1-19-1967/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

12.m 2019.a Tallinnas, Harju Maakohus koosseisus ärtsil

Kohtunik Liina Pohlak

Sekretär Thea Tikenberg

Tõlk Ines Üprus

juuresolekul

Prokurör Alan Rüütel

Kaitsja Eva Rivis

osavõtul Arutas avalikul kohtuistungil

kriminaalasja lühimenetluse sätete järgi (kiirmenetluses) U.T isikukood XXX vene keel, kodakondsuseta, keskharidus, xxx, ei tööta, elukoht xxx Varem kriminaalkorras kohtulikult karistatud süüdistuses KarS § järgi 329 .

U.T ´it süüdistatakse selles, et tema olles 10.01.2019.a. Harju Maakohtu poolt süüdi

mõistetud ja karistatud KarS § 424 lg 2 alusel lisakaristusega, millega temalt võeti ära mootorsõiduki juhtimise õigus 8 uks, mis jõustus 26.01.2019, juhtis teadlikult -ks ku 10.03.2019.a

kella 12.12 ajal

Tallinnas, Sõpruse pst 223 juures mootorsõidukit Toyota Avensis registreerimisnumbriga xxx, omamata juhtimisõigust, mis oli kohtu poolt karistusena ära võetud ning samuti olles

alkoholijoobes (lõplik tulemus 0,74 mg/l).

Seega U.T, hoides teadlikult kõrvale täitmisele pööratud kohtuotsusega kuriteo eest mõistetud lisakaristuse täitmisest, pani toime KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

U.T tunnistas end esitatud süüdistuses täielikult süüdi. Nõustus asja lahendamisega lühimenetluses. Jäi kohtueelses menetluses antud ütluste juurde.

Kohus uuris järgmisi dokumente:

- ( 1-3);

Kiirmenetluse protokoll koos kahtlustatava ütlustega lk

- Kahtlustatavana kinnipidamise protokoll ( 5-6);

lk

- Harju Maakohtu 10.01.2019.a otsus (lk 9-13

);

- Harju Maakohtu 06.08.2014.a otsus (lk 14-15;

- Tunnistaja M J lk 16-18

ülekuulamise protokoll ( );

- Indikaatorvahendi kasutamise protokoll ja joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise

protokoll (lk 19 );

- Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll koos väljatrükiga, õigustega ja mõõtedokumentidega (lk 20-24 );

- 25);

Müügileping (lk

- ( 31-32);

Maanteeameti vastus päringule lk

- lk 39-40

Õiendid ( );

- (lk 41

Vastus päringule );

- (lk 47).

Taotlus lühimenetluse kohaldamiseks Kriminaalasi nr 1-19-1967 19230200149

Kohus, kuulanud ära süüdistatava, kaitsja ja prokuröri seisukohad ning uurinud toimiku materjale, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, asub alljärgnevale seisukohale:

U.T-le ud süüdistus selles, et tema hoidis tahtlikult kõrvale kohtuotsusega on esitat täitmisele pööratud süüteo eest mõistetud karistuse täitmisest.

KarS § 329 sätestab vastutuse täitmisele pööratud vangistusest või kinnipidamiskohast lahkuda lubatud kinnipeetava poolt karistuse kandmise jätkamisest, samuti kuriteo eest mõistetud ja täitmisele pööratud käesoleva seadustiku §-des 49, 491, 50, 51, 52 või 522 sätestatud lisakaristuse täitmisest teadliku kõrvalehoidmise eest.

Teo toimepanemise asjaoludes, kvalifikatsioonis ja süüdistusaktis nimetatud tõendite lubatavuses vaidlust ei ole. U.T tunnistas, et juhtis 10.03.2019.a kella 12.12 ajal Tallinnas, Sõpruse

pst 223 juures mootorsõidukit Toyota Avensis registreerimisnumbriga xxx, omamata juhtimisõigust, mis oli kohtu poolt karistusena ära võetud. Sõiduki juhtimist süüdistuses märgitud

ajal ja kohas kinnitavad ka tunnistaja M. J ütlused ning kahtlustatavana kinnipidamise protokoll.

Juhtimisõiguse puudumist kinnitavad lisaks süüdistatava ütlustele ka Harju Maakohtu 10.01.2019.a otsus ning Maanteeameti vastus päringule, mille kohaselt U.T-lt võeti

juhtimisõigus kohtuotsusega ära 8-ks kuuks. Isik loovutas oma juhiloa Maanteeametile 16.01.2019.a. 26.01.2019.a. Seega, oli karistus

Kohtuotsus jõustus täitmisele pööratud.

Eeltoodust tulenevalt on leidnud tõendamist KarS § 329 sätestatud teo objektiivse koosseisu realiseerimine poolt. U.T

Subjektiivsest küljest eeldab KarS § 329 vähemalt isiku kindlat teadmist kohtuotsuse jõustumisest ja kohustusest järgida lisakaristuse sisuks olevat keeldu ning teadmist selle kohustuse rikkumisest, tahtes või mööndes seda. Süüdistatava enda ütlustest nähtub, et ta teadis, et temalt on juhtimisõigus

ära võetud, loovutas oma juhiloa Maanteeametile. Seda kinnitab ka Maanteeameti vastus päringule. U.T selgitas lisaks, et pidi rooli istuma, et isale haiglasse järele minna. Seega,

isik teadis, et temalt on juhtimisõigus ära võetud, karistus täitmisele pööratud ning ta rikub kohtuotsusega määratud kohustust sõidukit mitte juhtida, kuid tegi seda ikkagi. Seega, leiab kohus, et isik on teo toime pannud kavatsetult.

Eeltoodust tulenevalt on U.T süü temale KarS § 329 järgi esitatud süüdistuses

täielikult tõendamist leidnud.

Teo

õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei tuvastatud. U.T on süüvõimeline ning KarS 2. ptk. 3. jaos sätestatud süüd välistavaid asjaolusid ei esine.

Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskust, laadi ning süüdistatava isikut.

KarS § 329 näeb võimaliku sanktsioonina ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse.

KarS § 56 lg 1 kohaselt rajaneb karistuse mõistmine süüpõhimõttel. Eelöeldu tähendab, et andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda

ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes. Tulenevalt KarS § 56 lg-st 2 peab

karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades arvesse võtma ka süüdistatava isikut. (Riigikohtu otsus 3-1-1-113-12). Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse

mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt RKKKo 3-

1-1-77-11, p 11 ja 3-1-1-52-13, p 19). Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt isikule karistuse

mõistmisel arvestada ka eri ja üldpreventiivseid kaalutlusi, so võimalust mõjutada süüdlast - edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (vt ka RKKKo 3-1- 1-76-12, p 7 ja 3-1-1-52-13, p 19). Kui isiku käitumisele pole senised karistused mõju avaldanud ja normi rikkumisele on vaja reageerida rangemalt, et kinnistada keelunormi kehtivust, saab isikule mõista karistuse ka üle sanktsiooni keskmise määra, vaatamata sellele, et tema süü on keskmine (vt ka nt RKKKo 3-1-1- -03, p 5). 26

KarS § 56 mõtte kohaselt peab isik ennekõike vastutama toimepandud teo eest. U.T

puhul on leidnud tõendamist KarS § 329 järgi kvalifitseeritava õigusvastase teo toimepanemine,

seda tahtlikult ning teadlikult. Kohus arvestab süü suuruse hindamisel asjaoluga, et isikut on

kriminaal- lisakaristusena

ja väärteokorras karistatud, on temalt ära võetud ka juhtimisõigus. Arvestades eeltoodut ja teo toimepanemise asjaolusid (isikul tuvastati ka alkoholijoove), hindab kohus

keskmisest suuremaks. Isikule o U.T süüd n määratud väärteoasjas rahatrahv,

kriminaalasjades kahel korral vangistus, mis on esimesel korral jäetud täitmisele tingimisi pööramata ning asendatud ÜKT ga, kuid need karistused ei ole mõjutanud teisel korral - U.T sedavõrd, et ta oleks loobunud u

ute kuritegude sooritamisest. Tulenevalt eelnevast leiab kohus, et

U.T-le ei ole põhjendatud ega otstarbekas KarS § 329 alusel karistusena mõista rahalist karistust, s.o kõige kergemat sanktsiooniliiki. U.T karistust raskendavad asjaolud

puuduvad. Karistust kergendavaks asjaoluks loeb kohus süü tunnistamist ja puhtsüdamlikku kahetsust. Samas

vaid kaks kuud mõisteti U.T-le enne käesoleva süüteo toimepanemist vangistus, mis asendati ÜKT ga (tähtajaga 1 aasta), mis tähendab, et isik pani - uue rikkumise toime ÜKT tegemise ajal. Isikule on antud eelnevalt mitmeid võimalusi jääda vabadusse ja korrigeerida oma käitumist, kuid U.T ei ole eelnevatest karistustest enda jaoks piisavalt järeldusi teinud ning jätkab kuritegude toimepanemist, äljendades sellega oma negatiivset suhtumist kehtivate v

õigusnormide täitmisse. Kuivõrd isikut süüdistatakse kohtuotsusega määratud

lisakohustuse eiramises ning on rikkunud ka alkoholi kriminaalasjas kogutud tõenditest nähtub, et U.T tarbimise keeldu (sh juhtinud sõidukit joobeseisundis), on kohus seisukohal, et normi rikkumisele

on vaja reageerida rangemalt, mistõttu on põhjendatud määrata isikule karistus sanktsiooni keskmisest määrast määras. Arvestades kõike eeltoodut ja karistuse eriprev suuremas entiivseid

eesmärke (hoida U.T süü edaspidi kuritegusid toime panemast) ning U.T suurust, tuleb U.T karistada KarS § 329 järgi vangistusega 8 kuud, mida tuleb KrMS

§ 238 lg 2 kohaselt vähendada 1/3 võrra. Kuna menetlusesemeks olev tegu on toime pandud eelmise kohtuotsusega määratud ÜKT tundide tegemise ajal, tuleb mõista liitkaristus (kohtuotsuse tegemise ajal tegemata ÜKT tundide arvu arvestades) juhindudes KarS § 65 lg 2 sätetest. Seega,

KarS § 65 lg 2 ja 69 lg 7 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 10.01.2019.a kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata ja 14 päeva võrra ning lõplikuks osa, s.o 7 kuu ,

karistuseks mõista 1 aasta ja 24 päeva vangistust.

Vastavalt KarS § 83 lg le 1 võib kohus konfiskeerida vahendi, mida kasutati tahtliku süüteo -

toimepanemiseks (edaspidi süüteo toimepanemise vahend), kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. Riigikohus on 12.06.2008.a otsuse 3-1-1-37- p-s 16 selgitanud, et 07 süüteo toimepanemise vahend on ese, millega rünnatakse süüteo objekti või mida süüdlane muul

viisil oma teos kasutab. Vahend on seega ese, mis tööriistana hõlbustab koosseisupärase teo toimepanemist. mitte. Seega, Seejuures ei ole tähtis, kas ese on süüteokoosseisus nimetatud või kui isikul on keeld juhtida mootorsõidukit ja ta seda ikkagi teeb, siis ta mootorsõidukit kasutab

liikluses osalemiseks ehk selle keelu rikkumiseks . ja seega ka süüteo toimepanemiseks

Käesoleval juhul on eelnevalt tuvastatud ja tõendatud, U.T et pani kuriteo toime

mootorsõidukiga Toyota Avensis registreerimisnumbriga xxx. Samuti on tuvastatud, et menetlusesemeks olev tegu on toime pandud kavatsetult. Riigikohus on lahendis 3-1-1-79-13 märkinud, et s

.

AÕS § 90 lg 1 sätestab, et vallasasja valdaja, samuti iga varasem valdaja loetakse oma valduse ajal

asja omanikuks, kuni ei ole tõendatud vastupidist. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt kehtib

kaudse valduse korral esimeses Kuigi lõikes nimetatud eeldus ainult kaudse valdaja suhtes. lähtuma peab ennekõike küll sõiduauto registriandmetest, peab kohus võimalusel olemas olevate andmete alusel siiski

tuvastama ka teisi asjaolusid, et teha kindlaks sõiduauto tegelik omanik. Kuigi registriandmetel on Toyota Avensis (reg-nr xxx omanikuks V V , kinnitab 07.03.2019.a ) sõiduki ostu müügileping müüs sõiduki Toyota Avensis (re ) U.T-le - , et V V g-nr xxx

07.03.2019.a ehk enne menetlusesemeks oleva kuriteo toimepanemist. U.T kinnitab, et sõiduki valdus oli talle üle läinud. mootorsõiduk Seega, kuulus nimetatud teo toimepanemise ajal ja ka käesoleva otsuse tegemise ajal U.T-le Süüdistatava selgituse kohaselt tegid nad . ostu-

müügilepingu, sest Toyota omanik ei teadnud, kuidas volitust vormistada ja ütles, et ei ole pikk maa sõita. Kohtule esitatud müügilepingu ja sõiduki dokumentide koopiad kinnitavad

, et V. V 07.03.2019.a Narvas. müüs sõiduki U.T-le Seega, on süüdistatava ütlused nimetatud tõenditega vastuolus, kuivõrd süüks arvatav mootorsõiduki juhtimine leidis aset alles 10.03.2019, mil sõiduki müügileping oli juba kolm päeva varem sõlmitud. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt

usutav, et sõiduki omanik ei tee vahet, millise õigusmõjuga lepingu ta sõlmib. Ka juriidilise

taustata inimene saab aru, ei anna seda et sõiduki müügilepinguga müüb ta sõiduki ära, mitte

kellelegi kasutada. Nii hooletult ei laenaks keskmine inimene oma sõidukit, eriti veel võõrale inimesele. Kohtuistungil nimetas süüdistatav seda isikut M , kuid sõiduki registreerimistunnistuse

koopiast nähtub sõiduki omanikuna V . Kohus ei pea usutavaks, et isik ei tea enda jaoks tuttava inimese nime. senise Praktikas tuleb tihti ette, et juhtimisõiguseta jäänud isik müüb oma sõiduki, ostab uue ning ei kirjuta sõidukit enda nimele ümber, et vältida enda isiku seostamist sõidukiga,

millega ta liikluses osaleb

. Käesoleval juhul kattub U.T tegevus sama mustriga. Süüdistataval on motiiv jääda oma kaitseversiooni juurde, et vältida sõiduki konfiskeerimist kohtu poolt, samuti pole ta esitanud ühtegi tõendit, mis tema väiteid kinnitaks. Eeltoodust tulenevalt leiab

kohus, et U.T ütlused selle kohta, et sõiduk oli talle laenatud, mitte müüdud, ei ole

usaldusväärsed. sõiduki ostu müügileping, et alates Kohtu hinnangul kinnitab 07.03.2019.a - 07.03.2019.a on sõiduki omanikuks U.T.

Riigikohus on 12.06.2008.a otsuse 3-1-1-37-07 punktis 23

, et m mh märkinud ootorsõiduki kui

süüteo toimepanemise vahendi konfiskeerimist võib pidada õigustatuks üksnes siis, kui on piisavalt ja põhjendatult alust arvata, et isik paneb samalaadseid õigusrikkumisi toime ka edaspidi,

kusjuures leebemad meetmed (nt juhtimisõiguse äravõtmine lisakaristusena) pole suutnud

mõjutada süüdlast uutest samalaadsetest süütegudest hoiduma. Kohtu hinnangul eeltoodud Riigikohtu lahendi valguses on

aadsete U.T puhul piisav alus arvata, et ta võib samal

kuritegude toimepanemisega jätkata. Karistusregi väljatrüki kohaselt on U.T stri mootorsõiduki joobes juhtimise eest kriminaalkorras karistatud kahel korral, viimati vaid 2 kuud

enne menetlusesemeks oleva süüteo toimepanemist. U.T-le mõisteti 10.01.2019.a vangistus, mis asendati ÜKT ga ning temalt võeti ära ka juhtimisõigus 8 - -ks kuuks. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt tuvasta käesolevas asjas mitte ainult juhtimisõ ti iguse puudumine, vaid ka

U.T joov oobes sõiduki juhtimist kinnitavad nii indikaatorvahendi e 0,74 mg/l. J

kasutamise protokoll, joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokoll, tõendusliku

alkomeetri kasutamise protokoll koos väljatrükiga, õigustega ja mõõtedokumentidega kui ka süüdistatava enda ütlused. Asjaolu, et tegemist ei olnud kriminaalse joobega, ei muuda olematuks

reaalsust, et isik juhtis sõidukit joobeseisundis, rikkus temale kohtuotsusega määratud kontrollnõudeid eiras täielikult temale kohtuotsusega määratud kohustust , ning pani sellega toime uue kuriteo. Selline käitumi e U.T poolt juba iseenesest näitab, et isik jätkab kuritegude n

toimepanemist ja leebemad meetmed, sh juhtimisõiguse äravõtmine, ei ole suutnud süüdlast mõjutada uutest samalaadsetest süütegudest hoiduma. Lisaks näitab see eriti hoolimatut suhtumist teistesse liiklejatesse ja liikluskorda üldiselt. Isikul tuvastatud joove jääb ainult 0,01mg/l võrra alla

kriminaalvastutuse eelduseks olevat määra, kuid kuna tegemist on ideaalkonkurentsiga ei karistata U.T eraldi väärteokorras liiklusseaduse 224 lg 2 järgi. Vähemalt kolmel korral on ta oma käitumisega (joobes juhtimisega) seadnud ohtu kaasliiklejate elu. Kuivõrd juhtimisõigus on U.T-lt eelmise kohtuotsusega ära võetud ning see ei ole täitnud

oma eesmärki (isik jätkab liiklusalaste süütegude toimepanemist)

, on konfiskeerimine

ainuvõimalik abinõu, millega takistada samalaadsete kuritegude jätkuvat toimepanemist U.T poolt. Seega on igati põhjendatud konfiskeerida U.T-le kuuluv mootorsõiduk Toyota Avensis registreerimisnumbriga xxx

KarS § 83 lg 1 alusel.

Menetluskulud

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud

süüdimõistetu. Kriminaalmenetluse kulu koosneb antud asjas sundrahast ja kaitsjatasust. Tulenevalt eelnevast mõistab kohus menetluskuluna süüdistatavalt välja sundraha KrMS § 179 lg

1 p 2 ja § 2565

lg 2 kohaselt antud asjas (II astme kuriteos süüdimõistmisel) 1,5 kuupalga alammäärast pool, s.o 405 eurot § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu osutatud ning KrMS õigusabi eest 150 eurot riigituludesse.

Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib

süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Mõjuva põhjusena, mis

takistab isikul kõigi tema menetlusega seotud kulude kandmist, tuleb käsitada sellist takistust, mille tõttu on isikul kas objektiivselt võimatu või ebamõistlikult koormav menetluskulusid kanda.

See asjaolu võib lähtuda isikust endast, näiteks raske haigus, mille tõttu pole isik võimeline

töötama. Mõjuv põhjus võib aga tuleneda ka isikuvälistest asjaoludest (nt vara kaotus). Ka sissetuleku puudumine võib teatud juhtudel olla mõjuvaks põhjuseks, et taotleda menetluskulude riigi kanda jätmist. Kuid sissetuleku puudumist ei saa käsitada mõjuva põhjusena siis, kui isikul on piisavalt vara, mille arvelt kohustused täita. Mõjuva põhjuse olemasolu tõendamise kohustus lasub isikul, kes taotleb menetluskulude riigi kanda jätmist. Isikule karistuseks reaalse vangistuse mõistmine ei ole selliseks asjaoluks mis tingiks iseenesest kohtukulude riigi kanda jätmist. Kuigi

tööhõive vanglas ei pruugi olla kindlustatud, ei saa välistada, et süüdistataval osutub

võimalikuks teenida tulu ka vanglas viibimise ajal (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-105-12, p 7). Käesolevas kriminaalasjas ei ole süüdistatav ega tema kaitsja

taotlenud menetluskulude riigi kanda jätmist. Samuti ei nähtu kriminaaltoimiku materjalidest

asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et süüdistataval esineksid takistused menetluskulude tasumiseks või käiks menetluskulude tasumine talle üle jõu.

Arvestades süüdis ning tema maksevõimet tatava majanduslikku seisundit (isik viibib kinnipidamisasutuses ning tulu teenimise võimalus on piiratud), peab kohus juhindudes Riigikohtu

määruses 3 12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades -1-1-2-

põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks

hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt

võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega

täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110- 13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad.

Juhindudes KrMS § 2561, § 2565 ,

, lg 1 p 2, lg 2, § 233–238, § 175 § 179, § 180 lg 1, 3, § 306, § 311, 313, 315 lg 7, 238 kohus § § §

otsustas:

Süüdi tunnistada U.T KarS § 329 järgi ja mõista karistuseks vangistus

8 kuud.

KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista lõplikuks karistuseks vangistust. 5 kuud ja 10 päeva

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 10.01.2019 .a

kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 7 kuud ja 14 päeva võrra , s.o ning lõplikuks karistuseks mõista 1 aasta ja 24 päeva vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg alates 10.03.2019 karistusaja hulka.

Karistusaja alguseks lugeda 10.03.2019

Valida alates 12.03.2

019 U.T suhtes tõkend vahistamine. Välja mõista U.T-lt KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos

süüdimõistmise korral ja KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel 405 eurot riigituludesse kaitsj eest 150 atasu osutatud õigusabi eurot riigituludesse .

Kohustada U.T tasuma väljamõistetud

sundraha ja kaitsetasu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 46.25 eurot.

Sundraha ja kaitsetasu tasuda igakuiselt 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest

arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas,

EE502200221014193355 Swedbankis, või EE401700017002872300 Luminor pangas. Makseinfo viitenumbri saab Harju Maakohtu kantseleist või e- imikust. Maksekorraldusel to

märkid selgitusena „U.T a , kriminaalasi 1-19-1967, menetluskulud ja sundraha Kui .“ rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded

täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Probleemide korral viitenumbri 200 100 saamisel pöörduda telefoninumbril 6

KarS § 83 lg 1 mootorsõiduk Toyota Aven alusel konfiskeerida riigi tuludesse sis registreerimismärgiga ahumäe tee 6/1) xxx (Politseiparklas R

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Harju Maakohtule kirjalikult seitsme päeva

jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada kirjalikult

Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul Harju Maakohtule.

Apellatsioonteate esitamisel on kohtuotsus kohtumenetluse pooltel kohtus tutvumiseks kättesaadav 05.04. 2019 Kohtunik Liina Pohlak