4-18-5995/29 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Väärteoasi nr 4-18-5995

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

3. aprill 2019. a,

Jõgeva kohtumaja Väärteoasja number

4-18-5995

Kohtunik

Raina Pärn Kohtuistungi sekretär

Jana Kaaver

Tõlk Nadežda Bõstrova Väärteoasi

Menetlusaluse isiku F.S-i

kaebus Keskkonnainspektsiooni 05.11.2018. a otsusele väärteoasjas nr 940018000303 Menetlusosalised ja nende esindajad

Menetlusalune isik:

F.S (isikukood: XXX; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx: );

Kaitsja: jurist Pavel Põld (asukoht: Mustamäe tee 137-189, Tallinna linn, Harju maakond; e-post:

pavel.pold@gmail.com);

Kohtuväline menetleja: Keskkonnainspektsioon (registrikood

70003106, asukoht: Roheline 64, Pärnu linn, e-post: ); valve@kki.ee esindaja vanemjurist Annika Kruus. Kohtuistungi toimumise aeg

13. 2019. a märts

RESOLUTSIOON

1. Jätta Keskkonnainspektsiooni . a otsus väärteoasjas nr 05.11.2018 940018000303 muutmata ja F.S-i kaebus rahuldamata.

2. Karistuseks määratud rahatrahv tuleb tasuda hiljemalt . a kohtuvälise

3. maiks 2019

menetleja otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele ning otsuses märgitud viitenumbri ja selgitusega.

3. Kui kohtuotsusele ei ole esitatud kassatsiooni ja rahatrahv on tähtajaks jäetud täitmata suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

4. tuludesse menetluskuluna Välja mõista F.S-ilt riigi tunnistajale hüvitatud sõidukulud 16 (kuusteist) eurot 74 senti.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 (AS

SEB Pank) või nr või nr EE932200221023778606 (AS Swedbank) EE701700017001577198 (Luminor Bank AS). Viitenumbe menetluskulude tasumisel on 4100081886. Selgitusse tuleb r märkida „4 “.

-18-5995, menetluskulud, F.S

Tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Otsuse peale võivad Riigikohtule. kassatsioonkaebuse esitada menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaj alates kohtuotsuse kuulutamisest. a Riigikohtule 30 päeva jooksul

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

04.10.2018. a koostati F.S-i suhtes väärteoprotokoll. Väärteokirjelduse kohaselt püstitas a aprillikuus Jõgevamaal, Mustvee vallas, Kalmakülas, Jõhvi F.S 2017. -

Tartu-Valga maantee ja kohaliku tee ristixxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ehituskeeluvööndis, hoone koos laudteede ja terrassidega. Sellega rikkus F.S looduskaitseseaduse (edaspidi LKS)

38 lg 3 keeldu, mille kohaselt on ranna ehituskee § luvööndis uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. LKS § 38 lg 1 p 2 kohaselt on Peipsi järve rannal ehituskeeluvööndi laius

100 meetrit. F.S-i kvalifitseeriti LKS 74

poolt toimepandud väärtegu § lg 1 järgi.

Keskkonnainspektsiooni 05.11.2018. a otsusega leiti, et F.S on toime pannud väärteoprotokollis kirjeldatud teo (sündmuskoha vaatluse protokoll, ehitisregistri väljatrükk,

Jõesuu maaüksuse kinnistusraamatu väljavõte, tunnistajate xxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxi . F.S-ile a ütlused ning menetlusaluse isiku F.S-i ütlused)

määrati LKS § 74 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 150 trahviühikut, s.o 600 eurot. 19.11.2018. a esitas F.S kohtule kaebuse, milles taotleb Keskkonnainspektsiooni otsuse t

. ühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel

03.12.2018 F.S-i kaebuse menetlusse . a määrusega võttis kohus ja nõudis kohtuväliselt menetlejalt kirjalikku seisukohta kaebuse kohta, mis edastati kohtule tähtaegselt. Kohus arutas väärteoasja 13.03.2019. a kohtuistungil, kus uuriti nii isikulisi kui ka kirjalikke tõendeid.

KOHTU SEISUKOHT

1. Kohus, tutvunud väärteoasja materjalidega, uurinud ja hinnanud tõendeid kogumis, kogutud leiab, et Keskkonnainspektsiooni 05.11.2018. a üldmenetluse otsus tuleb jätta muutmata ja F.S-i kaebus rahuldamata.

2. Väärteoasjas ei ole vaidlust selles, et alates aprillist 2017. a alustas F.S kalakioski püstitamist (hakati tegema F.S-i sõnul ettevalmistavaid tasandustöid) Jõgeva maakonnas Mustvee vallas Kalmakülas Jõhvi Valga maantee ja kohaliku tee risti Jõesuu -Tartu-

maaüksusele , terrassid ja juurdepääsud ehitati mais . Kalakiosk valmis mais 2017. a -juunis 2017. a. Kogu ehitus valmis F.S-i sõnul juuliks 201 ja on sellisel kujul Jõesuu

7. a kinnistul ka käesoleval ajal.

Sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt asub Jõesuu maaüksusel (koostatud 27.03.2018. a) hoone koos laudteede ja terrassidega (vasakja parempoolne terrass), millel asuvad lauad koos kinnitatu - d istepinkidega (väärteotoimik tl 1 13). Nii sündmuskoha vaatlusprotokolli kui ka kinnistusraamatu väljatrüki kohaselt asub maaüksus külas, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxx

xxxxxxx vallas, xxxxxx maakonnas. Kinnistu on sisse kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistrisse, registriosa nr xxxxxxx. Kinnistu omanikuks on xxxxxxxxxx -aastane. xxxxxxxxxx a (väärteotoimik tl 12), kes on 63 a tütar tunnistaja

xxxxxxxxxxx on kinnitanud, et F.S oli olemas kinnistu omaniku nõusolek kalakioski püstita maaüksusele miseks xxxxxx . F.S-i püstitatud kalakiosk ei ole kantud ehitisregistrisse (väärteotoimik tl 13).

Nii tunnistajate xxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxx xxxxxxxxxxxi ja xxxxxxxxxxx ning ,

menetlusaluse isiku F.S-i ütluste kohaselt algasid tööd kalakioski paigaldamiseks juba aprillis 2017. a. Nimetatud isikud kohtusid Jõesuu maaüksusel 25.04.2017. a. Tarmo Tomson on teinud kohtumisel foto, millelt nähtub tööde teostamine (väärteotoimik tl 38).

3. Vaidlus on selles, kas kalakiosk asub Peipsi järve ehituskeeluvööndis. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga ja leiab, kalakiosk asub Peipsi järve ehituskeeluvööndis. Sündmuskoha on teostatud mõõtmised ja ki vaatlusprotokolli kohaselt ndlaks tehtud, et hoone asub 23 meetri kaugusel põhikaardile kantud Peipsi järve veepiirist (väärteotoimik tl 1, 10). Kohtuvaidlustes on kaitsja leidnud, et xxxxxx tegemist maaüksuse lähedase veekogu puhul on hoopis Piilsi jõega, mitte Peipsi järvega. Kohus sellesisulise seisukohaga ei nõustu. Siinkohal on oluline, et avalikult kättesaadavatest andmetest nähtuvalt on keskkonnaregistrisse kantud Piilsi jõe algus põhja pool1 ja veekogu osa, mis jääb F.S-i poolt püstitatud kalakioski lähedale, on Peipsi järve osa2. Nimetatud asjaolud nähtuvad ka Maa-ameti põhikaardilt3. Seega on sündmuskoha vaatlusprotokolli lisaks oleval kaardil märgitud õigesti veekoguks Peipsi järv (väärteotoimik tl 10). Õiged ei ole seega F.S-i poolt esitatud kaartidel ja joonistel märgitud veekogu nimetus Piilsi jõgi väärteotoimik tl 21 ( -31).

Sellest tulenevalt on kohtu arvates usaldusväärselt tuvastatud, et F.S püstitas kalakioski Peipsi järvest 23 meetri kaugusele, mis on vastavalt LKS § 38 lg 1 p 2 alusel ehitu

skeeluvööndiks.

1 Vt kaart veebilehel http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main#HTTP3tYrkf5A6dE7CpTTobegWupHNob3fn

2 Vt kaart veebilehel http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main#HTTPKPFU8YXyJJ6UIyQrYiUysRJTqgxfzc

3 Vt kaart veebilehel https://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis?app_id=UU204&user_id=at&bbox=669975.592200083,6531185.39434412, 671742.69474546,6532042.24170187&LANG=1

Samas peab kohus oluliseks osundada sedagi, et juhul, kui oleksid F.S-i väited

tõele tegemist oleks Piilsi jõe äärse alaga, oleks ehituskeeluvööndi laiuseks 50 vastavad ja

meetrit. kalakiosk asub 23 m kaugusel Võttes arvesse sündmuskoha vaatlusega tuvastatut ( veepiirist),

oleks ka sel juhul F.S-i püstitatud kiosk ehituskeeluvööndis. Lisaks on kaitsja kohtuvaidlustes asunud hoopiski väitma, et xxxxxxxxxxxxx maaüksuse juures paiknev veekogu osa puhul on tegemist Peipsi järve korduva üleujutuse alaga. Nimetatud väidet ei tõenda ega kinnita ükski tuvastatud fakt. Kohtu hinnangul ei tõenda veekogu puudumist ka F.S-i kaebuse lisana esitatud fotod.

Oluliseks peab kohus ennekõike seda, et fotofaili ) nähtub, et de omadustest ( kaebusele lisatud fotod loodusest on tehtud ajavahemikul juuni kuni august 2017. a, s.o kuiv periood. Seega sellest ei saa järeldada, et veekogu antud kohas enam justkui ei oleks. Siinkohal on oluline, et F.S-i ja xxxxxxxxxxx ütluste kohaselt ei ole tavaliselt veekogus vett juunist septembrini. Seega ei saa väita, et tegemist oleks veekogu osaga, kus üldse vett ei oleks või peamiselt vett ei oleks.

4. Kohus ei nõustu kaitsja väitega ka selles, et F.S-i poolt kalakoiski püstitamise puhul ei ole tegemist ehitamisega ehitusseaduse (edaspidi ES)

- 1 tulenevat ja mõttes. ES § 3 lg st

väärteoasjas kogutud tõendeid arvestades ei ole kohtu hinnangul mingit kahtlust, et F.S-i poolt püstitatud kioski puhul on tegemist ehitisega ES § 3 lg 1 mõttes.

5. Kohus leiab, et usaldusväärselt on tuvastatud ka asjaolu, et tegemist on uue ehitisega LKS §

38 lg 1 p 2 mõttes. Kohus ei pea eluliselt usutavaks F.S-i ütlusi selle kohta, et kiosk on püstitatud vana vundamendi kohale. Siinkohal peab kohus oluliseks, et -ameti ajaloolistest väljatrükid Maa kaartidest ei kinnita, et hilisemale kioski kohale oleks varem olnud ehitisi (tl 38, 40). Vanale vundamendile ehitamisele viitas ka tunnistaja xxxxxxxxxxa. Kohtu arvates on aga oluline, et tunnistaja xxxxxxxxxxx kinnitusel ta ise vana vundamenti ei näinud ja teab sellest üksnes F.S-i vahendusel. Lisaks tuleneb ka F.S-i ütlustest, et tegelikkuses ei ole ka tema näinud dokumente, mis kinnitaksid, et antud kohas oleks varem olnud ehitisi, mis oleksid seaduslikud. F.S-i ütluste kohaselt pärineb tema teadmine kinnistu omaniku Vello Jätsa ütlustest. Hilisemalt on F.S leidnud väidetava tunnistaja, kes teab kinnitada, et antud kohal oli kunagi kalurite maja. Kuna F.S ise on selgitanud, et tunnistaja on ta leidnud hiljem (s.o pärast ehitise rajamist maaüksusele), mistõttu ei olnud tunnistajalt xxxxxxx pärinevaid suulisi selgitusi hoone kohta tal ehitamise ajal olemas. Samuti ei pea kohus eluliselt usutavaks i vundamendi otsimise ja leidmise F.S-i ütlus kohta. Nimelt selgitas F.S, et kokkuleppe kohaselt xxxxxxxxxxxxx pidid nad otsima vana vundamenti, kuhu kiosk püstitada. Seda hakkasid otsima traktoriga pinnast eemaldades.

Samas täpsustavatele küsimustele vastates on F.S selgitanud, et ligikaudsed nn vanade vundamentide kohad on teadis talle ikkagi öelda xxxxxxxxxxx. Seega F.S-i ütlused ei ole selles osas olnud selged ja järjepidevad. Lisaks ei ole arusaadav, miks pidas F.S vajalikuks kioski püstitamist vanale vundamendile, kui väidetavalt ei olnud F.S teadlik sellest, et tegemist on ehituskeeluvööndiga. Samuti on F.S ütlusi andes rõhutanud, et heakskiit vanale vundamendile kioski püstitamise kohta saadi tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxt. Ka nimetatud asjaolu vajalikkus jääb arusaamatuks, kui F.S-i enda hinnangul ei olnud ehitamine xxxxxxx

maaüksusel mingil moel piiratud.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et F.S on kalakioski näol püstitanud ehituskeeluvööndisse uue ehitise, rikkudes sellega LKS § 38 lg s 3 sätestatud keeldu, mille - kohaselt on ranna ehituskeeluvööndis uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud.

5. Kohtu hinnangul ei ole

ed selle kohta, et kogu tema usaldusväärsed F.S-i ütlus

tegevus oli kooskõlastatud vallaametnikega. Nimetatud asjaolu ei ole kooskõlas teiste väärteoasjas kogutud tõenditega, st tunnistaja ütluste ga ja ei ole ka eluliselt usutavad.

Tunnistajate xxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxx ütluste kohaselt käisid nad 25.04.2017. a xxxxxx maaüksusel, kuna ehituskeeluvööndis käis ehitustegevus. Üldjoontes on sündmuse kohta tunnistajate ütlused samalaadsed. Kohapeal kohtuti F.S-iga, kellele selgitati, et ehitus on ehituskeeluvööndis ja anti korraldus tööde lõpetamiseks. Hiljem kohtuti

F.S-iga Lohusuu Vallavalitsuses, kuhu F.S tõi ka mitmeid dokumente. Kohalik omavalitsus mingit ettekirjutust vms kirjalikku dokumenti F.S-ile koostanud ei ole. Väidetavalt puudus Lohusuu Vallavalitsusel õigus teha ehitusjärelevalvet.

Teatav vastuolu on tekkinud tunnistaja xxxxxxxxxxxx ütlusega selles, et ta ei tundnud ära

xxxxxxxxxxxxx tehtud fotolt (väärteotoimik tl 38) nähtuvat ja tema 25.04.2017. a sellist olukorda näinud ei ole. Kohus ei pea nimetatud vastuolu oluliseks. Seda põhjusel, et tunnistaja xxxxxxxxxxx on selgitanud, et tema mäletab ühte paneeli, rohkem ta ei mäleta. Kuna tunnistaja on selgitanud, et rohkem paneele tema ei mäleta ja sündmuskohal käimisest on käesolevaks ajaks möödunud peaaegu 2 aastat, on kohtu arvates eluliselt usutav, et tunnistaja xxxxxxxxxxx ei mäleta sellist olukorda, nagu on fotol (kõrvuti 3 paneeli). Tunnistaja xxxxxxxx ütlused on vastuolus teiste kogutud tõenditega selles, et 25.04.2017. a kohtumise juures ei olnud tema arvates F.S. Nimetatud asjaolu on vastuolus nii tunnistajate xxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxi, kui ka xxxxxxxxxxx ja menetlusaluse isiku F.S-i ütlustega. Ka nimetatud asjaolu ei pea kohus määravaks, kuna sündmuse toimumisest on peagi möödas mitu aastat ja teised kogutud tõendid kinnitavad usaldusväärselt, et F.S viibis xxxxxxx

maaüksusel 25.04.2017. a.

F.S-i ütluste kohaselt on käinud korduva maaüksusel ja xxxxxxxxxxxxx lt xxxxxx seda kinnitab ka kaebusele lisatud fotod. Kohus ei nõustu ka antud asjaoluga. Seda põhjusel, et kuigi kaebuse lisadeks oleva l fotol on xxxxxxxxxxxx test fotodest ühe tõepoolest , nähtub fotofaili omadustest ( ), et foto on tehtud 25.04.2017. a kell 11.00 (tl 11), s.o samal päeval kui tunnistajad käisid maaüksusel. xxxxxxxxxxxx, xxxxxxxx ja xxxxxxxxxxx xxxxxx

7. Kohus on seisukohal, et kohtuväline menetleja on korrektselt kvalifitseerinud F.S-i poolt toimepandud väärteo LKS § 74 lg 1 järgi.

Kohus leiab, et F.S-i poolt toimepandud teo puhul on tegemist vältava väärteoga, kuna kogutud tõendite kohaselt on kalakiosk samas kohas käesoleva ajani, st alates aprillist

2017. a. Kuna tegemist on vältava väärteoga, arvutatakse aegumistähtaega vältava teo lõppemisest (KarS § 81 4).

8. Kohus leiab, et F.S

. on väärteo toime pannud tahtlikult KarS § 16 lg 2 mõttes F.S-i ütluste kohaselt viis ta 27.04.2017. a Lohusuu Vallavalitsusse dokumendid ja muuhulgas ehitusteatise, mis oli vormistatud avaldusena. Kohus leiab, et F.S-i koostatud avaldusena pealkirjastatud dokumenti (väärteotoimik tl 20) ei ole võimalik käsitleda ehitusteatisena ja seda ainuüksi põhjusel, et avaldusest ei nähtu andmeid, mida ehitusteatisel märkima peab (ES § 35 lg 6 alusel 19.06.2015. a vastu võetud majandusja taristuministri määrus nr 67 „Teatiste, ehitus ja kasutusloa ja nende taotluste vorminõuded ning teatiste ja - taotluste esitamise kord“ § 1 lg 1 ja määruse lisa 1). Samuti ei ole teatis vormikohane (nagu on osundanud ka tunnistajad). Avalduse sisu arvestades, järeldub, et tegemist on teatega selle kohta, et kalakiosk on püstitatud ja seal asutakse tegelema kala ning kalatoodete müügiga. Kohtu hinnangul võimaldab teo objektiivne pilt järeldada F.S-i kavatsetut tegevust. Kuigi F.S ise on asunud eitama, et ta teadis ehituskeeluvööndi olemasolust antud piirkonnas, saab seda järeldada tema ebausaldusväärsetest väidetest (vanale vundamendile ehitamine, Piilsi jõe äärne ala, vallaametnike luba kioski püstitamiseks). Lisaks on oluline, et

25.04.2017. a kui vallaametnikud käisid kinnistul, oli juttu ehituskeeluvööndi alast. xxxxxx Sellele vaatamata ei muutnud F.S oma ehitusplaane ja jätkas ehitamist. Kohtu arvates kinnitab tahtlust ka asjaolu, et kiosk asub xxxxxx muutumatuna

maaüksusel käesoleva ajani.

9. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Siinkohal ei nõustu kohus kaitsja seisukohaga, justkui kioskit püstitades tegutses F.S hädaseisundis. Seda põhjusel, et puudub vahetult eesseisev oht, mida F.S vahetu või oleks olnud õigus kõrvaldada

(KarS § 2 ). Asjaolu, et F.S pidas enda õigust ettevõtlusega tegelemiseks olulisemaks kui looduskeskkonna säilitamist, ei tähenda, et ehitise ehitamine ehituskeeluvööndisse õigustatud või oleks lubatav.

Kohtu hinnangul puuduvad ka KarS § 31 lg s 1 sätestatud asjaolud. Kohus leiab, et F.S -

puudus igasugune põhjus ette kujutada, et tal oleks lubatud kioskit Jõesuu maaüksusele püstitada.

10. Kohus ei tuvastanud süüd välistavaid asjaolusid. Kohus ei nõustu kaitsjaga, justkui F.S ei saanud aru oma teo keelatusest ja seega puudub tal süü KarS § 39 lg 1 mõttes. F.S oli teadlik ehituskeeluvööndi olemasolust ja sellest tulenevalt kehtestatud piirangutest.

11. Kohtuvälise menetleja otsusega on ääratud karistuseks rahatrahv 15 F.S-ile m trahviühikut, s.o 600 eurot. Kohtu hinnangul on kohtuvälise menetleja määratud rahatrahv põhjendatud ja vastab KarS §

56 lg-s 1 sätestatud tingimustele. Kohus leiab, et määratud karistus vastab F.S-i süüle.

Siinkohal on põhjendatud arvestada, et F.S on ehitanud kalakioski

ehituskeeluvööndisse. Nimetatud asukohas tegeleb F.S

majandusja kutsetegevusega. Kalakiosk asub väga liigeldava tee ääres. Nimetatud kiosk on asunud samas kohas juba alates aastast 2017. Ehitamisega ehituskeeluvööndisse on vaieldamatult tekkinud keskkonnakahju. F.S on teo toime pannud kavatsetult. Kohus ei tuvastanud karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Kohtu hinnangul vastab määratud karistus karistuse üld ja eripreventiivsetele eesmärkidele. Seega tuleb jätta määratud karistus muutmata. -

Menetluskulud Väärteoasjas on menetluskuluks VTMS § 38 lg 1 ja KrMS § 175 lg 1 p 2 kohaselt tunnistaja xxxxxxxxxx (tl 74). hüvitatud sõidukulud summas 16,74 eurot

Kuna vastavalt

- 1 ja

- 1 menetluskulud F.S-i VTMS § 38 lg le KrMS § 180 lg le tuleb jätta kanda . , tuleb tunnistajale hüvitatud sõidukulud F.S-ilt välja mõista

Raina Pärn Kohtunik