4-18-6296/30 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

4-18-6296

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

12. 2019, Narva kohtumaja märts Väärteoasja number 4-18-6296 (230218010568) Kohtunik

Innokenti

Menšikov Kohtuistungi sekretär Ilona Berezina Tõlk Svetlana Hamaza Kaebuse esitaja I.Z

Elukoht xxx; isikukood xxx xxx; e-post xxx ; töökoht

Kohtuväline menetleja

Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupp asukoht Rahumäe , tee 6/1, 11316 Tallinn Väärteoasi

I.Z kaebus Politseija Piirivalveameti

Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi

juhtivspetsialisti Margus Pihl 19.11.2018 üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 230218010568 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja: I.Z

Kaebuse esitaja kaitsja

Juri Tolmatšov

Kohtuvälise menetleja esindaja: Politseija Piirivalveameti

Põhja prefektuuri vanemväärteomenetleja

Jaak Paju Tunnistajad: V I , S M , P K ja S T

Kohtuistungi toimumise a

eg 11.03.2019 RESOLUTSIOON

juhindudes VTMS 1, - -156 § 132 p § 133 135 ja § 155

Jätta ja Piirivalveameti Põhja I.Z kaebus rahuldamata ning Politseiprefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialisti

Margus Pihl 19. I.Z 11.2018 üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 230218010568

karistamise kohta liiklusseaduse § kümne 223 lg 1 alusel rahatrahviga 75 (seitsme viie) trahviühiku ulatuses, s.o 300 (kolmsada) eurot, muutmata.

4-18-6296

2(2)

KarS § 66 lg 2 alusel lubada I.Z tasuda rahatrahv ositi 6 kuu jooksul alates

kohtuotsuse jõustumisest.

Jätta kaebuse esitaja õigusabi kulud tema endi kanda.

Rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kahe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest

arveldusarvele nr EE891010220034796011 SEB Pangas, arveldusarvele nr

EE932200221023778606 Swedbank pangas või arveldusarvele nr EE701700017001577198 LUMINOR Bank pangas, viitenumber 10220185138405.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale kassatsiooni Riigikoht võib esitada ule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteate esitamisel on motiveeritud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kättesaadav Viru

Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis alates 03. .2019. 04

MAAKOHUS TUVASTAS

Menetlusalune isik I.Z esitas 03.12.2018.a Viru Maakohtule kaebuse Ida prefektuuri

19.11.2018.a 2302,18,010568, millega karistati I.Z otsuse peale väärteoasjas nr

L 223 lg 1 alusel rahatrahviga 75 300 eurot. iiklusseaduse § trahviühiku ulatuses, s.o

Kaebus esitaja seisukoht on järgmine. Viktoria vasakpoolses sõidureas antud I.Z liikus

teelõigul kehtestatud kiirusega. Tema ees liikus sama kiirusega auto SEAT, reg number xxx.

Auto SEAT taga liikudes hoidis pikivahet. kaebuse esitaja LS § 46 lg 1, 2 järgi ette nähtud

Auto SEAT juht peatus järsult vasakpoolset manöövrit tagasipöörde reale, ning hakkas teostama

lülitamata seejuures õigeaegselt sisse suunatuld.

Kaebuse esitaja sõitis välja tagasipöörde reale, kus toimuski kokkupõrge. Löök tabas SEAT’i

vasakut külge.

Kaebuse esitajast paremal paal liikus teine mootorratas, mida juhtis V I

, seetõttu ei saanud kaebuse esitaja reastuda parempoolsesse sõiduritta. Vastavalt LS § 39 lg 1 juht peab andma suunamärguande vastavalt liiklusolukorrale õigel ajal, kuid mitte hiljem kui kolm sekundit enne sõidu, manöövri või sõiduki peatamise alustamist.

Vastavalt LS § 48 lg 1 või tagasipööret peab juht aegsasti suunduma sõidutee enne vasakpärisuunavööndi vasaku ääre SEAT’i juht nimetatud Liiklusseaduse nõudeid ei täitnud.

Ülaltoodu alusel leiab kaebuse esitaja, et tema Liiklusseadust ei rikkunud.

Kaebaja

palub tühistada Ida Prefektuuri tehtud otsus ning lõpetada menetlus väärteoasjas VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

I Kohtuistung

4-18-6296

3(2)

Kohtuistungil palus politsei esindaja I.Z suhtes jätta kaebus rahuldamata ja otsus muutmata.

Kohtuistungil ei tunnistanud kaebuse esitaja I.Z ennast ülalnimetatud väärteo

toimepanemises süüdi ning jäi kaebuse juurde. Lisaks sellele mainis ta, et järgi, tema arusaama

tähendab pikkivahe hoidmine seda, et kaks sõidukit peavad siis ühes sõidureas liikuma, ja

kokkupõrge peaks toimuma ka samas sõidureas. tema sõitis täitsa

Temal aga juhtus nii, et

teises

sõidureas, ja mingisuguse sõiduki tagumisse ossa sisse sõitnud, siis kui oleks tema

ta ei kaebaks

otsuse peale edasi. Selles olukorras ta tegi

siis kõike võimaliku vältimaks kokkupõrget, selleks läks teisse sõiduritta üle. Kohus avaldas ka asja materjalid. II Kohtu seisukoht väärteo tõendatuse osas 2.1 KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

2.2 , tema k Kuulanud ära menetlusaluse isiku aitsja, kohtuvälise menetleja esindaja, tunnistajad,

uurinud väärteoasja materjalides kogutud tõendid ning hinnanud neid kogumis, jõuab kohus

järeldusele, et väärteo otsuses kvalifitseeritud õigesti ning § I.Z tegevus on

LS - 223 s lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemine tema poolt on tõendamist leidnud.

Väärteomenetluse protokolli (lk 69) kohaselt, 29.09.2018 kell 14.45 Kuusalu vallas, Harju

maakonnas, Tallinn-Narva mnt, 57. km, I.Z juhtis mootorratast Yamaha, vastavalt oma ratta kiirusele ei hoidnud pikivahet eespool oleva sõidukiga ning sõitis otsa sõidukile Seat, mis

eespool ootamatult seisma jäi. Oma tegevusega põhjustas varalise kahju I P , varaline kahju on fikseeritud sõiduki vaatlusprotokollis.

Sündmuskoha vaatlusp sõidukite vaatlusprotokolldega rotokollidega (lk 14,15, 18-51) ning (lk

53-56) on tõendatud, et liiklusõnnetus põhjustas varalist kahju nii sõiduauto, kui ka mootorratta omanikule, kannatada sai ka I.Z ise (lk 17).

2.3 Kohus on seisukohal, et kaebuse esitaja väide selle kohta, et sõiduauto SEAT juht peatus

järsult vasakpoolset manöövrit tagasipöörde reale, lülitamata seejuures ning hakkas teostama õigeaegselt sisse suunatuld, on ümberlükatud tunnistajate ütlustega.

Nii, tunnistaja P K -6 sekundit (sõiduautu SEAT juht) andis kohtus ütlusi, et 5 enne manöövri alustamist ta lülitas sisse suunatuld.

Neid ütlusi kinnitasid ka tunnistajad S . Mõlemad andsid ütlusi selle kohta, et P T ja S M

K pani

suunatule sisse mitte vahetult ennem

pöörde sooritamist, aga kindlasti varem.

Kohtul puudub igasugune alus arvata, et nimetatud tunnistajad

eksisid või andsid kohtus valeütlusi

kuna pole tuvastatud, et tunnistajatel

oleks mingi alus valeütluste andmiseks.

Tunnistaja V I andis ütlusi, et suunatuld ta ei näinud, kuid see ei tähenda veel seda, et suunatuli ei olnud sisse lülitatud kuna antud asjaolu on tuvastatud ülalnimetatud tunnistajate ütlustega. Kohus on

seisukohal, et tunnistaja I lihtsalt e seda. i märkinud

Ülaltoodu alusel asub kohus seisukohale, et LS § 39 lg 1 nõue, et juht peab andma suunamärguande vastavalt liiklusolukorrale õigel ajal, kuid mitte hiljem kui kolm sekundit enne sõidu, manöövri või sõiduki peatamise alustamist, oli täidetud sõiduauto juhi poolt.

2.4 Kohus ei soostu ka kaebuse esitaja väitega, et sõiduauto juht rikkus LS § 48 lg 1 nõudeid.

4-18-6296

4(2)

Vastavalt sellele normile, enne vasakvõi tagasipööret peab juht aegsasti suunduma sõidutee

pärisuunavööndi vasaku ääre ja enne parempööret parema ääre lähedale või selle pöörde jaoks

liikluskorraldusvahendiga ettenähtud sõidurajale Tuleb nõustuda kaebuse esitajaga selles osas, et .

SEATˇi juht ei suundunud aegsasti sõidutee pärisuunavööndi vasaku ääre, aga hoopis jäi seisma

sõiduteel enne vasakpööre alustamist, aga taoline peatumine ei ole keelatud nimetatud LS normiga.

2.4.1 Kohtu arvates rikkus sõiduauto juht hoopis LS § 48 lg 4 nõudeid. LS § 48 lg 4 sätestab, et kui

teel on aeglustusrada, peab pöörata kavatsev juht aegsasti siirduma sellele rajale ja vähendama

kiirust . P K aga hakkas vähendama kiirust (ning jäi ka seisma) juba sõiduteel. Samal ajal kohus on seisukohal, et antud asjaolu ei anna alust kaebuse rahuldamiseks.

2.5 ka kaebuse esitaja pikivahe hoidmine Kohus ei nõustu väitega, et LS § 46 lg 1 mõistes tähendab

seda, et kaks sõidukit peavad ühes sõidureas liikuma ja kokkupõrge peaks toimuma ka

samas

sõidureas. Kohus on seisukohal, et taoline LS § 46 lg tõlgendus on ekslik 1 kuna antud paragrahv

räägib anud või seisma jäänud sõidukist täpsustamata seda, kas nimetatud ees ootamatult pidurd

sõiduk peab liikuma ühes ja samas sõidureas või mitte.

2.6 Kohus on seisukohal, et käesolevas liiklusõnnetuses on süüdi mõlemad osapooled, nii I.Z

, kui ka P K kuna mõlemad rikkusid LS sätteid ning nende tegevus on otseses seoses

õigus idlust selles osas, et sõ vastase tulemusega. Asjas pole va iduauto juht rikkus oma tegevusega

mitu LS sätteid, selle viitab muuhulgas ka P suhtes koostatud väärteoprotokoll (lk 71). Samal K

ajal LS § 46 lg 1 kirjeldatud õigusnormi eesmärk on see, et vältida otsasõitu ees ootamatult gi

pidurdanud või seisma jäänud sõidukile vaatamata sellele, mis on selle sõiduki pidurdamise või

peatumise

rikutakse Liiklusseaduse eesmärk või põhjus, kas taolise pidurdamise või peatumisega sätteid või mitte.

2.6.1 Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et kui I.Z oleks valinud

sellise imeline ohutult peatuma, ei pikkivahe, et ta oleks olnud võ oleks ta pidanud üldse

tagasipöörde ritta ümberreastu una kokkupõrge siiski toimus, siis juba see asjaolu viitab

magi. Aga k

sellele, et Kuragina ei hoidnud vajalikku . pikivahet eespool oleva sõidukiga

2.7 46 -le 1 j - ja Vastavalt Liiklusseaduse § uht peab vastavalt sõiduki kiirusele ning tee lg ,

ilmastikutingimustele hoidma sellist pikivahet, mis võimaldab vältida otsasõitu ees ootamatult pidurdanud või seisma jäänud sõidukile.

Olles rikkunud seda nõuet LS § ettenähtud väärteo , pani I.Z toime 223 lg 1 .

Kohus asub seisukohale, et I.Z tahtlusega. pani süüteo vähemalt kaudse

KarS § 16 lg 4 kohaselt isik paneb teo kaudse tahtlusega ta peab võimalikuks süüteokoosseisule , kui vastava asjaolu saabumist ja möönab seda.

Kohus on seisukohal, et antud juhul ei esine VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud ning väärteomenetlus VTMS § 29 alusel lõpetamisele ei kuulu.

Seega, I.Z on oma tegevusega täitnud talle inkrimineeritava teo objektiivse ja subjektiivse koosseisu, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. III Kohtu seisukoht karistuse määramise osas

4-18-6296

5(2)

Karistuse mõistmisel arvestab menetleja kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Menetlusalusele isikule määratud rahatrahv trahviühiku ulatuses on hviühikute 75 oluliselt (75 tra

võrra) Liiklusseaduse § ettenähtud karistuse keskmise määra alla 223 lg 1 . Kohus on seisukohal, et karistuse määramisel arvestas kohtuvälise menetleja vajalikul määral nii toimepandud teo asjaolude

ning raskusega, kui ka I.Z tme ning isiksusega. süü as

Kohus asub seisukohale, et kohtuväline menetleja on karistuse määramisel õigesti rakendanud

väärteomenetluse seadustiku ning liiklusseaduse sätteid. on karistuse määranud I.Z-ile

pädev kohtuväline menetleja, karistuse mõistmine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega ning puuduvad igasugused seaduslikud alused menetluse lõpetamiseks VTMS § 29 alusel või määratud karistuse kergendamiseks.

Samal ajal, võttes arvesse määratud rahatrahvi suurust, on otstarbekohane KarS § 66 lg 2 alusel

lubada I.Z tasuda rahatrahv ositi 6 kuu jooksul

alates kohtuotsuse jõustumisest.

Otsuse tegemisel lähtub kohus eeltoodust ning juhindub väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 107

lg 1 p- -dest 108-111 st 1 ja §

Innokenti Menšikov Kohtunik