1-18-6323/35 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Legislator summary
AI generatedViru Vangla esitas 27.02.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava .P O tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. järgi ja karistati KarS § vangistusega 2 aastat 6 kuud 24 . päeva Karistuse kandmise . algus 26.04.2018 19.11.2020 ja lõpp
Legislator headnote
AI generated1-18-6323/35 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja: Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). See tingimus pole , kuna isikul on 5 täidetud kehtiv distsiplinaarkaristust. Kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk at isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline. Arvestades süüdimõistetu poolt toimepandud kuriteo asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla õigustatud. Kohus on seisukohal, et süüdimõistetu puhul, kes on karistatud varavastase kuriteo eest, ei ole kohtul alust arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks madal.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
1(4)
K O
H T U M Ä Ä R U S
Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht
3. aprill 2019 kohtumajas Jõhvi Kohtuasja number 1-18-6323 Kohtunik Sekretär Prokurör Larissa Prokopenko Ingrid Koddo Margit Luga (kirjalik arvamus) Kohtuasi
Viru Vangla materjalid .P O tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega Süüdimõistetu
O XXX .P, isikukood: , kannab karistust Viru Vanglas Asja läbivaatamise kuupäev 03.04.2019 avalikul kohtuistungil
RESOLUTSIOON
Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras:
Jätta talle mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega O.
elektroonilise P järelvalvega vabastamata.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebus päeva jooksul alates päevast, e Viru Maakohtule 15 mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada.
Asjaolud
Viru Vangla esitas 27.02.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava .P O tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.
O.P tun Tartu Maakohtu 15.10.2018 -de 199
2 p nistati süüdi otsusega KarS §
lg 4, 7,8,9, 215 lg 2 p 1,2
65 lg 1, 64 lg 1, 68 1, 65 lg 2 alusel
lg
järgi ja karistati KarS § vangistusega 2 aastat 6 kuud 24 . päeva Karistuse kandmise . algus 26.04.2018 19.11.2020 ja lõpp
O.P andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamiseg a.
2(4) Kinnipidamisasutusest O.P
et kohta koostatud iseloomustusest nähtub, süüdimõistetul kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. enne vangistust elas xxx koos ema, kasuisa ja kahe poolõega. . O P väga palju kodus ei olnud, probleemid kodus, hulkus pidevalt ring. Pereliikmed teda enda juurde koju ei oota. O.P on andnud oma nõusoleku vabaneda xxx pakutavale tugiteenusele, mis tegeleb peale majutuse ka sõltuvusprobleemiga. Sõlmitud on vastav kahepoolne leping, et . soovib elama O P asuda xxx. xxx asumise tingimuseks on, et . läbib seal seoses O P alkoholisõltuvusega 10 kuud kestva rehabilitatsiooniprogrammi. . O P on teadlik xxx tingimustest, kodukorrast ja kristlikest traditsioonidest, millega ta on xxx pole nõustunud. kontrollitud elektroonilise valve paigaldamise tingimustele vastavust. Kontrollitud on hoopis aadressi xxx. Isikul on haridus. ppis ehitusviimistluse
põhi Õ eriala, katkestas õpingud. Vanglas loobus õppimisest, kuna eelistas tööta . le on määratud osaline O P- mist. xxx. Sai vabaduses xxx. Enne vangistust on ta töötanud nii Töötab mitteametlikult kui ametlikult. majandustöödel alates 14 nõude .06.2018. Tasumata rahalisi id on 965,15 eurot, vabanemisfondis on hoiustatud 6,44 eurot. L ema, isa, 2 . Kohtu kaudu on O.P ähivõrgustikku kuuluvad võõras poolõde määratud xxx linna eestkostele alates 10.09.2018 tema eestkostjaks on sotsiaalja tervishoiuosakonna spetsialist xxx. O.P-l on t . Suhtlusringkonda kuuluvad valdavalt ütar kriminaalse mõtteviisiga isikud, kes mõjutavad . käitumist negatiivselt. Vaba aega O P
sisustas . kuritegudega. Riskivale ja hoolimatule elustiilile viitavad süstemaatilised O P õigusrikkumised. Kinnipeetav tarvitas vabaduses alkoholi. Kuritegusid on toime pannud alkoholijoobes. Soovib muuta oma alkoholitarvitamise harjumusi. Osaline xxx kuni 01.01.2022. Isikul esineb 2008.a. xxx probleemid.
Vabanedes on eesmärk minna tööle, tasuda rahalised nõuded ja osaleda lapse kasvatamisel. Kinnipeetav on kolm korda kriminaalkorras karistatud. Varasemalt on esinenud kriminaalhoolduse nõuete rikkumisi. Sooritas endiselt väärtegusid, ei täitnud registreerimiskohustust ega elanud kohtu poolt määratud elukohas.
O P . ei võtnud vastutust selle eest, et ta saaks karistuse ära kanda vabaduses. . O P sõnas, et tulevikus on ta valmis kriminaalhoolduse nõudeid täitma kui talle neid määratakse.
Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on janduslik kasu ja alkoholi kuritarvitamisest ma tingitud mõtlematu käitumine. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 64%. Vangla toetab O.P ennetähtaegselt vabastamist elektroonilise järelevalve kohaldamisega.
O.P taotleb kohtult tingimisi vangistusest vabastamist ennetähtaegselt elektroonilise valve kohaldamisega. Prokurör toetab et vabastamist . isiku ennetähtaegs elektroonilise järelevalve alla
Kohtu põhjendused
Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, arvamuse ning arvestades ära kuulanud üdimõistetu sü prokuröri tuleb jätta kirjalikku arvamust, leiab, et O.P elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on süüdimõistetu ennetähtaegne vang põhjendamata
istusest vabastamine ja liialt ennatlik.
KarS § 76 lg 4 alusel, tingimisi enne vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab tähtaega kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid,
süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samut
i tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab
taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdlase tema käitumise isikut iseloomustavad andmed - nii kuriteo eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele le . ajal ning sellele järgnenud perioodil
3(4) Süüdimõistetul on 3 kehtivat kriminaalkaristust, vanglakaristust kannab esimest korda. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi pole. Ennetähtaegse vabanemise korral asub süüdimõistetu elama xxx, aadressil xxxx. Samas pole kohtule esitatud andmeid selle kohta, et antud aaressi oleks kontrollitud elektroonilise valve tingimustele vastavuseks. Elektroonilise valve kontroll on tehtud hoopis aadressile xxx, kuid kohtule jääb asja materjalide pinnalt arusaamatuks, mis aadress see on (isiklik toimik lk 23, kohtutoimik lk 7)). Samuti on märgitud, et täitmata on tingimus, mille kohaselt peavad elukohas elavad täisealised andma nõusoleku elektroonilise valve paigaldamiseks. Seoses sellega pole võimalik isik elektroonilise valve alla vabastada, kuna täitmata on selleks ettenähtud tingimused. Samas Kinnipeetava iseloomustuse lisas on märgitud, et „Tallinna
Ringkonnakohtu 14.11.2018 määruses 1-17-3186 on avaldatud kohtukolleegiumi seisukoht xxx kui elektroonilise valva kohaldamise võimalikkuse kohta, mis on lühidalt järgmine – Kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamise materjaline vabastamise korra § 16 lg 2 p-s
4 sätestatud tingimus on täitmata, ei olegi võimalik tema suhtes elektroonilist järelevalvet xx kohaldada seoses kehtestatud korra eeltingimuse täitmise võimaluseta,“
Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). See tingimus pole , kuna isikul on 5 täidetud kehtiv distsiplinaarkaristust. Kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk at isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline. Arvestades süüdimõistetu poolt toimepandud kuriteo asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla õigustatud. Kohus on seisukohal, et süüdimõistetu puhul, kes on karistatud varavastase kuriteo eest, ei ole kohtul alust arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks madal.
Kohus leiab, et toimepandud kuriteo asjaolud näitavad, et tema puhul on uue kuriteo toimepanemise risk . Kohu kõrge s ei näe ühtki alust, miks sellist isikut tuleb vabastada enne tähtaega, ja kuidas kriminaalhooldus saaks maandada uue kuriteo toimepanemise riski, seda enam, et isik ei suutnud varasemalt . läbida kriminaalhooldust
Kinnipeetava karistusaeg lõpeb , ärakandmiseks on veel üle 19.11.2020
1 aasta ja 7 kuu vangistuse, mis on pikk aeg. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik. Sealjuures on järelejäänud vangistuse jooksul võimalik teha järeldusi oma varasemast käitumisest.
Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.
Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise
4(4) võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKo 3-1-1-12-17 p 20).
Samas o -1-1-12-17 p 21) selgitatud, et igal juhul n värskemas kohtupraktikas (RKKKm 3 hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega. Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe.
Teisisõnu – süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist.
Nii hindabki käesoleval juhul kohus süüdimõi tööt ) küll stetu pingutusi ( amine vangas kiiduväärseks, kuid leiab, et nimetatu ei ole tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Kohtul ei teki antud juhul veendumust, et süüdimõistetu võiks vabaduses seadusekuulekalt elada. Sellise veendumuse tekitab eelkõige tema poolt toime pandud kuritegude asjaolud. Nii eksisteerib suur risk, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Samuti puudub isikul toetav xxx, kus soovib tegeleda tugivõrgustik ja töökoht. Elama soovib isik asuda alkoholiprobleemiga.
Kohus rõhutab, et isiku ennetähtaegsel vabastamisel kriminaalhoolduse alla on tegemist riigi poolt ellu kutsutud institutsiooniga tagamaks järelevalvet kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise üle ning soodustamaks isiku sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Samas peab kohtul tekkima veendumus, et vabastatav isik on kriminaalhooldusele sobilik. Kui aga süüdimõistetud isik ei suuda hoida end käitumast seadusekuulekalt, näitab see vaid tema veendumusi ja hoiakuid õiguskorra suhtes.
Seega on kohus seisukohal, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda.
Süüdimõistmisel ei ole ennetähtae on käesoleval ga vabastamine isikule garanteeritud. Kohus ajal veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses.
Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu O.P temale Tartu Maakohtu 15.10.2018 vangistuse kandmisest otsusega mõistetud tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamata.
/allkirjastatud digitaalselt/
Kohtunik Larissa Prokopenko