3-18-2369/7 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Janek Laidvee

Otsuse tegemise aeg ja koht

2. aprill 2019. a, Tallinn

Haldusasja number

3-18-2369

Haldusasi

N.K.

kaebus

tühistada

Sotsiaalkindlustusameti

07.09.2018 otsus nr 06389 ja 28.11.2018 vaideotsus nr

1.1-10/31561 ning kohustada Sotsiaalkindlustusametit

N.K. pensioniavaldust uuesti läbi vaatama

Menetlusosalised

Kaebaja – N.K.

Vastustaja

–

Sotsiaalkindlustusamet,

volitatud

esindaja Silvia Azojan

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta poolte menetluskulud nende enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 02.05.2019 (HKMS § 181 lg 1).

Vastuseks

esitatud

apellatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182

lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. N.K. esitas Sotsiaalkindlustusametile (SKA) 06.08.2018 avalduse politseiametniku

eripensioni määramiseks politseiteenistuse seaduse (PolTS) alusel alates 15.01.2019. Taotluse

2(6)

kohaselt astus kaebaja politseiteenistusse 1992. a ning lahkus sealt 2005. a. Ajavahemikul

03.10.2005–30.10.2015 töötas ta prokuröri abina Põhja Ringkonnaprokuratuuris.

2. SKA jättis oma 07.09.2018 otsusega nr 06389 kaebajale politseiametniku väljateenitud

aastate pensioni määramata.

Otsuse kohaselt pole kaebajal õigust väljateenitud aastate pensionile politsei- ja piirivalve

seaduse (PPVS) § 101 lg 1 alusel. Kaebajal on küll politseiteenistuse staaži koos

prokuröriteenistuses oldud ajaga 31.10.2015 seisuga 27 aastat ja 5 päeva, kuid kaebaja ei täida

vanusenõuet 55 aastat ja puudub penisoniõigusliku ea täitumisele eelnev viis aastat pidevat

politseiteenistuse staaži. Kaebaja lahkus prokuröriteenistusest 31.10.2015.

Sarnaselt puudub kaebajal õigus väljateenitud aastate pensionile PPVS § 117 lg 1 alusel.

15.01.2019 seisuga on küll täidetud politseiteenistuse staaži nõue 27 aastat ja 5 päeva ning

vanusenõue 50 aastat, kuid kaebaja ei ole avalduse esitamise ajal politseiteenistuses ega

prokuröriteenistuses. Kaebaja töötab Tallinna Kommunaalametis.

Väljateenitud aastate pensioni ei saa määrata ka PPVS § 117 lg 8 ja PolTS § 211 lg 1 alusel,

kuna prokuröriteenistusest vabastamise päevaks – 31.10.2015 – ei täitnud kaebaja vanusenõuet

50 aastat. Kaebaja oli prokuröriteenistusest vabastamise ajal 46-aastane.

Kaebaja ei oma õigust väljateenitud aastate pensionile ka väljateenitud aastate pensionide

seaduse (VAPS) § 12 alusel, kuna täitmata on 25-aastane politseiametnikuna töötamise nõue.

Kaebaja töötas politseiametnikuna 13 aastat ja 11 päeva. Prokurörina töötamise aega ei saa

arvestada politseiametniku staaži hulka, kuna kaebaja asus politseiametnikuna tööle pärast

01.07.1992.

3. SKA jättis 28.11.2018 vaideotsusega nr 1.1-10/31561 kaebaja vaide rahuldamata.

4. Kaebaja esitas 19.12.2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille lõplikuks nõudeks jäi

SKA 07.09.2018 otsuse nr 06389 ja 28.11.2018 vaideotsuse nr 1.1-10/31561 tühistamine ning

SKA kohustamine vaadata kaebaja pensioniavaldus uuesti läbi.

POOLTE SEISUKOHAD

5. Kaebaja leiab, et tal on õigus politseiametniku väljateenitud aastate pensionile.

Kaebaja määrati politseiteenistusse ja vabastati sealt enne PPVS jõustumist, mistõttu tuleb

kohaldada politseiteenistuse seadust. Kaebaja politseiteenistuse staaž on kokku 27 aastat 1 kuu

ja 19 päeva. Õige ei ole vastustaja seisukoht, et väljateenitud aastate pensioni saamiseks peab

taotleja olema politsei- või prokuröriteenistuses. PolTS § 212 lg-st 31 tuleneb, et õigus

väljateenitud aastate pensionile on ka politsei- või prokuröriteenistuses mitteoleval piisavat

prokuröristaaži omaval isikul, kelle prokuröriteenistusele eelneb 5-aastane politseistaaž. Õigus

väljateenitud aastate pensionile annab teenistusaeg prokurörina, millele eelneb 5 aastat

politseistaaži. Riigikohtu otsus haldusasjas nr 3-3-1-41-04 ei ole asjakohane, kuna ei puuduta

prokuröriteenistuses olnud isikut.

Politseiametniku pensioni määr on PolTS § 5 ja § 211 lg 3 alusel 67,7% viimase ametikoha

ametipalgast. Kaebaja töötas politseis viimased kuus aastat juhtivinspektorina, mis PPVS § 116

lg 2 kohaselt vastab üleminspektori, komissari või vanemkomisari ametikohale. PPVS § 70 lg

3 kohaselt on juhtivspetsialisti palgaaste 7–14. Arvestades keskmisest palgamäärast 1500 eurost

67,7%, on arvestuslik pension 1015,50 eurot.

6. SKA palub kaebuse jätta rahuldamata.

Kaebaja oli teenistuses PolTS alusel, mistõttu tuleb tema õigust väljateenitud aastate pensionile

kontrollida PPVS § 117 lg 1 alusel. PPVS-s sätestatud politseiametniku väljateenitud aastate

pensioni saamise eelduseks on pensionile minek politseiteenistusest. Teisisõnu peab isik olema

3(6)

pensioniea saabumisel teenistuses politseiametnikuna. PPVS eelnõu seletuskirjas on selgitatud,

et plaan ühtlustada eripensioni õiguse tekkimise iga PolTS-ga ehk 50 eluaastani ja laiendada

väljateenitud aastate pensioni ka neile, kes lahkuvad politseiteenistusest enne vastavasse

vanusesse jõudmist, ei leidnud kooskõlastusringil toetust, kuna sellega oleks kehtestatud

kehtivatest tingimustest soodsamad tingimused. Eelnõu teisel lugemisel tehti ka ettepanek

lisada sättesse sõna „vahetult“, et välistada selle tõlgendus selliselt, nagu poleks pidev

teenistusstaaž vahetult enne pensioniea saabumist oluline. See, et politseiametnik peab

väljateenitud aastate pensioni saamiseks olema politseiteenistuses, tuleneb ka PolTS § 211 lg-

st 1 ja § 3 lg-st 1. Samal seisukohal oli ka Riigikohus haldusasjas nr 3-3-1-41-04. Kaebaja

seisukoht, et see tingimus ei kehti isikule, kes pärast politseiteenistust jätkas

prokuröriteenistuses, ei ole õige. Iseenesest arvatakse teenistusaeg prokurörina PPVS § 108 lg

2 kohaselt politseiteenistuse staaži hulka ja see annab õiguse väljateenitud aastate pensionile,

kui politseiteenistusestaaž on olnud eelnevalt vähemalt 5 aastat. Õigus väljateenitud aastate

pensionile tekib siiski samadel tingimustel ehk siis, kui pensionile minnakse politseiteenistusest

või prokuröriteenistusest. Kaebajal on olemas nõutav staaž, kuid ta lahkus prokuröriteenistusest

46-aastaselt. Seega ei olnud ta pensioniea saabumisel teenistuses ja tal puudub õigus

politseiametniku väljateenitud aastate pensionile.

KOHTU PÕHJENDUSED

7. Kaebaja eesmärk on, et SKA määraks talle alates 15.01.2019 politseiametniku väljateenitud

aastate pensioni. Kaebaja hinnangul on tal õigus politseiametniku eripensionile PolTS § 212 lg

31 alusel (kaebuses ekslikult märgitud PolTS § 211 lg 31). SKA jättis kaebajale politseiametniku

väljateenitud aastate pensioni 07.09.2018 otsusega määramata, leides, et kaebaja ei täida PPVS

§ 101 lg-s 1, §-s 117 ega VAPS §-s 12 sätestatud politseiametniku väljateenitud aastate pensioni

saamise tingimusi. Pooled vaidlevad selle üle, mis seaduse alusel tuleb õigust politseiametniku

eripensionile hinnata ning kas kaebajal on see õigus olemas.

8. Kohus on seisukohal, et kehtivast õigusest ei tulene kaebajale õigust politseiametniku

väljateenitud aastate pensionile.

9. Kaebaja tööraamatust ja ametniku teenistuslehest nähtub, et kaebaja asus politseiteenistusse

21.09.1992 ning lahkus sealt 02.10.2005. Ajavahemikul 03.10.2005–30.10.2015 töötas ta Põhja

Ringkonnaprokuratuuris prokuröri abina. Seda kinnitab ka Politsei- ja Piirivalveameti (PPA)

31.08.2018 tõend nr 1.7-10/437-3 (tl 27). Pooled vaidlevad küll politseiametniku staaži pikkuse

üle – kaebaja hinnangul on tal politseiametniku staaži 27 aastat 1 kuu ja 19 päeva, vastustaja

on pidanud staaži pikkuseks 27 aastat ja 5 päeva –, kuid staaži arvutuse erinevusel ei ole asja

lahendamisel määravat tähtsust. Esmalt tuleb kindlaks teha see, kas kaebajal on õigus

politseiametniku pensionile.

10. Kaebaja lahkumisel politseiteenistusest 02.10.2005 reguleeris politseiametniku pensioni

taotlemist, määramist ja maksmist PolTS. PolTS § 211 lg 1 sätestas, et politseiametnikul, kellel

on vähemalt 20-aastane politseiteenistuse staaž, tekib 50-aastaselt õigus politseiametniku

pensionile 50 protsendi ulatuses tema viimasest politseiametniku ametipalgast või teenistuse

viie viimase aasta hulgast valitud soodsaimast politseiametniku ametipalgast ametikoha järgi,

millel ta teenis vähemalt 12 kuud järjest. PolTS § 211 lg 91 laiendas politseiametniku eripensioni

saamise õiguse ka prokuröridele, kellel oli vajalik politseiteenistuse staaž. PolTS § 212 lg 31

luges prokuröri vajalikuks politseiteenistuse staažiks vähemalt viis aastat.

Igal juhul oli PolTS § 211 lg-s 1 sätestatud politseiametniku pensioni saamise eelduseks vanuse-

ja staažinõude kõrval tingimus, et need eeldused täidetakse politseiteenistuses olles ning

pensioni saamise õigust ei teki varem teenistusest lahkunud politseinikel (Riigikohtu

11.11.2004 otsus haldusasjas nr 3-3-1-41-04, p 11).

4(6)

Vaidlus puudub, et politseiteenistusest lahkumisel 02.10.2005 kaebaja politseiametniku

eripensioni saamise tingimusi ei täitnud. Eripensioni saamise õigus tekkis PolTS § 211 lg 1

kohaselt 50-aastaseks saamisel. Kaebaja lahkus politseiteenistusest 36-aastasena. Niisamuti ei

täitnud kaebaja eripensioni saamise tingimusi prokuröriteenistusest lahkumisel. 30.10.2015

seisuga oli kaebaja 46-aastane.

11. PPVS jõustumisel 01.01.2010 kaotas PolTS kehtivuse: politsei ja piirivalve seaduse

rakendamise seaduse §-ga 110 tunnistati politseiteenistuse seadus (RT I 1998 50, 753; RT III

2009, 54, 401) kehtetuks. Kehtetust seadusest ei tulene isikule õigusi ega kohustusi. Kehtivuse

kaotanud seadust ei kohaldata, v.a rakendusseaduses või -sätetes nimetatud tingimustel.

Haldusmenetluses on politseiteenistuse õiguslikud alused ja politseiteenistuse korraldus, sh

sotsiaalse tagatisena politseiametniku õigus väljateenitud aastate pensionile sätestatud PPVS-s.

Seega tuleb kaebaja õigust politseiametniku eripensionile hinnata PPVS alusel, mitte PolTS

alusel.

12. Politseiametniku õigus eripensionile on sätestatud PPVS § 101 lg-s 1. Sätte kohaselt tekib

politseiametnikul, kellel on vähemalt 20-aastane politseiteenistuse staaž, millest viis aastat

pidevat politseiteenistuse staaži eelneb vahetult pensioniõigusliku ea täitumisele, 55-aastaselt

õigus väljateenitud aastate pensionile.

Politseiametnikele, kes olid politseiteenistuses PolTS alusel, rakendatakse PPVS §-s 101

sätestatud õigust sama seaduse §-s 117 sätestatud erisustega. PPVS § 117 lg 1 kohaselt tekib

väljateenitud aastate pensionile õigus 50-aastasel politseiametnikul:

1) kes oli PPVS jõustumisel politseiteenistuse seaduse alusel politseiteenistuses;

2) kes on vahetult PPVS jõustumisel ja alusel nimetatud ametikohale politseiametnikuna ja

3) kellel on vähemalt 20-aastane PPVS-s sätestatud politseiteenistuse staaž.

Sarnaselt PolTS § 211 lg-ga 91 on politseiametniku eripensionile õigus ka prokuröril, kui tal on

eelnevalt vajalik politseiteenistuse staaž, samuti võetakse politseiteenistuse staaži arvestamisel

arvesse prokuröriteenistuses oldud aega. PPVS § 108 lg 2 kohaselt arvatakse teenistusaeg

prokurörina pärast 01.07.2004 politseiteenistuse staaži hulka ja see annab õiguse PPVS-s

sätestatud väljateenitud aastate pensionile, kui prokuröriteenistuse ajale eelnenud

politseiteenistuse staaž on vähemalt viis aastat.

13. Kuna kaebaja oli politseiteenistuses PolTS alusel, tuleb tema õigust politseiametniku

eripensionile hinnata PPVS § 117 lg 1 alusel. Sättes nimetatud tingimused on kumulatiivsed, st

eripensioni saamiseks peavad olema korraga täidetud kõik tingimused.

13.1. Kaebaja täidab 15.01.2019 seisuga vanuse nõude. Kaebaja sai 15.01.2019 50-aastaseks.

Kaebajal on täidetud ka vähemalt 20-aastase staaži nõue. Kohus nõustub aga vastustajaga, et

PPVS § 117 lg 1 kohaldamiseks peab politseiametnik või vajaliku politseiametniku staažiga (5

aastat) prokurör olema pensioni määramise ajal politsei- või prokuröriteenistuses. Kuna kaebaja

ei ole politsei- ega prokuröriteenistuses, puudub tal õigus politseiametniku eripensionile.

13.2. PPVS § 117 lg-s 1 sätestatud õigus on vanuse- ja staažinõuet täitval politseiametnikul.

Politseiametniku mõiste ei ole paragrahvi tähenduses autonoomne. Mõiste sisustamisel tuleb

lähtuda PPVS §-st 34. PPVS § 34 kohaselt on politseiametnik PPA-s politseiametniku

ametikohal teenistuses olev isik, samuti PolTS alusel politseiteenistuses olnud politseiametnik,

kui ta nimetatakse politseiametniku ametikohale PPVS alusel. Politseiametnik on seega igal

juhul teenistuses olev isik, mitte sealt vabastatud isik. Ainult politseiametnikul on õigus

eripensionile. Vaidlus puudub, et kaebaja vabastati prokuröriteenistusest 30.10.2015.

Pensioniõigusliku ea saabumisel polnud ta enam seega politsei- ega prokuröriteenistuses.

Selliselt puudus tal ka õigus politseiametniku eripensionile.

5(6)

13.3. Seda, et eripensioni saamiseks peab isik olema politsei- või prokuröriteenistuses, toetab

ka PPVS süstemaatiline ja teleoloogiline tõlgendamine.

PPVS § 117 pealkiri on „Käesoleva seaduse §-de 100, 101, 102, 106 ja 107 rakendamine

politseiteenistuse seaduse alusel teenistuses olnud ametnike suhtes“. Paragrahvi pealkiri

iseloomustab lühidalt selle sisu (hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 23 lg 3). PPVS §

117 lg 1 räägib omakorda samas seaduses sätestatud õigusest väljateenitud aastate pensionile.

Kuna see õigus on sätestatud PPVS § 101 lg-s 1, tuleb PPVS § 117 lg-s 1 sätestatud õiguse

sisustamisel arvestada PPVS § 101. PPVS §-s 101 sätestatud õigus on teenistuses oleval

politseiametnikul. Politseiametniku mõiste sisustamisel tuleb jällegi lähtuda PPVS §-st 34,

mille kohaselt on politseiametnik teenistuses olev isik. Asjaolu, et PPVS § 101 lg 1 nõuab, et

pensioniõigusliku ea saabumisele eelneks vahetult pidev politseiametniku (prokuröri) staaž,

viitab samuti teenistuses olemise nõudele. Veelgi enam, politseiametniku väljateenitud aastate

pensioni ei saa politseiametnik, kes jätkab pärast pensioniõigusliku ea saabumist ametis (PPVS

§ 107 lg 3). Teenistuse jätkamine saab toimuda aga vaid teenistuses olles.

Kui eripensioni õiguse tuvastamisel jätta PPVS § 101 lg 1 arvestamata, ei oleks võimalik

jaatada ka PPVS § 108 lg-s 2 sätestatud prokuröri õigust eripensionile ja lugeda prokuröri staaži

politseiteenistuse staaži hulka. Nimelt ei viita PPVS § 117 ise prokuröriteenistusele. Eripensioni

õiguse kitsendamine PPVS-ga ei olnud siiski seadusandja tahe.

PPVS § 117 lg-s 1 sätestatud õigus politseiametniku eripensionile erineb PPVS § 101 lg 1 p-s

1 sätestatud õigusest seega üksnes pensioniõigusliku ea nõude osas. PolTS alusel teenistuses

olnud ametnike puhul on see 50 aastat, PPVS alusel ametisse astunutel aga 55 aastat. Selline

tõlgendus nähtub ka seaduse seletuskirjast. PPVS mingeid põhimõttelisi muudatusi

politseiametniku sotsiaalsete tagatiste osas ei toonud. PPVS seletuskirja kohaselt ei laienda

PPVS pensioni saajate ringi, võrreldes PolTS-ga. PPVS eesmärk on eripensioni säilitamine.

Plaan laiendada väljateenitud aastate pensioni ka neile, kes lahkuvad politseiteenistusest enne

vastavasse vanusesse jõudmist, ei leidnud kooskõlastusringil toetust. Muudatust peeti kehtivast

seadusest soodsamate tingimuste kehtestamiseks, millele ei leitud õigustust. Veelgi enam,

PPVS teisel lugemisel tehti ettepanek lisada sõna „vahetult“ „pensioniõigusliku“ ette, et

välistada sätte tõlgendus selliselt, nagu ei oleks pidev teenistusstaaž enne eripensioniea

saabumist oluline. Seadusandja tahe on seega olnud alati anda politseiametniku eripensioni

õigus neile, kes pensioniea saabumisel on politsei- või prokuröriteenistuses.

14. Kohus selgitab täiendavalt, et PPVS § 108 lg-st 2 tuleneb küll prokuröri õigus

eripensionile, kuid nõudeõiguse saab maksma panna vaid PPVS § 101 lg-s 1 sätestatud

tingimuste täitmisel. Teisisõnu annab PPVS § 108 lg 2 prokurörile nõudeõiguse üksnes koos

PPVS § 101 lg-ga 1, s.o vanuse, staaži ja teenistusnõude täitmisel. Vastupidine tõlgendus

muudaks vanuse ja staažinõude sisutühjaks. Prokuröriteenistusest lahkunud vajaliku

politseiteenistuse staažiga inimesele ei saa tuleneda PPVS-st ka rohkem õigusi kui sarnases

olukorras olevale endisele politseiametnikule, kes ei ole pensioniea saabumisel enam

teenistuses. See poleks seaduse mõttega kooskõlas. Võrreldes PolTS-ga ei loonud PPVS

täiendavaid sotsiaalseid tagatisi endistele politseiametnikele. Kaebajat ei kohelda ebavõrdselt

võrreldes politseiametnikega, kellel on küll nõutav teenistusstaaž, kuid kes on enne pensioniea

saabumist teenistusest lahkunud.

15. Kaebajal ei ole õigust väljateenitud aastate pensionile ka muul alusel.

15.1. PPVS § 117 lg-s 8 on sätestatud, et isikule, kes on vabastatud politseiteenistusest enne

politsei ja piirivalve seaduse jõustumist ning kellel teenistusest vabastamise päevaks oli

tekkinud politseiteenistuse seaduse alusel õigus politseiametniku pensionile, kuid kellele on

pension veel määramata, määratakse politseiametniku pension teenistusest vabastamise päeval

kehtinud politseiteenistuse seaduse alusel.

6(6)

Kaebajal ei olnud teenistusest vabastamise päevaks 02.10.2005 tekkinud PolTS alusel õigust

väljateenitud aastate pensionile. Kaebaja vabastati teenistusest küll enne PPVS jõustumist, kuid

kaebajal oli täitmata vanusenõue. Kaebaja oli politseiteenistusest vabastamise ajal 36-aastane.

Seega ei ole kaebajal õigust politseiametniku eripensionile PPVS § 117 lg 8 alusel.

15.2. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebajal ei ole õigust väljateenitud aastate pensionile ka

VAPS § 12 alusel.

VAPS § 12 kohaselt on väljateenitud aastate pensioni õigus saada politseiametnikel, kes on

töötanud politseis sellele pensionile õigust andvatel kutsealadel või ametikohtadel vähemalt 25

aastat. Selliste kutsealade või ametikohtade loetelu, samuti pensioni määramiseks vajaliku

väljateenitud aastate arvutamise korra kinnitab Vabariigi Valitsus (VAPS § 2 lg 2).

Väljateenitud aastate pension VAPS-s ja politseiametniku eripension PPVS-s on erinevad

pensioni liigid, mille saamise eeldused erinevad. VAPS § 12 ja § 2 lg 2 alusel kehtestatud

politseiametnikele, vanglaametnikele ja päästeteenistujatele väljateenitud aastate pensionile

õigust andvate ametinimetuste loetelu ning neile selle pensioni määramiseks vajaliku staaži

arvestamise kord ei võimalda arvata töötamist politseiametnikuna ajavahemikul märts 1991

kuni september 1994 staaži hulka sooduskorras kolmekordselt (vt ka Tallinna Halduskohtu

08.09.2016 otsus haldusasjas nr 3-16-1031, p 16; Tallinna Ringkonnakohtu 25.01.2013 otsus

haldusasjas nr 3-12-1462, p-d 8 ja 9). VAPS § 2 lg 2 alusel kehtestatud korra kohaselt võib

politseiametniku staaži hulka arvata kohtunikuna, prokurörijärelevalve töötajana või

eeluurimisorgani uurimisala töötajana töötamise aja vaid juhul, kui isik on politseiametniku

ametikohale asunud enne 01.07.1992. Kaebaja astus politseiteenistusse 21.09.1992. Seega ei

saa staaži hulka arvestada töötamist prokurörina. Selliselt on kaebajal VAPS §-s 12 sätestatud

staažinõue täitmata.

16. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 158 lg 5 kohaselt määrab kohus otsuses

kindlaks menetluskulude jaotuse ja menetlusosalistelt välja mõistetavad menetluskulud. HKMS

§ 108 lg-s 1 sätestatakse, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jättis

kaebuse rahuldamata, tehes otsuse seega kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole menetluskulude

väljamõistmist taotlenud, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda

kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Janek Laidvee

kohtunik