4-19-1465/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1

4-19-1465

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 03. aprillil 2019.a Tallinna kohtumajas, Tallinnas

Väärteoasja nr

4-19-1465 (2316,19,000749)

Kohtunik

Katre Poljakova

Väärteoasi N.F esitatud kaebus Politsei – ja

Piirivalveameti Põhja prefektuuri Kesklinna

politseijaoskonna patrullpolitseinik A. Mihhalevski

26.02.2019.a koostatud kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2316,19,000749;

Kohtumenetluse pooled Menetlusalune isik: N.F , isikukood: XXX, Eesti Vabariigi kodanik, elukoht:

ˇXXX Kohtuväline menetleja: Politsei – ja Piirivalveamet Põhja

prefektuuri Kesklinna politseijaoskond, asukoht: Kolde pst 65, Tallinn;

Asja läbivaatamine

Kaebuse lahendamine kirjalikus menetluses

Kohus juhindub Kohus juhindub VTMS § 132 p 1, § 109 – 111; § 133

- 135.

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohu Tallinna kohtumajale Jätta rahuldamata N.F-i

13.03.2019.a esitatud kaebus Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri

Kesklinna politseijaoskonna patrullpolitseinik A. Mihhalevski 26.02.2019.a

koostatud kiirmenetluse otsusele nr: 10220162836076 väärteoasjas nr 2316,19,000749.

2.

Jätta muutmata Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Kesklinna

politseijaoskonna patrullpolitseinik A. Mihhalevski 26.02.2019.a koostatud kiirmenetluse otsus nr: 10220162836076 väärteoasjas nr 2316,19,000749.

3. teha teatavaks kaebuse esitaja ja Käesolev kohtuotsus N.F-ile Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonnale. Edasikaebamise kord

Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada

kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest, teatades kassatsiooni esitamisest maakohtule 7 päeva jooksul samast päevast arvates.

Vaidlustatud kohtuvälise menetleja otsus:

2

Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna patrullpolitseinik A.

Mihhalevski 26.02.2019.a kiirmenetluse otsusega nr 10220162836076, väärteoasjas nr 2316,19,000749 karistati menetlusalust isikut N.F-i LS §-15 lg 1 p 2 rikkumise eest, LS § järgi rahatrahviga 227 lg 2 summas 120.- eurot.

Kiirmenetluse otsuse nr 10220162836076 kohaselt .2019.a kella N.F 26.02 14:22 ajal Tallinnas, Tartu mnt, Kesklinna linnaosas juhtis mootorsõidukit kiirusega 77 km /h +/- 3 teel, kus lubatud suurim sõidukiirus on 50 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 24 km/h.

Oma sellise teoga

N.F rikkus LS § 15 lg 1 p 2 sätteid, pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritud LS § 227 lg 2 järgi.

Kohtumenetluse poolte seisukohad:

13.03.2019.a esitas Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale kaebuse selle N.F kohta, et tema soovib, et talle kiirmenetluse otsusega nr 10220162836076 määratud rahatrahvi

summas 120 eurot . Kohtule esitatud kaebuses N.F oleks võimalik tasuda 4 kuu jooksul märgib, et kaitsjat ta ei soovi ja asja võib läbi vaadata kirjalikus menetluses.

Kohtuväline menetleja on kohtule 22.03.2019.a esitatud seisukohas andnud nõusoleku asja läbi

vaadata kirjalikus menetluses ning märgib, et 28.02.2019.a N.F esitas

kohtuvälisele menetlejale samasisulise taotluse,

mille alusel vanemväärteomenetleja L. S koostas rahatrahvi täitmisele pööramise edasilükkamise määruse ja määras rahatrahvi tasumise

tähtajaks 13.05.2019.a. Määrus saadeti meiliaadressile XXX s.t samale aadressile, mille lt N.F saatis oma taotluse ka kohtule. Seega on kohtuvälise menetleja hinnangul

alus arvata, et N.F on ka kohtuvälise menetleja määruse kätte saanud. Võttes arvesse, et N.F-ile on kohtuväline menetleja juba võimaldanud rahatrahvi

täitmisele pööramise edasilükkamise 3 kuu võrra ja isik ei põhjenda, miks oleks edasine

pikendamine vajalik, siis leiab kohtuväline menetleja, et tähtaeg 13.05.2019.a on rahatrahvi

tasumiseks piisav ja selle teistkordne pikendamine pole rahatrahvi eripreventiivse mõju

säilitamiseks põhjendatud. Kohtule antakse teada, et seisuga 21.03.2019.a pole N.F rahatrahvist midagi tasunud.

Kohtuotsuse motiivid:

Kohus, läbi vaadanud N.F esitatud kaebuse ja kohtuvälise menetleja kirjaliku

seisukoha ning kontrollinud väärteoasja materjale leiab, et kaebuse saab vastavalt VTMS §-le 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses, kuna nimetatud soovi on avaldanud nii kohtuväline menetleja kui ka kaebuse esitaja ise. N.F

Kohus selgitab, et VTMS § 123 lg 2 järgi arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata

esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud

faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Väärteoasja täies ulatuses arutamise nõue tähendab muu hulgas maakohtu kohustust vastata VTMS § s 133 loetletud küsimustele ja näidata VTMS § - 110 alusel kohtuotsuse põhiosas nii tõendite analüüsi kui ka seda, millised asjaolud on loetud tõendatuks ning millele on otsuse tegemisel tuginetud. VTMS § 133 p 4 kohaselt peab kohus vajalikuks välja selgitada, kas tegu on väärtegu ja kas see on õigesti kvalifitseeritud. (vt RKKKo 3-1-1-16-14, p 6).

3

N.F-i väärtegu seisneb selles, et tema 26.02.2019.a kella 14:22 ajal Tallinnas Tartu mnt Masina tn ja Pallasti tn vahel juhtis mootorsõidukit kiirusega 77 km/h +- 3 km/h teel, kus oli lubatud sõidukiiruseks aga 50 km/h s.t ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 24 km/h, oma sellise tegevusega N.F rikkus LS § 15 lg 1 p 2 sätestatut, pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritud LS § 227 lg 2 järgi. Menetlusalust isikut on karistatud rahatrahviga summas 120 eurot.

21 40 kilomeetrit tunnis atrahvi kuni 100 .

Kaebuse esitaja N.F ei ole temale etteheidetud väärteo toimepanemist vaidlustanud. Kohtuvälise menetleja poolt väljsastud kiirmenetluse otsusest nähtub N.F , et kiirmenetluse otsuse koostamisel on kinnitanud, et . Märgitust võib järeldada, et menetlusalune isik on oma süüd temale etteheidetud väärteo toimepanemises tunnistanud.

Kohtu hinnangul tõendab menetlusaluse isiku süüd temale etteheidetud väärteo toimepanemises

ka kohtuvälise poolt kohtule väljas menetleja tatud video ja audiomaterjal 1 CD plaadil, milline on lisatud jalide juurde ning, millises on fikseeritud menetlusaluse isiku väärteomater poolt temale etteheidetud väärteo toimepanemine.

Märgitud tõendist s.t nähtub, et 26.02.2019.a on CD plaadile salvestatud videofailist

mootorsõiduki VW Transporter reg suurimaks sõidukiiruseks mõõdetud 77 km/h. nr

XXX

Antud fakt, kinnitab kohtu hinnangul kaebuse esitaja poolt temale kiirmenetluse otsuses etteheidetud väärteo toimepanemist.

Käesolevas väärteoasjas on tõendite hulka lisatud menetlusaluse isiku N.F

suhtes väljastatud , millisest nähtub, et kaebuse esitaja on varasemalt karistamata isikuks

, märgitud teadmine on kohtule isikut iseloomustavaks asjaoluks.

K on kohtule esitanud ohtuväline menetleja , millisest nähtub, et kaebuse esitaja N.F-ile

on võimaldatud 07.03.2019.a tasuda temale määratud rahatrahv summas 13.05.2019.a.

Ülalmärgitud tõenditele tuginedes asub kohus N.F-i seisukohale, et poolt 26.02.2019 kella 14:22 ajal mootorsõiduki juhtimine Tallinnas, Masina tn ja Pallasti tänaval kiirusega 77 km /h +/- 3 km /h s.o teel, kus lubatud suurim sõidukiirus on 50 km/h vastav LS § 227 lg 2 kirjeldatud väärt koosseisule see tähendab temale inkrimineeritud väärtegu on õigesti eo kvalifitseeritud.

Kohus leiab, et N.F väärteo eest mõistetud karistus on kooskõlas

karistuspraktikaga ning selle muutmiseks või vähendamiseks puudub alus.

Kõike eeltoodut arvestades jätab kohus esitatud kaebuse rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsuse muutmata.

4

Menetlusaluse isiku karistus:

Kohus ei ole tuvastanud tegevuse tema N.F-i õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid.

Menetlusalune isik N.F taotleb kohtult temale määratud rahatrahvi s.o summas

120 eurot maksmise võimaldamist 4 kuu jooksul. Kohtule esitatud kaebuses ei ole N.F poolt välja toodud ühtegi asjaolu, mis põhjustel ta seda taotleb. Kohtule esitatud

kiirmenetluse otsuses on , kaebuse esitaja kaebuse esitaja märkinud, et tema töötab OÜ R menetlusaluse isikuna antud selgitustest kiirmenetluse otsuses nähtub samuti, et viimane oli kiirustamas tööle. Antud asjaolu arvesse võttes asub kohus seisukohale, et N.F’i on olemas kindel töökoht s.t ka igakuine sissetulek töötasu näol.

Käesoleva väärteoasja materjalidest nähtub, et kohtuväline menetleja N.F karistades on ks rahatrahvi 120 juhindunud KarS § 56 lg 1 ning määranud viimasele karistuse euro ulatuses.

Vastavalt KarS § 56 lg 1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Juba eelnevalt märgitud Liiklusseaduse § 227 lg 2 on mootorsõiduki suurima kohaselt sõidukiiruse ületamine väärteokorras karistatav.

Hinnates 227 lg 2 alusel kvalifitseeritavas teos, leiab N.F süü suurust LS §

kohus, et tema süü toimepandud teos ei olnud väga suur ja seda võib pidada keskmiseks.

Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et menetlusalune isik N.F , juhtides kiirmenetluse otsuses VW Transporter reg nr

märgitud ajal ning kohas mootorsõidukit XXX sõidukiirusega 77 km/m +3 km/h alal, kus lubatud sõidukiiruseks on 50 km/h ei tekitanud küll -

otseselt sellist liiklusohtlikku olukorda, milline konkreetsel juhul oleks kaasa toonud raske tagajärje või olulise kahju, kuid viimase poolt toimepandud väärtegu on aset leidnud ajal, mil igapäevane linnaliiklus on keskmiselt tihedam. Antud seisukohta kohtu hinnangul toetab ka videosalvestisel kajastatu.

Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu lahendites nr 3-1-1-40-04 ja nr 3-1-1-99-06

avaldatule ja nimelt on Riigikohus märkinud, et

. Kohus asub seisukohale, et kohtuväline meneleja N.F-i LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga summas 120 eurot karistades on seda ka teinud. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et kaebuse esitaja näol on tegemist isikuga, keda ei ole varasemalt väärtegude – ja kuritegude toimepanemise eest karistatud. Märgitut toetab tema suhtes väljastatud väärteoasja materjalide

juurde lisatud

ka menetlusalust isikut ning märgitut peab kohus

iseloomustavaks asjaoluks. Kohus arvestades kaebuse esitaja isikut on veendunud, et ta on temale süüks arvatud väärteo toimepanemisest õiged järeldused teinud ja ei jätka samalaadsete väärtegude toimepanemisega.

5

Kohtuväline menetleja on karistanud N.F-i LS § 227 lg 2 alusel toimepandud

väärteo eest rahatrahviga trahviüh 30 ikut s.t summas 120 eurot, s.o. sanktsiooni keskmises määras.

Kohus leiab, et N.F-ile väärtegude eest mõistetud karistus on kooskõlas

karistuspraktikaga ning selle muutmiseks või vähendamiseks puudub alus. Juba varasemalt märgitud käesoleva kaebemenetluse raames N.F ei ole esitanud kohtule ühtegi

tõendit selle kohta, milline võimaldaks kohtul kaaluda ja asuda seisukohale, et viimasele

määratud rahatrahv summas 120 euro tasumist tuleks võimaldada 4 kuu jooksul. Käesoleval hetkel on kohtul andmed selle kohta, et N.F on olemas kindel töökoht, kohus järeldab sell seega ka kindel sissetulek. Samuti ei jäta kohus tähelepanuta teadmist, et est, et kohtuväline menetleja on juba kaebuse esitajal võimaldanud eelpool märgitud rahatrahvi tasuda pikema ajavältel, kui seda tema suhtes koostatud kiirmenetluse otsusega ette nähtud oli. Kohus

peab asjakohaseks kohtuvälise menetleja poolt kirjalikus vastuses välja toodud seisukohti,

millised on ka eespool kajastatud ning loeb seetõttu N.F kohtule esitatud kaebuse asjakohatuks.

Kõike eeltoodut arvestades jätab kohus N.F-i

esitatud kaebuse rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsuse muutmata.

Kohus juhindub VTMS § 132 p 1, § 109 – 111; § 133

-135.

Kohtunik Katre Poljakova (allkirjastatud digitaalselt)