4-19-1313/21 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

4-19-1313

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht

3. aprill 2019, Tallinn Väärteoasja number 4-19-1313 (2315,19,000215) Kohtunik Elina Elkind Kohtuistungi sekretär Berit Paluoja Tõlk Ingrid Oja Väärteoasi

G.R-i

kaitsja kaebus Politseija

Piirivalveameti Põhja prefektuuri Põhja prefektuuri

Ida-Harju politseijaoskonna 18. veebruari 2018. a otsusele 2315,19,000215, millega väärteoasjas nr

G.R karistati KarS § 262 lg 1 alusel rahatrahviga 45 trahviühiku ulatuses, s.o 180 eurot Menetlusalune isik

G.R – isikukood: XXX; elukoht: xxx; Eesti Vabariigi kodanik Kaitsja Olga Väina Kohtuväline menetleja

Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi esindaja Marina Vahersalu

RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse § § seadustiku (VTMS) 132 p-st 1 ja -dest 133-134 maakohus otsustas:

1. Politsei- Jätta muutmata ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Põhja prefektuuri

Ida-Harju politseijaoskonna 18. veebruari

2018. a otsus väärteoasjas

nr 2315,19,000215, millega G.R karistati KarS § 262 lg 1 alusel rahatrahviga 45 trahviühiku ulatuses, s.o 180 eurot.

2. Rahatrahv 45

trahviühikut, s.o 180 eurot tuleb kassatsioonitähtaja jooksul tasuda kohtuvälise menetleja otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri 10220195015398.

3.

, VTMS § 204 lg 3 kohaselt, kui süüdlane ei järgi rahatrahvi tasumise tähtaega saadetakse vastavalt VTMS § le 202 lahendi koopia kümne päeva jooksul - kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta.

4. Menetlusaluse isiku G.R-i kaitsja kaebus .

jätta rahuldamata

4-19-1313

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule menetlusalune isik advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politseija Pii

18. veebruari 2019. a otsusega asjas rivalveameti Põhja prefektuuri väärteo nr 231519000215 karistati G.R korrakaitseseaduse (KorS) § 56 lg 2 rikkumise eest

selle eest, et 17. jaanuaril 2019 kell 22.15 karistusseadustiku (KarS) § 262 lg 1 järgi aadressil x tekitas ta korduvalt müra (muusika bass ja vali telekaheli), millega häiris oluliselt naabrite rahu. Rahu häirimine pühapäevast neljapäevani on keelatud ajavahemikul 22.00-6.00; reedest laupäevani ajavahemikul 00.00-07.00.

2. Menetlusaluse isiku kaitsja Olga Väina esitas kohtuvälise menetleja otsusele kaebuse, milles taotleb otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kaebuse kohaselt jääb menetlusalusele isikule mõistmatuks, millisel viisil, elades oma korteris esimesel korrusel segab ta oma käitumisega kolmandal korrusel elavaid naabreid. Kaebajale jäävad arusaamatuks politseinike ütlused, mille kohaselt patrulli saabudes kell 23.00 oli kuulda menetlusaluse isiku korteri ukse taga koridoris kõva muusikat. Sel juhul ei kuuleks kaebaja koputust uksele. Politseinikud võinuks küsitleda esimesel ja teisel korrusel elavaid naabreid. Mürataseme kohta puuduvad objektiivsed tõendid.

3. Kohtuistungil jäi menetlusalune isik kaebuse juurde, paludes kohtuvälise menetleja otsus tühistada. Kohtuväline menetleja palus jätta otsus muutmata ja menetlusaluse isiku kaebus rahuldamata.

MAAKOHTU SEISUKOHT

4. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

5. Väärteoprotokollis sisalduva väärteokirjelduse kohaselt heidetakse G.R-ile ette korduvalt enda korteris viibides müra (muusika bass ja vali telekaheli) tekitamist, millega häiriti oluliselt naabrite rahu.

6. KarS § 262 lg 1 näeb ette vastutuse avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise eest. Säte

kujutab endast blanketset süüteokoosseisu, mille objektiivseid tunnuseid tuleb sisustada korrakaitseseaduse sätete kaudu. Süüdlase käitumise kvalifitseerimiseks avaliku korra rikkumisena peab tuvastama, et tegu pandi toime avalikus kohas ja et selle teoga rikuti mõnda §

55 või §

56 ette nähtud avalikus kohas käitumise üldnõuet. KorS -s -s

(Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 2. juuni 2017. a otsus asjas nr 3-1-1-15-17, p 21.) Avaliku koha mõiste on sätestatud §

54. Selle normi tähenduses on avalik koht määratlemata isikute ringile KorS -s kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa ala, ehitis, ruum või selle - osa, samuti ühissõiduk. KorS §

56 1 kohaselt on avalikus kohas keelatud tekitada teist isikut lg

oluliselt häirivat müra või valgusefekte. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on mujal kui avalikus kohas keelatud tekitada kestvalt või korduvalt teist isikut oluliselt häirivat müra või

4-19-1313

valgusefekte ajavahemikus kella 22.00-st kuni 6.00- 00.00- ni, puhkepäevale eelneval ööl kella

st kuni 7.00-ni. KarS KorS 56 -s 1 kui ka -s § 262 hõlmab nii § lg lg

2 kirjeldatud nõuded.

Kuigi KorS 56 lg 2 reguleerib olukorda, kus rikkumine ise leiab aset mujal kui avalikus § kohas, avaldub selles teos kahjulik mõju või häiriv efekt teistele asjasse puutumatutele isikutele ja seega ka avalikule korrale. (Vt Riigikohtu 5. oktoobri 2017. a otsus väärteoasjas nr 4 6493/27, p-d 8.1-8.2). Praeguses asjas süüdistatakse G.R selles, et ta rikkus avalikku korda, viibides oma korteris (s.o mitte avalikus kohas), kuid tekitades müra, mis kandus väljapoole tema korteri piire ja seda neljapäeval (alates) kell

22.15. Kohus leiab, et selline tegu võib selle tõendatuse korral vastata KorS § 56 lg 2 ja seeläbi ka KarS § 262 lg 1 tunnustele.

7. Järgnevalt kontrollib kohus, kas väärteoasjas kogutud tõendite pinnalt on võimalik järeldada, et G.R pani toime talle etteheidetava teo.

7.1. Menetlusaluse isikuga samas kortermajas elavad isikud, s.o J S ja N S andsid ütlusi selle kohta, et 17. jaanuaril 2019 pärast kella 22.00 kostus G.R-i korterist vali muusika ja televiisori hää mis häiris nende rahu. l, Tunnistaja J. S korter asub G.R-i korteri kohal teisel korrusel (korter nr x) ja N. S korter kolmandal korrusel (korter nr x). Tunnistaja J. S ütluste kohaselt kolis ta 20. detsembril 2018 kortermaja teisele korrusele, s.o korterisse nr x ja pärast seda on pidevalt kostub õhtuti ja olnud probleeme rahu rikkumisega, sest korterist nr x öösiti vali muusika ja televiisori heli.

17. jaanuaril 2019 umbes kell 22.30 kutsus ta müra tõttu välja politsei. Pärast politsei kohaletulekut muusika keerati vaiksemaks, kuid mõne minuti möödudes politseipatrulli lahkumisest hakkas müra uuesti pihta, mistõttu helistas tunnistaja uuesti Häirekeskusesse.

Tunnistaja korteri elutuppa. J. S selgitas seejuures, et tema ütluste kohaselt kostus vali heli korteri elutoas magavad lapsed. Tunnistaja N. S selgitas, et tunneb menetlusalust isikut juba 12 aastat, sellest ajast, kui G.R kolis nende majja ja neil on olnud selle aja jooksul korduvalt konflikte seoses sellega, et menetlusaluse isiku korterist kostub müra õhtuti ja öösiti. Menetlusalune isik ei ole nõus konflikti rahumeelselt lahendama, vaid kui tunnistaja pöördus ühel korral tema poole, paludes muusika vaiksemaks teha, siis hakkas G.R tunnistajat sõimama. Seetõt pärast esimest vahejuhtumit pöördunud rahu rikkumise korral tu on N. S konstaabli poole, kes on menetlusaluse isikuga suhelnud. Rikkumised ei ole olnud pidevad, pigem perioodilised. a 22.00 kostus Väärteoprotokollis nimetatud päeval ja millalgi pärast kell korterist nr 1 tema korteri elutuppa müra, mis segas teda. Mõlemad tunnistajad on kinnitanud, et pärast väärteoprotokollis nimetatud rikkumist ei ole enam müraprobleeme olnud. Seega t le tegemist esimese korrarikkumisega, vaid rahu unnistajate riimuvate ütluste kohaselt ei o rikkumine on olnud korduv s kirjeldatud teo ja lõppes alles pärast väärteoprotokolli toimepanemist ja isiku karistamist.

7.2. Kohus peab üldteadaolevaks asjaolu, et paneelmajades võib tugev heli (muusika või televiisori heli) kostuda Kuigi kortermajas elades on isikutel teatav ülemistesse korteritesse. talumiskohustus naabritelt kostuvate olmehelide osas, ei hõlma see kohtu hinnangul õhtusel või öisel ajal valju heliga televiisori vaatamist või muusika kuulamist. Praeguses asjas ei esine aluseid pidamaks tunnistajate ütlusi selles osas, et praegusel juhul kuulsid nad 17. jaanuaril

2019

- ja televiisoriheli, õhtusel ajal (pärast kell 22.00) alumisest korterist tulevat muusika ebausaldusväärseks, sest ka menetlusalune isik ei ole välja toonud asjaolusid, mis võimaldaks arvata, et tunnistajatel on isiklik vihavaen tema vastu, mis tinginuks valekaebuse esitamist.

4-19-1313

Võttes arvesse, et tegemist oli hilise kellaajaga ja tunnistajal N. Sl on väiksed lapsed ning ta ise oli viimaseid kuid rase, ei ole usutav, et ta soovinuks kahel korral tegeleda politsei väljakutsumise ja ütluste andmisega ilma igasuguse põhjuseta või menetlusaluse isiku tagakiusamiseks.

7.3. Teo toimepanemist tõendavad ka tunnistajate politseiametnike J. V ütlused, mille ja R. E

kohaselt kutsuti neid välja 17. jaanuaril 2019 umbes kell 22.15 või 22.20, sest kortermaja x korteris nr x olevat öörahu rikkumine. Kohale jõudes ja korteri nr x ukse taga minnes oli kuulda korterist kostuvat muusikat. Politseiametnikud palusid G.R panna muusika läbi ukse

vaiksemaks ja mitte segada naabreid. Tunnistaja J. V suhtles naabritega, kes elavad menetlusaluse isiku kohal teisel ja kolmandal korrusel ning palus teatada, kui rikkumine jätkub. Menetlusalune isik keeras muusika vaiksemaks ja politseiametnikud lahkusid. Umbes 10 minuti pärast tehti samale aadressile läbi Häirekeskuse uus väljakutse. Sel korral kuulsid nii J. V kui

R. E kortermaja trepikojas menetlusaluse isiku korterist kostuvat televiisori heli. J. V suhtles tunnistajate N. S ja J. Sga ja kuulis nende korterites viibides ka alumisest korterist tulevat heli.

J. V luselt isikult korteriukse avamist, mida G.R nõudis menetlusa mõningase vaidlemise järel ütluste kohaselt G.R-i korterisse sisenedes oli televiisori ka tegi. J. V heli välja lülitatud ö Ka nende ütluste ebausaldusväärseks pidamis (film nseisma pandud). eks puudub kohtul alus, sest ei ole viiteid sellele, et politseiametnikel, kes ei ole varem isikuga kokku puutunud, oleks põhjust anda toimunu kohta valeütlusi, mistõttu saab neid võtta arvesse kohtuotsuse tegemisel.

8. Tunnistajate ütlusi tõendab ka kohtuistungil uuritud politseiametniku J. V rinnakaamera salvestis (väärteotoimiku kohaselt on salvestisel märgitud kellaaeg nihkes umbes 40 minutit) millest nähtub, et politsei on kahel korral käinud korteri nr x ukse taga. Esimesel korral ei tee isik ust lahti, kuid politsei lahkub, sest muusika pandi vaiksemaks. Umbes poole tunni pärast tuleb politseipatrull tagasi, koputab uksele ja palub uks lahti teha, sest korterist kostub jätkuvalt müra, mis segab naabreid. Menetlusalune isik ei soovi ust lahti teha, kuid pärast seda, kui politsei selgitab, et neil on õigus siseneda, avab siiski ukse. Korteris on näha televiisori pilt, mis on pandud pausi peale. Kohus nendib, et salvestiselt ei ole iseenesest selgelt eristatav G.R-i korterist kostuva tugevus, kuid peab asjakohaseks ja usutavaks tunnistaja müra

J. Vx selgitusi selle kohta, et rinnakaamera mikrofon salvestab eeskätt politseiametniku ja vahetult tema läheduses viibiva isiku juttu ega ole oma omadustelt sobiv läbi korteri raudukse kostuvate helide täpseks salvestamiseks. Seda kinnitab kohtu hinnangul ka asjaolu, et salvestist kuulates ei ole selgelt eristatav ka G.R-i hääl, kes viibib korteris suletud ukse taga. Samas on kohtu hinnangul salvestiselt (nt salvestise kellaaja järgi kell 00.40.37) siiski kuulda televiisori heli, mis kostub korterist trepikotta ehk avalikku ruumi. Analoogsete rahurikkumiste täpsemaks kajastamiseks ja tulevikus vaidluste ärahoidmiseks oleks soovitatav, et menetleja tagaks toimuva rahurikkumise kajastamise selle salvestamise teel, vajadusel kasutades selleks eraldi tehnikaseadmeid.

9. Kohtuistungil on tunnistajana üle kuulatud ka R R , kes elab samas trepikojas esimesel korrusel korteris, mis asub G.R-i korteri vastas. Tunnistaja kinnitas, et

17. jaanuaril 2019 viibis ta kodus ega kuulnud mingeid helisid ega muusikat ei kuulnud –

midagi. Kohtu hinnangul ei lükka tunnistaja ütlused ümber teiste tunnistajate ütlusi, võttes arvesse, et tema korter ei külgne G.R-i korteriga. Kuigi on võimalik, et tunnistaja pidas

4-19-1313

silmas vaid korterist kostuvaid helisid, märgib kohus, et tunnistaja pidanuks sel õhtul kuulma vähemalt G.R-i ja politsei vahelist vestlust, kuid R. R kinnitas, et ei kuulnud midagi.

10. Kohtu hinnangul on seega tunnistajate J. S, N. S, J. V ja R. E ning J. V ütlustega rinnakaamera salvestisega tõendatud, et 17. jaanuaril 2019 alates kell 22.15 rikkus G.R KorS § 56 lg 2 nõudeid ja pani sellega KarS § 262 lg le 1 vastava teo, tekitades korteris mür

- a, mis kandus maja trepikotta ja teistesse korterisse ning häirides sellega naabreid. Kohus leiab, et menetlusalune isik tegutses teo toimepanemisel vähemalt kaudse tahtlusega. Kuulates õhtusel ajal muusikat ja vaadates filmi valju heliga ning arvestades ka varasemaid kokkupuuteid naabritega ning ka seda, et tunnistaja J. S ütlust sel päeval eelnevalt e kohaselt koputasid nad

põrandale ja naabri uksele, üritades , radiaatorile

G.R-ile teada anda, et müra segab neid, pidas menetlusalune isik võimalikuks ja möönis, et ta põhjustab müra, mis segab tema naabreid. Igal juhul pidi selline arusaam tekkima isikul pärast seda, kui politsei oli ühel korral teda hoiatanud, et ta segab oma naabreid.

11. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et väärteoprotokolli kohaselt G.R-ile etteheidetav tegu on tõendatud ja kohtuvälise menetleja ot use tühistamiseks s selles osas puudub alus. Kohus märgib seejuures, et ka juhul, kui politsei piirdub esmalt rikkumise reageerimisel hoiatusega, le

kuid sellele vaatamata korrarikkumine jätkub või kordub, on menetlejal õigus alustada teo suhtes väärteomenetlus ja isikut karistada. Karistus

12. Kohtu hinnangul ei ole alust ka kohtuvälise menetleja otsusega mõistetud karistuse muutmiseks. KarS § 56 kohaselt lähtub kohus karistuse mõistmisel menetlusaluse isiku süüst ja arvestab karistust kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid. KarS § 262 lg 1 näeb võimaliku karistusena ette rahatrahvi i sada trahviühikut või aresti kun . G.R karistati KarS § 262 lg 1 alusel rahatrahviga 45 trahviühiku ulatuses, s.o 180 eurot, seega jäi mõistetud rahatrahv alla sanktsiooni keskmist määra. Võttes arvesse teo asjaolusid (rikkumise jätkumine pärast politsei tehtud hoiatust) ja karistuse üld ning eripreventiivset mõju, peab kohus - mõistetud karistust põhjendatuks ja proportsionaalseks.

13. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS - § 132 p st 1 otsustab kohus jätta muutmata

Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna

18. veebruari 2018. a otsus väärteoasjas nr 2315,19,000215, millega G.R karistati KarS § 262 lg 1 alusel rahatrahviga 45 trahviühiku ulatuses, s.o 180 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt) Elina Elkind Kohtunik