2-18-127543/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Kohtunik

Otsuse tegemise aeg ja koht

Tsiviilasja number

Tsiviilasi

Harju Maakohus

Dina Sõritsa

02. aprill 2019 Tallinn, Tallinna kohtumaja

2-18-127543

CREDITREFORM EESTI OÜ hagi A F vastu võla

nõudes

170,99 eurot

ja nende Hageja: CREDITREFORM EESTI OÜ

(registrikood 10887820; asukoht Pirita tee 20, 10127 Tallinn);

Hageja lepinguline esindaja: Reimo Tomingas

(e-post kohus@creditreform.ee)

Kostja: A F (isikukood xxx; elukoht xxx)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista A Filt CREDITREFORM EESTI OÜ kasuks põhivõlgnevus 107,49

eurot ja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutnud viivis summas 24,90 eurot,

kokku 132,39 eurot.

3. Välja mõista A Filt CREDITREFORM EESTI OÜ kasuks viivis põhinõudelt

(107,49 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates 16.02.2019

kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte põhinõuet ületavas summas.

4. Jätta rahuldamata hageja nõue sissenõudmiskulu 30 euro osas.

5. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

6. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

7. Toimetada kohtuotsus A File avalikult kätte. Lahend loetakse avalikult

kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel kohtuotsuse väljavõtte väljaandes

Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

8. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel

Tsiviilasja hind

Menetlusosalised

esindajad

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema

esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või

elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte

avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või

selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon Rahandusministeeriumi

arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099

Swedbank AS või nr EE221700017003510302 Nordea Bank AB Eesti filiaal. Kautsjonina

tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja

mitte rohkem kui 1500 eurot.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kohtu selgitused

1. Hageja CREDITREFORM EESTI OÜ palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 107,49

eurot, sissenõudmiskulu 30 eurot, viivise 24,90 eurot ja lisanduva viivise alates hagi

esitamisest. Hageja nõue tuleneb xxx AS ja kostja vahel 15.01.2002 sõlmitud

võrgulepingust nr 17700081-1. xxx AS loovutas 04.06.2018 kostja vastase nõude hagejale.

Kostja on jätnud lepingust tulenevad rahalised kohustused osaliselt täitmata. Hagimaterjalid

ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud avalikult. Kostja ei ole kohtule

vastanud.

2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja

põhjendava osata.

3. Kohus selgitab, et TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega,

kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb

kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul õigus jätta hagi

tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud.

4. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on sama hageja esitanud sama kostja vastu samadest

arvetest tuleneva nõude, mida kohus lahendas tsiviilasja numbri all 2-18-127359 ja milles

kohus on 29.03.2019 teinud tagaseljaotsuse. Viidatud tsiviilasjas ja käesolevas tsiviilasjas A

Fi vastu esitatud nõuded tulenevad samadest arvetest, kuid erinevatest arve kirjetest.

Tsiviilasjas nr 2-18-127359 on hageja nõudnud arvetelt elektrienergia eest tasumata summade

väljamõistmist. Praeguses hagis nõuab hageja samadest arvetest tulenevat võrguteenuse

ning taastuvenergia tasu ja aktsiisi väljamõistmist.

5. Hageja on viidanud sissenõudekulu 30 euro väljamõistmise alusena võlaõigusseaduse

(VÕS) § 1132 lg 2 p-le 1. Selle sätte kohaselt võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev

võlausaldaja nõuda pärast lepingu lõppemist tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja

lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas

kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest

nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja

nõue on kuni 500 eurot.

6. Tsiviilasjas nr 2-18-127359 on hageja nõudnud samuti 30 euro sissenõudekulude

väljamõistmist. Kahes hagis on tegemist sisuliselt sama võlaga. Seega on hageja nõudnud

sissenõudmiskulude hüvitamist ühelt ja samalt võlalt mitte 30 eurot, vaid 2x30 eurot.

Tsiviilasjas nr 2-18-127359 tehtud tagaseljaotsusega on kostjalt hageja kasuks juba mõistetud

välja sissenõudekulud 30 eurot. Samalt võlalt ei ole põhjendatud nõuda topelt

sissenõudekulusid, seetõttu jätab kohus selles osas nõude rahuldamata.

7. Kohus märgib, et kohtu infosüsteemist nähtuvalt on hageja esitanud ka mitmeid teisi hagisid

samade poolte vahel, kus kahes erinevas hagis on taotletud võla väljamõistmist samast

lepingust ja samadest arvetest tulenevalt. Ka neis on hageja taotlenud samalt võlalt topelt

sissenõudekulu hüvitamist. Selline käitumine ei ole kohtu hinnangul heauskne. Kohus hoiatab

hagejat, et TsMS § 200 kohaselt on menetlusosaline kohustatud kasutama oma

menetlusõigusi heauskselt.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

8. TsMS § 162 lg 4 järgi võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui

vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes

äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.

9. Tsiviilasjas nr 2-18-127359 on 29.03.2019 tagaseljaotsusega juba mõistetud kostjalt hageja

kasuks välja menetluskulud kokku 75 eurot. Kui hageja oleks esitanud samadest arvetest

tuleneva võlgnevuse nõude ühes menetluses, oleks tal jäänud tekkimata praeguse tsiviilasja

menetluskulu. Ka riigilõiv ei oleks olnud nõuete ühes hagis esitamise korral suurem. Seega

on hageja ise tekitanud endale põhjendamatud kulutused taotletud ulatuses. Menetluskulu

väljamõistmine kostjalt oleks antud juhul kostja suhtes äärmiselt ebaõiglane. Kohus jätab

seetõttu poolte menetluskulud poolte endi kanda. Kuna menetluskulud jäävad poolte endi

kanda, puudub vajadus menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks.

10. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Dina Sõritsa

kohtunik