4-19-1137/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

4-19-1137

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 13. 2019 Tallinnas, Liivalaia kohtumajas märtsil

Väärteoasja number 4-19-1137

Kohtunik Liina Pohlak

Kohtuistungi sekretär Tõlk

Thea Tikenberg Ines Üprus

Väärteoasi Z.K väärteoasi liiklusseaduse § 20

1 lg2 ja § 242 lg 1 tunnustel

Menetlusalune isik

Z.K (isikukood XXX, eluk xxxx; , kodakondsuseta) töötab xxxx V eelnevalt karistatud äärteokorras

Kohtuväline menetleja

Politseija Piirivalveamet Põhja Prefektuuri liiklusjärelevalvekeskus

Asja läbivaatamise aeg ja koht

13.03.2019.a. Istungil osalenud isikud Kohtuvälise menetleja esindaja Raul Annuka

RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 48, LS § 201 lg2 , § 242 lg 1, ja VTMS § 83 p 2, § 107- 109, 111, 113 kohus otsustas: 1. liiklusseaduse

1 lg 2 . Süüdi tunnistada Z.K § 20 järgi 2.

42 lg 1 . Süüdi tunnistada Z.K liiklusseaduse § 2 järgi KarS § 63 lg 1 alusel mõista karistuseks päeva arest 12

KarS § 69 lg 1 alusel asendada arest üldkasuliku tööga tundi, mille tegemise tähtaeg on kuud kohtuotsuse jõustumisest.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu kohtuo

kohtumajale 7 päeva jooksul alates tsuse lõpposa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele VTMS § 113 lõike

4 punkti 1 kohaselt kohtus

tutvumiseks kättesaadav. Apellatsioonkaebuse teatise saamisel on motiveeritud kohtuotsus kohtukantseleis kättesaadav 05.aprillil 2019.

Asjaolud

Väärteoprotokoll nr Z.K AB1544690 on koostatud selles, et juhtis 03.02.2019.a kell 11:10 Punane tn 18c xxxx (reg-nr xxxx) omamata vastava Lasnamäel juures mootorsõidukit kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt LS § 91 lg 2 p 3 alusel mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Juhtis mootorsõidukit ning kontrollimisel puudus juhil liiklusjärelvalve teostajale esitamiseks vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust tõendav dokument või isikut tõendav dokument. § 90 lg 1 p1,3 ja § 88 lg 1 nõudeid ning Sellega ta rikkus liiklusseaduse pani toime liiklusseaduse § 201 lg 2 ja § 242 lg 1 järgi kvalifitseeritavad väärteod.

Z.K

tunnistas ennast kohtuistungil süüdi.

Kohus uuris järgmisi dokumente:

- (lk 4);

väärteoprotokoll

-

isikusamasuse tuvastamise protokoll ja õigused (lk 5);

- 03.02.19.a

sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (lk 7);

-

maanteeameti liiklusregistri väljavõte (lk 8);

- 24.11.18.a

sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (lk 9);

- -11).

karistusregistri väljavõte (lk 10

Kohus, kontrollinud väärteoasjas kogutud dokumente, ning kuulanud ära kohtuvälise menetleja esindaja, asub, ,

hinnates väärteoasjas kogutud tõendeid alljärgnevatele seisukohtadele:

VTMS § 87 kohaselt on kohus väärteoasja arutamisel seotud väärteoprotokolli piiridega, mis tähendab kohtu seotust protokollis toodud teokirjeldusega.

Kohus on seisukohal, et Z.K süü temale etteheidetud väärtegude toimepanemises on tõendatud.

Mootorsõiduki juhtimine juhtumisõiguseta

Z.K enda ütlused, isikusamasuse tuvastamise protokoll ning 03.02.2019.a sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus kinnitavad, et Z.K juhtis 03.02.2019.a kell 11:10

Lasnamäel Punane tn 18c juures mootorsõidukit xxxx registreerimisnumbriga xxxx.

Menetlusalune isik on oma tegu tunnistanud. Z.K on nii sõitmise fakti kui juhtimisõiguse puudumist kohtuistungil tunnistanud. Selgitas, et temale Leedu Vabariigis väljastatud juhtimisõigus on aegunud ning ta ei ole käinud juhtimisõigust pikendamas. Ka Maanteeameti liiklusregistri väljavõtte ko Z.K juhtimisõigus haselt puudub .

24.11.2018.a sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus kinnitab, et Z.K on novembris 2018 juba sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, seega on tema puhul tegemist isikuga, kes vastab LS §

201 lg 2 sätestatud tingimustele.

Z.K ütlustest ning objektiivsest käitumisest – teades, et tal puudub juhtimisõigus ja teda on novembris 2018 ning juhtis juhtimiselt kõrvaldatud, kuid siiski istus sõiduauto rooli sõidukit – nähtub, et väärtegu on toime pandud kavatsetult.

Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et Z.K rikkus enda tegevusega LS § 90 lg 1 p 1 ja 3 nõudeid, pannes sellega toime LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Juhiloa või muu dokumendi puudumine

LS § 88 lg 1 kohaselt peavad juhil mootorsõiduki juhtimisel olema kaasas juhiluba või muu juhtimisõigust tõendav dokument, mootorsõiduki registreerimistunnistus ja selle haagise registreerimistunnistus või haagise registreerimistunnistuse koopia, mille on tõendanud selle väljastanud asutus, ja muud dokumendid, mida nõuab seadus.

Väärteoprotokollist nähtub, et Lasnamäel Punane tn 18c juures 03.02.2019.a kell 11:10 peeti

sõiduki kontrolliks kinni xxxx (reg-nr xxxx) ning sõiduki juhil puudus juhtimisõigust tõendav dokument, samuti isikut tõendav dokument. Menetlusalune isik on oma süüd tunnistanud. Ka

03.02.2019.a koostatud isikusamasuse tuvastamise protokoll kinnitab, et 03.02.2019.a kell 11.20 tuvastati Z.K isik, kuna isikul puudus isikut tõendav dokument ning isik tuvastati korrarikkumise kõrvaldamiseks.

Liiklusseadus § 88 lg 2 näeb ette, et kui juhil on kaasas isikut tõendav dokument, ei ole Eesti piires

Eestis väljastatud juhiloa kaasaskandmine kohustuslik. Antud juhul ei ole see säte Z.K puhul kohaldatav, kuna tal ei olnud kaasas ka isikut tõendavat dokumenti

Menetlusalune isik oli teadlik sellest, et mootorsõidukit juhtides ei ole tal kaasas ei juhiluba ega isikutunnistust või ühte

gi muud dokumenti. Seega on tegu toime pandud isikut tõendavat kavatsetult.

Eeltooduga on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus LS § 88 lg 1 nõudeid, millega pani toime LS § 242 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Tegude õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei tuvastatud. Z.K on süüvõimeline ning KarS 2. ptk 3. jaos sätestatud süüd välistavaid asjaolusid ei ole tuvastatud.

LS § 201 lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki , maastikusõiduki või trammi - - juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, kes on mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud ning rikkumise eest on karistusena ettenähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut, arest. LS § 242 lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise -

eest, kui puudub -des 201 203, 205 207, 209, 211, 212, 214 219, 221 224 ja 226 241 LS § – – – – –

sätestatud väärteokoosseis ning rikkumise eest on karistusena ettenähtud rahatrahv kuni 20 trahviühikut.

Kuna Z.K on ühe teoga pannud toime mitmele väärteokoosseisule vastavad teod, tuleb mõista karistus KarS § 63 lg 1 alusel raskeima teo eest ehk käesoleval juhul LS § 201 lg 2 järgi.

Vastavalt väärteomenetluse seadustiku § le 2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse - sätteid, kui väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti, ja arvestades väärteomenetluse erisusi.

Menetlusalusele isikule juhindub kohus KarS karistuse määramisel § 56 lg 1, mille kohaselt on

karistamise aluseks süüdistatava süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvidest. Samuti lähtub kohus karistusele hinnangu andmisel karistuse üldja eripreventiivsetest eesmärkidest. Kohus arvestab süü suuruse hindamisel asjaoluga, et isikut on liiklusalaste rikkumiste eest karistatud kriminaalja väärteokorras, sh LS §

201 lg 1 ja lg 2 järgi, ning hindab isiku süüd keskmiseks. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad.

Karistust kergendavaks asjaoluks loeb kohus süü tunnistamist ja puhtsüdamlikku kahetsust. Rahatrahvid on isikul osaliselt tasumata (kinnitavad ka isiku enda ütlused), mistõttu kohus ei pea põhjendatuks määrata isikule veelkord rahatrahvi. Vastavalt KarS § 63 lg- 1, kui isik on toime le pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Kohtu hinnangul on põhjendatud määrata LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava Z.K-le ja 242 lg 1 te te gude toimepanemise eest

arest sanktsiooni keskmisest määrast veidi väiksemas määras, s.o 12 päeva aresti. Menetlusalune isik on

-d, samuti on isikul kindel elukoht ja puuduvad nõus tegema ÜKT

asjaolud, mille pinnalt saaks järeldada, et isik ei ole ÜKT tegemise jaoks sobilik. Isikut on varasemalt karistatud arestiga, mis ei ole ilmselt isiku käitumisele positiivset mõju avaldanud.

Üldkasuliku tööga isikut varasemalt karistatud ei ole. Kohtu arvates võib just aktiivne (tasuta töötamine) karistuse kandmine võrreldes passiivse (arestimajas olemine) karistusega mõjutada isikut hoiduma edaspidi uute liiklusalaste õigusrikkumiste toimepanemisest Arvestades eeltoodut ning karistuse üldja eripreventiivseid eesmärke, leiab kohus, et arest on võimalik asendada ÜKT- ga ning KarS § 69 lg 1 alusel asendab aresti üldkasuliku tööga 12 tundi, mille tegemise tähtaeg on

3 kuud kohtuotsuse jõustumisest.

Liina Pohlak Kohtunik