. Seega riivavad need otsused kaebaja õigusi ning kaebajal on

nende vaidlustamiseks kaebeõigus.

3)

Õige ei ole kohtu seisukoht, et riigil on oma vara suhtes samad õigused nagu teistel

isikutel. Riigile kuuluv kinnisasi on avalik ressurss. Kohtupraktikas on leitud, et kohaliku

omavalitsuse seisund oma vara kasutusse andmisel erineb situatsioonist, milles on oma vara

kasutusse andvad eraisikud (Riigikohtu erikogu 20.12.2001 otsus nr 3-3-1-15-01, p 14).

Avaliku ressursi kasutusse andmine peab toimuma kohases menetluses, mis tagab ühetaolise

kohtlemise, avalikkuse ja läbipaistvuse ning proportsionaalsuse. Osale ettevõtjatest eeliste

loomine piiratud avalikule ressursile ligipääsul riivab samalaadsest eelisest huvitatud isikute

ettevõtlusvabadust, piirab konkurentsi ning võib riivata võrdsuspõhiõigust (Riigikohtu lahendid

nr 3-3-1-66-10 (p 17), nr 3-3-1-59-05 (p 17) ja nr 3-3-1-29-12 (p 14)). Õigusvastane oli võtta

vastu otsus Tootsi kinnistu võõrandamiseks enampakkumisel, jättes arvestamata, et sama

kinnisasja suhtes on pooleli hoonestusõigusega koormamise menetlus.

4)

Vabariigi Valitsus ei võtnud 27.04.2017 istungil vastu haldusakti Tootsi kinnistu

võõrandamiseks enampakkumise korraldamise kohta ja seega ei tehtud vastavat siduvat otsust

ka avalikkusele teatavaks. Enampakkumise korraldamise õiguslikuks aluseks on RMK

12.10.2017 otsus, mitte Vabariigi Valitsuse protokolliline otsus. Kaebaja esitas taotluse

hoonestusõiguse seadmiseks enne seda, kui RMK võttis vastu otsuse korraldada

enampakkumine. Sellest tulenevalt oli kaebajal õiguspärane ootus, et riik ei alusta tema taotluse

menetlemise ajal sama kinnistut puudutavat paralleelset menetlust, mis muudab kaebaja

taotluse rahuldamise võimatuks.

5)

Halduskohtu põhjendused selle kohta, et Tootsi kinnistu võõrandamine avalikul

enampakkumisel on avalike huvidega enam kooskõlas kui kinnistu hoonestusõigusega

koormamine ühe ettevõtja kasuks, on asjakohatud. Kuna kaebaja taotluse menetlus on pooleli,

3-17-2911

7(10)

pole sellega seoses kaalutud ka erinevaid huve. Halduskohus ei saa kaalutlusõigust

haldusorgani eest teostada. Lisaks on halduskohus jätnud tähelepanuta selle, et RVS 5. ptk 5.

jao regulatsiooni kohaldamine eeldab samuti isikute võrdset kohtlemist ning ausat ja

läbipaistvat menetlust. Sellekohane täpsem menetluskord kehtestatakse RVS § 741 lg 3 alusel

kehtestatava rakendusmäärusega.

12. Riigimetsa Majandamise Keskus vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta see

rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.

1)

RMK valduses oleva riigivara valitsemisel tuleb arvestada metsaseaduses sätestatud

erisusi. Tootsi kinnisasja kui riigivara valitsejaks on KKM, kes on kinnisasja andnud RMK

valdusesse. Seega on kõnealuse kinnisasja näol tegemist „varaga“ MS § 53 mõttes ning sellele

kohaldub MS § 53 jj sätted. Tõlgendades MS §-i 16, § 43 lg-t 2, § 53 lg-t 1 ja RMK põhimääruse

§ 9 koosmõjus MS § 59 lg-ga 1 ja § 60 lg 1 p-ga 1, tuleb järeldada, et RMK nõukogu on pädev

otsustama ka maa, mille sihtotstarbeks ei ole metsamaa, võõrandamist. MS § 4 lg 2 p 2

eesmärgiks ei ole RMK õiguste piiramine varade (sh kinnisasjade) valdamisel, kasutamisel ja

käsutamisel. Metsaseadus reguleerib ka RMK õiguslikku staatust ja pädevust, sh RMK

pädevust tema valdusesse antud vara valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks. Seega tuleb

metsaseadust käsitada eriseadusena riigivaraseaduse suhtes.

2)

Kuni pole kehtestatud RVS § 741 lg-s 3 nimetatud tingimusi ja korda, ei ole võimalik

esitada ega menetleda kinnisasja otsustuskorras hoonestusõigusega koormamise taotlusi.

3)

RVS 5. ptk 5. jao regulatsiooni mõtteks ei saa olla võimaldada RVS § 741 lg-s 3 nimetatud

taotluse esitamisega takistada riigil oma kinnisasja enampakkumisel võõrandamist. Seadusest

ei tulene riigile keeldu alustada kinnisasja hoonestusõigusega koormamise taotluse

menetlemise ajal muid sama kinnisasja puudutavaid menetlusi. Hoonestusõiguse seadmise

taotluse rahuldamise korral eelistataks põhjendamatult kaebajat võrreldes teiste huvitatud

isikutega.

4)

See, kuidas menetletakse hoonestusõiguse seadmise taotlusi Vabariigi Valitsuse määruse

eelnõu kohaselt, ei oma praeguses asjas tähtsust.

13. Keskkonnaministeerium palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus

muutmata.

1)

RMK oli pädev otsustama metsaseaduse alusel Tootsi kinnistu avalikul enampakkumisel

võõrandamine.

2)

Olenemata sellest, kas Vabariigi Valitsuse 27.04.2017 otsus oli haldusakt või mitte, oli

riigi kavatsus võõrandada Toosti kinnistu avalikul enampakkumisel teada ka üldsusele.

3)

Riigi õigust oma kinnisasja võõrandada ei saa piirata asjaolu, et eraõiguslik isik on

esitanud taotluse sellele kinnisasjale hoonestusõiguse seadmiseks. Sellise taotluse esitamine ei

tekita isikule mingit õiguslikult kaitstavat positsiooni riigivara suhtes, mida selle võõrandamine

saaks rikkuda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

14. Ringkonnakohus lahendab esmalt kaebaja menetluslikud taotlused (I), seejärel tema

apellatsioonkaebuse (II) ning viimaks jagab menetluskulud (III).

I

15. Kaebaja avaldas apellatsioonkaebuses, et on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Pärast seda, kui ringkonnakohus oli 20.12.2018 määrusega määranud asja lahendamiseks

3-17-2911

8(10)

kirjalikus menetluses, esitas kaebaja 22.02.2019 taotluse asja arutamiseks kohtuistungil.

Kaebaja põhjendab taotlust sellega, et Eleon AS seaduslik esindaja soovib anda kohtule suulisi

selgitusi 03.05.2017 taotluse esitamise asjaolude kohta ning selle kohta, miks peaks eelistama

Tootsi kinnistu hoonestusõigusega koormamist selle võõrandamisele.

HKMS § 131 lg 2 teise lause kohaselt võib menetlusosaline nõusoleku asja lahendamiseks

kirjalikus

menetluses

tagasi

võtta

üksnes

menetlusolukorra

olulisel

muutumisel.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole praegusel juhul tegemist menetlusolukorra olulise

muutumisega. Selleks ei saa olla pelgalt menetlusosalise või tema seadusliku esindaja soov anda

kohtuistungil ütlusi. Samuti tuleb märkida, et asjaolud, mille kohta kaebaja seaduslik esindaja

soovib selgitusi anda, ei ole vaidluse lahendamise seisukohast olulised.

16. Kaebaja on apellatsioonkaebusele lisanud Vabariigi Valitsuse määruse, millega

kehtestatakse

riigile

kuuluva

ettevõtluskeskkonna

arendamiseks

sobiva

kinnisasja

otsustuskorras hoonestusõigusega koormamise ja võõrandamise taotlemise ning otsustamise

tingimused ja kord, eelnõu. Sama eelnõu asja materjalide juurde võtmist taotles kaebaja ka

halduskohtus, kes jättis kaebaja taotluse rahuldamata. Lisaks esitas kaebaja 22.02.2019

menetlusdokumendi lisana ringkonnakohtule MKM-le adresseeritud KKM 31.05.2017

kooskõlastuskirja nimetatud määruse eelnõule.

Sarnaselt halduskohtule leiab ringkonnakohus, et Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu ei ole

asjakohane tõend. Selle eelnõu sisu ei saa kuidagi mõjutada praeguse asja lahendamist.

Niisamuti on asjakohatu eelnõu kooskõlastamist puudutav KKM kiri. Need tõendid tuleb

kaebajale tagastada (HKMS § 185 lg 1, § 62 lg 2).

II

17. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

Halduskohtu vaidlustatud otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või

tühistamiseks puudub alus. HKMS § 201 lg 4 alusel märgib ringkonnakohus, et nõustub

halduskohtu otsuse põhjendustega ja järgib neid ega pea seetõttu vajalikuks kõiki halduskohtu

põhjendusi üle korrata. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus

järgmist.

18. Vabariigi Valitsuse 27.04.2017 protokolliline otsus enampakkumise korraldamise kohta on

halduse siseakt, mis ei tekita õigusi ega kohustusi haldusvälistele isikutele. Otsuse kohta

korraldada enampakkumine ei vormistatud eraldi haldusakti, nagu korralduse nr 404 kehtetuks

tunnistamise kohta. Sellest pole aga alust teha järeldust, et otsus enampakkumise korraldamise

kohta pole siduv. Kõnealune Vabariigi Valitsuse otsustus on haldusorganite edasise tegevuse

lähtealuseks ning nad peavad sellest juhinduma.

Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et põhiseaduse § 87 p 2 järgi suunab ja koordineerib

Vabariigi Valitsus valitsusasutuste tegevust. Vabariigi Valitsuse seaduse § 30 lg 31 kohaselt

võib Vabariigi Valitsus anda korraldusega valitsusasutustele ülesandeid. Valitsusasutuste

tegevuse suunamiseks ning neile ülesannete panemiseks ei pea valitsus vormistama eraldi

haldusakte, vaid seda saab teha näiteks ka valitsuse istungil protokollilise otsusega. Otsuse vorm

ei mõjuta aga selle siduvust: otsus on selle adressaatidele täitmiseks kohustuslik.

19. Vabariigi Valitsuse 27.04.2017 otsuse kohta korraldada avalik enampakkumine avaldati

samal päeval pressiteade valitsuse veebilehel (RMK 06.12.2017 vastuse lisa 2) ning seda uudist

kajastati ka meedias (KKM 06.12.2017 vastuse lisad 2 ja 3). Enampakkumise korraldamine

otsustati ja tehti avalikkusele teatavaks enne seda, kui kaebaja esitas MKM-le taotluse Tootsi

kinnistu otsustuskorras hoonestusõigusega koormamiseks. Seda fakti ei väära asjaolu, et RMK

3-17-2911

9(10)

otsused enampakkumise täpsemate tingimuste määramise kohta tehti hiljem. Juba seetõttu

nõustub ringkonnakohus halduskohtuga, et kaebajal ei saanud 03.05.2017 taotluse esitamisel

tekkida õiguspärast ootust, et Tootsi kinnistu koormatakse hoonestusõigusega. Ringkonnakohtu

hinnangul ei tekkinud kaebajal ka õigust nõuda, et riik kaaluks pärast enampakkumise otsuse

langetamist veel võimalust koormata kinnistu hoonestusõigusega kaebaja kasuks. Samas ka

juhul, kui enampakkumise korraldamine oleks otsustatud pärast kaebaja taotlust, ei tuleneks

ühestki õigusaktist takistust kinnisasi hoonestusõigusega koormamise asemel võõrandada.

Kuna kaebajal pole õigust nõuda riigile kuuluva kinnisasja koormamist hoonestusõigusega enda

kasuks, ei saa enampakkumise korraldamine sama kinnisasja võõrandamiseks rikkuda tema

subjektiivseid õigusi. Riigi tegevus kaebaja taotluse menetlemisel ei ole praeguse vaidluse

esemeks.

20. Kaebaja viidatud kohtupraktikast tulenevalt peab avaliku ressursi kasutusse andmine

toimuma kohases menetluses, mis tagab ühetaolise kohtlemise, avalikkuse, läbipaistvuse ja

proportsionaalsuse ning võimaldab võrdsetel alustel osaleda kõigil põhjendatud nõuetele

vastavatel isikutel (Riigikohtu lahendid nr 3-3-1-29-12 (p 14), nr 3-3-1-66-10 (p 17) ja 3-3-1-

59-05 (p 17) ja nr 3-3-1-15-01 (p 14)). Halduskohus on õigesti leidnud, et enampakkumise

korraldamine on nende põhimõtetega paremini kooskõlas kui avaliku vara otsustuskorras

kasutusse andmine, mida kaebaja oma taotlusega saavutada soovib. Otsustuskorras riigivara

kasutamiseks andmine ei eelda enampakkumise korraldamist, millel saaks võimaluse osaleda

kõik Tootsi kinnistust huvitatud isikud. Asjaolu, et ka RVS 5. ptk 5. jao sätete kohaldamisel

peab riik järgima eelnimetatud põhimõtteid, ei muuda vara otsustuskorras kasutusse andmist

enampakkumisest läbipaistvamaks ning võrdse kohtlemise põhimõtet ja avalikke huve

arvestades eelistatumaks.

21. RMK tugines 12.10.2017 otsuses MS § 53 lg-le 5, § 59 lg-tele 1 ja 2, § 60 lg 1 p-le 1 ja § 61

lg 1 p-le 5, RMK põhimääruse §-le 26, § 31 lg-tele 2, 3 ja 4 ning KKM 10.05.2017

kooskõlastuskirjale. Kaebaja on ka apellatsioonimenetluses seisukohal, et vastustajal polnud

pädevust otsustada Tootsi kinnistu võõrandamine metsaseaduse alusel.

22. MS § 53 lg 1 kohaselt on RMK vara riigivara valitseja poolt RMK valdusesse antud ning

RMK enda tegevuse tulemusena tekkinud ja omandatud kinnis- ja vallasasjad ning rahaliselt

hinnatavad õigused ja kohustused. RMK on KKM valitsetavat riigimetsamaad ja RMK valduses

olevat muud vara valitsema volitatud asutus (MS § 53 lg 2). RMK valdab, kasutab ja käsutab

tema valduses olevat vara riigimetsa majandamiseks ja tulu saamiseks metsaseaduses sätestatud

korras (MS § 53 lg 3 ls 1). Riigile kuuluva ja RMK valduses oleva kinnisvara müügi

kooskõlastab RMK riigivara valitsejaga (MS § 53 lg 5).

Metsaseadusest ei tulene, et RMK saaks valitseda üksnes metsamaa sihtotstarbega kinnisasju.

Viidatud sätetes nimetatud „muu vara“ võib hõlmata ka kinnisasju, mis ei kuulu riigimetsamaa

hulka. RMK-l on seega MS § 53 lg-st 3 tulenevalt õigus käsutada tema valduses olevaid

kinnisasju sõltumata nende sihtotstarbest. KKM riigivara valitsejana on Tootsi kinnistu

võõrandamise kooskõlastanud. Seega ei esinenud seadusest tulenevaid takistusi korraldada

enampakkumist.

23. MS § 59 lg 1 järgi võõrandatakse vara tulu saamiseks, kui vara ei ole riigimetsa

majandamiseks vajalik ning vara võõrandamine on majanduslikult otstarbekam vara kasutusse

andmisest. Kohus ei saa haldusorgani otstarbekusotsust kontrollida ja hinnata, kas vara

võõrandamine on majanduslikult otstarbekam vara kasutusse andmisest. MS § 59 lg 1 kaitseb

avalikke huve (riigi majanduslikke huve), mitte kaebaja huve. Kaebaja ei saa enampakkumise

korraldamist puudutavaid otsuseid vaidlustada argumendiga, et riigile oleks kasulikum anda

kinnisasi tema kasutusse. Kaebajal ei ole seega subjektiivset õigust nõuda vaidlustatud otsuste

3-17-2911

10(10)

kontrollimist selles osas (vt nt Riigikohtu 23.10.2013 määrus nr 3-3-1-29-13, p 16 ja seal

viidatud kohtupraktika).

III

24. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kaebaja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, kannab menetluskulud kaebaja. Vastustaja on

ringkonnakohtule esitanud taotluse 801,67 euro suuruse õigusabikulu väljamõistmiseks

kaebajalt. Vastustaja taotles õigusabikulude hüvitamist ka esimeses kohtuastmes. Halduskohus

jättis vastustaja taotluse kohtupraktikale tuginedes rahuldamata, leides, et vaidlus ei väljunud

vastustaja igapäevase põhitegevuse raamidest ning tegemist ei olnud õiguslikult sedavõrd

keerulise vaidlusega, et RMK juristid poleks olnud võimelised vastustajat kohtumenetluses

esindama. Arvestades, et teises kohtuastmes on vaidlusküsimused jäänud samaks, leiab

ringkonnakohus, et samadel põhjustel tuleb ka vastustaja apellatsioonimenetluse kulud jätta

HKMS § 109 lg 6 alusel tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)