2-17-14759/24 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

2. aprill 2019 Tallinn, Tallinna Kohtumaja

Tsiviilasja number

2-17-14759

Tsiviilasi

SIA ASLAND hagi AS MeP Trans vastu

võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

10 378,80 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja

SIA

ASLAND

(Läti

registrikood

40103434009),

lepinguline

esindaja

Vassili

Kosteitšuk

Kostja AS MeP Trans (registrikood 10037205),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Leon Glikman

Asja läbivaatamine

Korraldaval kohtuistungil 13.09.2018

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagiavaldus rahuldamata.

2. Rahuldada kostja taotlus 13.09.2018 kohtuistungi protokolli parandamiseks.

Asendada protokollis kostja esindaja lause „Eelmenetluses võib kostja uusi

väiteid esitada, kui need on eelnevalt esitatud“ lausega „Eelmenetluses võib

kostja uusi väiteid esitada ja need on eelnevalt esitatud“.

Menetluskulude jaotus

3. Jätta menetluskulud hageja SIA ASLAND kanda.

4. Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse

jõustumist.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult

teatavaks

tegemisest.

Apellatsioonkaebus

võidakse

lahendada

kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 03.04.2017 veolepingu ja kütusekaardi

kasutuslepingu. Nimetatud lepingute alusel osutas hageja kostjale veoteenuseid. Hageja esitas

kostjale osutatud teenuste eest tasumiseks järgnevad arved. Arve nr 00012/2017 summas 5

082,04 eurot; arve nr 00013/2017 summas 4 745,37 eurot; arve nr 00016/2017 summas 1

740,32 eurot; arve nr 00017/2017 summas 5 074,54 eurot; arve nr 0001/2017 summas 368,97

eurot (kreedit arve) ja arve nr 0002/2017 summas 708,10 eurot (kreedit arve). Nimetatud

arvete alusel kuulub tasumisele kokku 16 285,23 eurot. Veoteenuste osutamisel hageja poolt

kostja kütusekaardi alusel kasutud kütuse eest ja muude teenuste eest esitas kostja hagejale

neli arvet kokku summas 6 675,22 eurot: 30.04.2017 summas 65,10 eurot; 30.04.2017

summas 3 544,68 eurot; 08.05.2017 summas 157,50 eurot ja 31.05.2017 summas 2 907,94

eurot. Arvete tasaarvestuse tulemusena pidi kostja tasuma hagejale 16 285,23 – 6 675,22 = 9

610,01 eurot. Vaatamata hageja meeldetuletustele ei ole kostja hageja arveid tasunud.

2. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus summas 9 610,00 eurot. Samuti palub

hageja TsMS § 367 ja VÕS § 113 lg 1 alusel kostjalt välja mõista viivis määraga 8% aastas

alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni.

3. Vastuseks kostja vastusele hagile leiab hageja, et hageja osutas kostjale veoteenuseid

03.04.2017 sõlmitud veolepingu alusel. Hageja peamiseks lepingujärgseks kohustuseks oli

veoteenuste osutamine. Kostja oli lepingu järgi kohustatud tasuma hageja poolt osutatud

teenuste eest. Hageja peamised kohustused on täidetud. Kostja aga jättis endale võetud

tasumise kohustuse täitmata. Kõik CMR originaalid ja arved olid kostjale saadetud

16.05.2017 tähtsaadetisena ning kostjale kätte toimetatud 23.05.2017. Hageja kätte jäid

kostjale saadetud CMR koopiad. Lepingupooled peavad tegutsema heauskselt. Kui kostja

leidis, et hageja poolt on veoteenused osutatud, kuid kostjale saadetud dokumendid ei vasta

kostja ootustele või kostja arusaama kohasel lepingutingimustele, siis heas usus tegutsedes

oleks kostja pidanud sellest hagejale teatama.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

4. Kostja palub jätta hagiavaldus rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja leiab, et

hageja nõue ei ole muutunud sissenõutavaks. Pooled leppisid lepingu p-s 2 kokku kostjal

maksekohustuse tekkimise ajas ja tingimustes, milleks oli 35 päeva möödumine ajast, mil

hageja on kostjale kättetoimetanud originaalarve ja originaal CMR-i. Hageja on rajanud hagi

03.04.2017 veolepingule. Hagi ei ole rajatud sellekohastele maksekohustuse tekkimise

alustele ja hagis isegi ei väideta, et maksekohustuse eelduseks olevad tingimused oleksid

saabunud. Lepingu. p 2, mis käsitleb maksekohustuse teket näeb sõnaselgelt ette, kostjal tekib

maksekohustus kolme järgneva imperatiivse sissenõutavuse tingimuse kumulatiivsel

saabumisel: 1) hageja on kostjale kättetoimetanud arve algdokumendina; 2) hageja on kostjale

kättetoimetanud algdokumendina CMR-i ning 3) eelnimetatud originaaldokumentide

kättetoimetamisest on möödunud 35 päeva. Kostja pole hagejalt saanud originaalarveid ega

ka originaal CMR-e, mistõttu olematu asjaolu tõendamine hagejal võimalik ei ole. Hageja

esitas täitmisnõude. Kuna maksekohustust pole tekkinud ja summa pole sissenõutav, siis on

välistatud VÕS § 100 kohane rikkumine ja VÕS § 101 lg 1 p 1 rahalise täitmisnõude alus.

Ammugi on võlgnevuse puudumisel välistatud viivis. Originaalarvete ja originaal CMR-de

kättetoimetamist pole hageja hagi aluseks valinud.

5. 21.12.2017 seisukohas leiab kostja, et hagejal ei ole kahepoolse kirjaliku lepingu puhul

õigust ühepoolselt lepingutingimusi muuta. Kostja oli nõus hagejaga lepingut sõlmima vaid

neil tingimustel, mis on lepingus kokku lepitud. Hageja ei väida, et lepingu p-is 2 kokkulepe

selle kohta, et maksekohustus tekib 35 päeva möödumisel ajast, mil hageja on kostjale kätte

toimetanud originaalarve ja originaal CMR ei kehtiks. Seega on leping selles osas siduv.

6. 13.09.2018 korraldaval kohtuistungil leidis kostja, et hagi on tõendamata ning hageja

esitatud dokumentide põhjal ei saa väita, et vedu on toimunud. Hageja ei ole tõendanud, et

kaup on üle antud. Maksekohustust ei teki. Kostja arveid ei tunnista, kuna on arusaamatu

millal kostja tellis veo, kellele kaup üle anti.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

7. Kohus leiab, hinnanud kõiki kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid kogumis, et

hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata.

8. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 5 kohaselt otsuse resolutsiooniga

lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti

rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Resolutsioon peab olema selgelt

arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita.

9. Kostja esitas 12.09.2018 kohtule taotluse 13.09.2018 kohtuistungi protokolli

parandamiseks. Kostja taotleb asendada protokollis kostja esindaja lause „Eelmenetluses võib

kostja uusi väiteid esitada, kui need on eelnevalt esitatud“ lausega „Eelmenetluses võib kostja

uusi väiteid esitada ja need on eelnevalt esitatud“. Taotluse kohaselt on tegemist

pisitäpsustusega ning hageja võib nimetatud lauset kontekstiväliselt ära kasutada. Hagejal ei

ole vastuväiteid kostja taotletud protokolli paranduste osas.

10. Kohus leiab, et kostja taotlus protokolli parandamiseks on põhjendatud ja tuleb

rahuldada. TsMS §-s 50 on sätestatud protokolli kohustuslik sisu. Vastavalt TsMS § 50 lg-le 1

peab protokoll kajastama menetlustoimingu olulist käiku ja muud asja lahendamise või

võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist. Kostja osundatud lause on menetlustoimingu

seisukohalt oluline, mistõttu kohus rahuldab taotluse ja parandab protokolli kostja taotletud

kujul.

11. Kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema

nõuded ja vastuväited (TsMS 230 lg 1). Hagimenetluses on poole kohustus tagada, et ta

esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-41-15, p 19).

TsMS § 231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui

vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei

vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne

ka poole muudest avaldustest.

12. Hageja esitas nõude kostja vastu veotasu saamiseks. Kohus tuvastab, et pooled sõlmisid

3.04.2017 veolepingu rahvusvahelise veoteenuse osutamiseks marsruudil Rootsi-Saksamaa-

Holland-Rootsi (tl 7-8). Pooled on nimetatud lepingus kokku leppinud, et lepingule

kohaldatakse CMR-i ja Eesti Vabariigi seadusi. VÕS § 774 lg 1 kohaselt kaubaveolepinguga

kohustub üks isik (vedaja) teise isiku (saatja) ees vedama vallasasja (veos) sihtkohta ning

andma selle üle kolmandale isikule (saajale). Saatja kohustub selle eest maksma vedajale tasu

(veotasu). CMR art 1 lg 1 järgi kohaldatakse selle konventsiooni sätteid, kui on täidetud kolm

tingimust: lepingus näidatud kaupade vastuvõtmise koht ja üleandmiseks ettenähtud koht

asuvad eri riikides, vähemalt üks neist riikidest, kus toimub kaupade vastuvõtmine või

üleandmine, on ühinenud CMR-iga ja kaupade transpordi eest makstakse tasu. Vedaja

tasunõuet saatja (veose tellija) vastu CMR otseselt ei reguleeri, kuid see tuleneb CMR-i

üldisest mõttest. CMR art 13 lg 2 alusel saab vedaja nõuda saajalt kaupade üleandmisel

veokirjas (saatedokumendis) märgitud maksete tasumist.

13. Riigikohus on 25.02.2009 lahendi nr 3-2-1-3-09 punktis 12 leidnud, et CMR ei reguleeri

kõiki veolepingut puudutavaid küsimusi ja osas, mida CMR ei reguleeri, tuleb veolepingule

kohaldada siseriiklikku õigust. Võlaõigusseaduse järgi on saatjal kohustus maksta vedajale

veotasu VÕS § 774 lg 1 teise lause ja § 787 lg 1 esimese lause järgi. VÕS § 787 lg 1 kohaselt

tuleb veotasu vedajale maksta veose üleandmisel saajale. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest

tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, s.h täitmisega viivitamine

(VÕS § 100). VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib

võlausaldaja nõuda temalt kohustuse täitmist.

14. Kostja väitel on hagi alusetu, kuna ei ole esitatud CMR-ide originaale ja originaalarveid.

Kohtu hinnangul ei oma veotasu maksmisel tähendust, kas ja millal on edastatud originaal

CMR-id või arved. Kohus leiab, et hageja tasunõue muutub sissenõutavaks veose saajale

üleandmise hetkest. Hageja edastas 16.05.2017 kostjale tähtsaadetisena 215 grammi kaaluva

paki (tl 40-42). Kohus nõustub kostja seisukohaga, et tõendid paki saatmise kohta ei tõenda

originaal CMR-ide kättetoimetamist (tl 40-42). Saadetise sisu ei ole kohtule teada.

Kõnealused arved on väljastatud 20.05.2017 ja 15.06.2017 ja kreeditarved 20.06.2017. Seega

ei saanud hageja 16.05.2017 nimetatud arveid ka saata. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja

tõendanud kostjale originaal CMR-ide üleandmist. Kuid vaatamata sellele kohus leiab, et

originaalarvete ega CMR-ide esitamata jätmine ei vabasta kostjat tasumise kohustusest juhul,

kui vedu on toimunud. Kostjal on veotasu maksmise kohustus üksnes siis, kui vedu on

toimunud ja veos on toimetatud sihtkohta.

15. Seega tuleb tuvastada kas hageja on täitnud kostjaga sõlmitud veolepingu ning kas kaup

on saajale üle antud. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et täitis kostjaga sõlmitud

veolepingu ning kaup on saajale üle antud. Hageja edastas kostjale arved nr 00013/2017

summas 4 745,37 eurot, arve nr 00016/2017 summas 1 740,32 eurot, arve nr 00017/2017

summas 5 074,54 eurot ja arve nr 00012/2017 summas 5 082,04 ja kreeditarved nr 0001/2017

summas -368,97 eurot ja arve nr 0002/2017 summas -708,10 eurot (tl 11-16). Arvete

ärakirjade kättesaamist kostja ei eita. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt

lepingule või seadusele. Kohus leiab, et kohtule hageja poolt 15.11.2017 esitatud CMR-idega

ei ole tõendatud, et veod on toimunud kokkulepitud ajal ja mahus (tl 43-77). Hageja ei ole

CMR-e sidunud poolte vahel sõlmitud veolepinguga ega kõnealuste arvetega. Kohus selgitas

13.09.2018 toimunud korraldaval kohtuistungil hagejale, et hagejal tuleb tõendada veo lõpule

viimist ja veose sihtkohta toimetamist (tl 95). Hageja ei ole vaatamata kohtu juhistele kohtu

antud tähtajaks tõendanud vedude toimumist. Kohus keeldus 19.02.2019 määrusega hageja

poolt 30.11.2018 hilinenult esitatud tõendite vastuvõtmisest.

16. Kohus leiab, et kuna hageja ei ole tõendanud, et vedu on toimunud, siis ei tulene kostjale

kõnealuste arvete tasumise kohustust ja hagi rahuldamisele ei kuulu. Tulenevalt asjaolust, et

kohus jätab hagi rahuldamata, ei ole vaja võtta seisukohta hageja viivisenõude osas.

MENETLUSKULUD

17. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Eeltoodust tulenevalt tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.

18. Kooskõlas TsMS § 174 lõikega 4 määrab tsiviilasja lahendanud maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS §

177 lõikes 2 sätestatud korras. TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik