3-18-1264/12 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1(10)

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tiia Nurm

Otsuse tegemise aeg ja koht

02.04.2019, Tallinn

Haldusasja number

3-18-1264

Haldusasi

BGS Akustik OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti

28.05.2018

maksuotsuse

nr

12.2-3/039157-9

tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – BGS Akustik OÜ, esindaja vandeadvokaat Gerly

Kask

Vastustaja - Maksu- ja Tolliamet, esindaja Rivo Koemets

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta haldusasja materjalide juurde Maksu- ja Tolliameti 14.03.2019 menetlusdokumen-

dile lisatud e-kirjavahetus OÜ-ga Viira Grupp 3-el lehel.

2. Jätta BGS Akustik OÜ kaebus rahuldamata.

3. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arva-

tes otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 02.05.2019.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliameti (MTA/vastustaja) 28.05.2018 maksuotsusega nr 12.2-3/039157-9 vähen-

dati OÜ BGS Akustik (kaebaja) käibemaksukohustust 1560,60 euro võrra.

Maksuotsuse kohaselt kontrollis MTA 05.01.2017 korralduse ja 14.02.2017 korralduse alusel kae-

baja maksude arvestamise ja tasumise õigsust perioodil september-detsember 2016 (k.a). Kontrolli

käigus tuvastatud maksustamise seisukohalt tähtsust omavad asjaolud on kajastatud 28.02.2018

kontrollaktis (kontrollakt), mis on maksuotsuse lahutamatu osa. Maksuhaldur asus kokkuvõtvalt

seisukohale, et kaebaja ei teostanud ehitustöid ise ega ostnud ehitusteenust sisse OÜ-lt Techno

City Eesti (edaspidi TCE). Seega ei olnud kaebaja ehitusteenuse müüjaks oma väidevale kliendile

ML Viimistlus OÜ (edaspidi ML). Samuti puudus kaebajal vajadus osta ML-lt materjale, mida

müüa siis edasi TCE-le, sest TCE ja kaebaja vahel tehinguid ei ole reaalselt toimunud. Eeltoodust

tulenevalt leidis maksuhaldur, et kaebaja on perioodil 01.09.2016 kuni 31.12.2016 sisendkäibe-

maksu hulgas alusetult kajastanud TCE poolt väljastatud arvetel märgitud käibemaksu kokku

summas 37 705,75 eurot ning kaebaja kasutas teadlikult sisendkäibemaksu mahaarvamise suuren-

2(10)

damise eesmärgil TCE valearveid. Kuna teenuse soetamise fakt kinnitust ei leidnud, siis ei saa

sellest tekkida ka käivet. Tegu on näiliku tehinguga, mida ei võeta maksustamisel arvesse. Tulene-

valt eeltoodust on kaebaja ühtlasi alusetult deklareerinud perioodil 01.09.2016-31.12.2016 KMD

real 1 ML-le 20%-ga maksustatavat käivet kokku summas 196 331,74 ja real 4 20%-ga maksusta-

tavat käivet kokku summas 39 266,35 eurot. Käive saab tekkida vaid reaalsetest tehingutest ning

mittetoimunud tehingutest käivet ei teki. Kuna maksuhalduri hinnangul analüüsitud tehinguid kae-

baja ja ML vahel reaalselt aset ei leidnud, siis ei kuulu nimetatud käive ja sellelt arvestatud käibe-

maks käibedeklaratsioonidel deklareerimisele. Kontrolli tulemusel vähendati kaebaja perioodi

2016 september-detsember sisendkäibemaksu 37 705,75 euro võrra ja sama perioodi maksustata-

vat käivet 39 266,35 euro võrra. Kontrolli tulemusel vähenes kaebaja maksukohustus 1560,60 euro

võrra (39266,35-37705,75).

2. Kaebaja esitas 27.06.2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 28.05.2018 maksuotsuse nr

12.2-3/039157-9 (maksuotsus) tühistamiseks.

3. 02.08.2018 kohtumäärusega haldusasjas 3-18-1264 võttis kohus kaebuse menetlusse.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja seisukoht

4. Kaebaja taotleb maksuotsuse täielikku tühistamist, kuna leiab, et see on õigusvastane. Kaebaja

ei nõustu maksuhalduri poolt tõendite hindamisel tehtud järeldustega.

Ehitusteenuse soetamine TCE-lt.

5. Kaebaja leiab, et MTA poolt väidetud puudused TCE ja kaebaja vahelises lepingus on selgelt

otsitud. TCE kontaktandmed lepingus jäeti lahtiseks, kuna ei teatud, kes konkreetselt TCE poolt

lepingule alla kirjutab. Lepingule kirjutas TCE esindajana alla juhatuse liige Ilja Morozov ning

tema allkiri on tuvastatav. Ehituse töövõtulepingutes nr 005 ja nr 007 kajastuvad kokkulepitud

tööd. Mõlemas lepingus on viide hinnapakkumusele. Koos töövõtulepinguga nr 007 esitati mak-

suhaldurile ka hinnapakkumus, kus kajastud krohvitööde maht. Maksuhaldur ei ole pööranud kae-

baja tähelepanu vajadusele esitada töövõtulepingu nr 005 juurde hinnapakkumus. Kõik TCE arved

sisaldavad andmeid tööde mahtude kohta ning maksuhalduril olid olemas võimalused tööde mah-

tude ja hinna kujunemise võrdluseks. TCE teostatud tööde spetsiifika oli viimistlustööd ja need ei

nõua kirjalikku lepingut ja nendele töödele ei anta praktikas garantiid. Seoses Liiva 3 objektiga on

kaebaja eriarvamuses selgitanud, et arvete hinna muudatus ei ole praktikas erakordne. Detsembri

arvetel näidatud tööd ei ole kaetud ehituse töövõtulepinguga nr 005.

6. MTA poolt TCE töötajate seletustest tehtud järeldused ei lähtu tõenditest. Puudub vaidlus, et

R.J., R.I. ja A.V. olid kontrollitaval perioodil registreeritud MTA töötamise registris TCE töötaja-

teks, kes deklareeris neile väljamakseid. Ehkki isikud mainisid ütlustes objektidena vaid Tallinki

Tennisehalli ja Mustamäe haiglat ja ei maininud Liiva 3 objekti, jättis maksuhaldur välja selgita-

mata, miks isikud Liiva 3 objekti ei maininud ja kas nad seal tööd tegid. Maksuhaldur küll väidab,

et tööd tegi ära ML, kuid see on vaid oletus. Maksuhaldur ei ole küsitlenud ühtki 27-st ML tööta-

jast. Samas ei ole isikute poolt maksumenetluses antud ütlustest võimalik eristada, millised küsi-

mused on esitatud millise korralduse alusel ning küsimuste rõhuasetus tekitab põhjendatud kahtlu-

se, et küsimused neile ei esitatud mitte BGS kontrollimenetluses, vaid TCE kontrollimenetluses.

Sellega on ka seletatav, et isikud on oma seletustes maininud tööde objektidena Tallinki Tennise-

keskust ja Mustamäe haiglat. MTA on oma vastusele lisanud tõendid (lisa 40 ja 41), mille kohaselt

on R.I.ile tehtud septembris väljamakse 300 eurot ja oktoobris 65,52 eurot ja R.J.ile tehtud sep-

tembris väljamakse 600 eurot ja oktoobris 64,84 eurot. Kui tegemist on töötasuga, siis tehakse see

tavaliselt töö tegemise kuule järgneval kuul. Arvestades oktoobri väljamakse suurust ei ole tõenäo-

line, et tegu on töötasuga. Septembri väljamakse sai seonduda augusti töödega, mis ei ole kontrol-

3(10)

liperiood. Eelnevad asjaolud ei ole piisavad kahtluseks, et isikud tegid tööd ML-le ka kontrollipe-

rioodi ajal.

7. Kaebaja vaidlustab ka maksuhalduri järelduse, et R.J. ja R.I. töötasid kontrollperioodil

01.09.2016 kuni 31.12.2016 ja töötavad praegu M.L.i juhtimise ja kontrolli all. Nendel isikutel on

võlaõiguslik leping ML-ga, mille alusel nad aeg-ajalt osutavad teenuseid, kuid ei tööta ML juhti-

mise ja kontrolli all.

8. Paralleelselt BGS maksumenetlusega teostas maksuhaldur maksumenetlust ka TCE suhtes, kus

kontrollitavaks perioodiks oli september 2016. Maksuhalduri poolt oluliseks peetud deklaratsiooni

parandamine TCE poolt, millega tühistati 29.08.2017 toimunud müük kaebajale, on toimunud

peaaegu 6 kuud peale maksuhalduri korralduse saatmist. Maksuhalduril ei õnnestunud saada TCE-

lt kinnitust deklaratsiooni parandamise kohta, kuid sellele vaatamata on esitatud parandusdeklarat-

siooni näol maksuhalduri jaoks tegemist õigustatud isiku (A.B.) poolt esitatud deklaratsiooniga.

Vastavat parandusdeklaratsiooni ei ole maksuhaldur kohtule esitanud ja seetõttu ei ole kontrolli-

tav, mis parandusdeklaratsioon maksuhaldurile esitati. A.B. on 22.07.2017 sõlminud nõude loovu-

tamise lepingu BGS novembri ja detsembri 2016 arvetest tulenevate nõuete kohta. Lepingul on

digiallkiri. Maksuotsuses esitatud väide, mille kohaselt ei ole MTA-le esitatud allkirjalehte või

lepingu digikonteinerit, on arusaamatu. Kokkuvõtvalt on kaebaja seisukohal, et maksuhalduri

poolt esile toodud asjaolud ei välista TCE poolt teenuse osutamist BGS-le.

Ehitusteenuse edasimüümine ML-le.

9. Kaebaja poolt ehitusteenuse osutamist ei takista töötajate puudumine. Ehituses on laialt kasutu-

ses alltöövõtt, mida kasutas ka kaebaja. Kaebaja teostas 2017 aastal töid 429 000 euro eest, oma-

mata ühtegi töötajat. Maksuhaldur ei selgita, miks seotud isikute vahelised tehingud ei ole toimi-

vad või lubatavad. Maksuhaldur hindab asjaolusid ebaõigesti, kui leiab, et peatöövõtjale teostas

alltöövõttu ML, kes väidetavalt tellis alltöövõtu kaebajalt. ML tellis kaebajalt vaid teatud tööde

alltöövõtu. MTA järeldus, et ML teostas arvetele märgitud tööd ise, on täielikult motiveerimata.

Maksuhaldur ei ole ML töötajaid küsitlenud. M.L. selgitused on jäetud hindamata. Kaebaja vaid-

lustab ka maksuhalduri järelduse kauba soetuse ja edasimüügi osas.

10. MTA väidetel ei ole TCE esitanud maksuhaldurile oma majandustegevuse toimimise kohta

usaldusväärseid tõendeid. Kaebaja esitas maksuhaldurile 16.03.2018 tõendusmaterjali selle kohta,

et TCE on tegutsev ja et temaga on võimalik suhelda. Viira Grupp OÜ kinnitas nii kaebajale kui

ka maksuhaldurile, et nad teostasid alltöövõttu TCE-le.

MTA seisukoht

11. MTA ei nõustu kaebusega ja vaidleb sellele vastu. Maksuotsus on õiguspärane ja ei kuulu tü-

histamisele.

Ehitusteenuse soetamine TCE-lt.

12. Maksuhaldur ei ole oma järeldusi teinud üksikute asjaolude pinnalt, vaid on tõendikogumi pin-

nalt jõudnud põhjendatud kahtluseni, et tehingud ei ole toimunud selliselt, nagu kaebaja väidab.

13. Maksuhaldurile jääb arusaamatuks, miks jäeti kontaktandmed lepingutes märkimata ka lepin-

gute allkirjastamisel, mil oli teada isik, kes lepingu allkirjastab. Lepingutel on samas käsitsi paran-

datud e-posti aadress ning leping on koostatud selliselt, et ei ole tuvastatav isik, kes töövõtja esin-

dajana lepingu allkirjastas.

14. Väide, et maksuhaldur ei pööranud tähelepanu töövõtulepingu nr 005 hinnapakkumise esitami-

se vajadusele, ei ole tõene. Küsitud on perioodil 01.09.2016 kuni 31.12.2016 toimunud majandus-

tehingute kohta kõiki dokumente. Hinnapakkumine on lepingu nr 005 p 1.3 kohaselt lepingu lahu-

4(10)

tamatuks osaks ja kaebaja oleks pidanud ka selle esitama. Kaebaja ei ole seda esitanud eriarvamu-

sega ega ka koos kaebusega kohtule.

15. Kaebaja väidab, et viimistlustöödele ei antagi garantiid. Vastustaja selle väitega ei nõustu, ku-

na praktikas on tavapärane, et ka viimistlustöödele antakse garantii. Ka viimistlustöödes võib hil-

jem ilmneda puudusi. Samas on oluline märkida, et nii töövõtulepingu nr 005 kui ka nr 007 punk-

tis 7.1 on sätestatud, et töövõtja garantiiaeg tööle on kaks aastat ning algab tööde üleandmise- vas-

tuvõtmise päevast. Arve-saatelehe alusel töö vastuvõtmine on tavapäratu kuna ehituses antakse

tööd üle aktiga, mille kohta on viide ka mõlema töövõtulepingu punktis 6.2. Seega ei vasta arve-

saatelehe alusel töö vastuvõtmine koostatud töövõtulepingule ning arve allakirjutamine ei tähenda

veel sellega nõustumist, vaid üksnes selle vastuvõtmist. Eelnev näitab, et poolte tegelik tahe ei

olnud omavahelisi õigussuhteid reguleerida. Arvetelt ei ole võimalik ka teenuseid identifitseerida.

Ka juhul, kui mitte arvestada detsembri töid kaetuks töövõtulepinguga nr. 005, siis ületasid arved

lepingu maksumuse 8317,80 euro võrra. Kui arvestada ka detsembri arvet, siis erineb teenuse maht

oluliselt lepingust nr 005. Samas sisaldub lepingu punktis 4.1 säte, mille kohaselt tuleb kõik muu-

datused lepingus vormistada kirjalikult. Selliseid muudatusi ei ole maksuhaldurile aga esitatud.

16. TCE töötajad R.J. ja R.I. ise kõigil arvetel näidatud objektidel töötamist ei kinnita ning tuvas-

tatud ei ole, et TCE oleks kasutanud alltöövõttu. Kui arvestada kõiki TCE poolt perioodil septem-

ber-detsember 2016 esitatud arveid nii tehtud tööde mahtude kui ka summade osas, siis ei ole elu-

liselt usutav, et selle suutsid ära teha kaks töömeest. Oluline on, et isikud olid töötamise registris

registreeritud töölepinguga 08.09.2016 tööle TCE-sse ning VÕS lepinguga üks päev hiljem, st

09.09.2016 ML-i. Väär on seejuures kaebaja väide, mille kohaselt ei tehtud kontrollitaval perioodil

ML poolt väljamaksed R.J.ile ja R.I.ile (MTA vastuse lisad 40 ja 41). Koos muude tuvastatud as-

jaoludega annab see aga aluse kahtluseks, et tegelikkuses tegid töötajad tööd ML-le M.L.i kontrol-

li all, mis osaliselt hõlmas ka vaidlusalustel arvetel kajastatud töid. Kuna töövõtulepingu nr. 005

alusel algasid tööd Liiva 3 lao ja tootmishoone objektil juba augustis ja kestsid kuni detsembrini,

siis ei ole kaebaja väited isikute ekslikust arusaamisest kontrolliobjektidest asjakohased, kuivõrd

ka septembris teostas TCE väidetavalt Liiva 3 objektil töid.

17. Seoses TCE poolse deklaratsiooni parandamisega märgib vastustaja, et maksuhaldur viis paral-

leelselt läbi kontrolli ka TCE-s, kus kontrollitavaks perioodiks oli september 2016 ja kontroll pää-

dis sellega, et TCE juhatuse liige A.Boroditš esitas 28.08.2017 paberkandjal parandusdeklarat-

siooni, millel tühistas müügi kaebajale. Kaebaja väide, mille kohaselt ei ole parandusdeklaratsioo-

ni kohtule esitatud ei vasta tegelikkusele. Parandusdeklaratsioon on toimiku lisa 24.

Ehitusteenuse edasimüümine ML-le.

18. Tehinguid lühidalt kokku võttes oli väidetavalt tegemist olukorraga, kus selleks, et ML-le

teeksid arvetel kajastatud tööd ära ML-ile võlaõiguslike lepingute alusel tööd tegevad isikud, telliti

töö kaebajalt (esindaja samuti M.L.), kes omakorda tellis selle TCE-lt, kes lõppastmes jättis mak-

sud riigile tasumata. Ka töö tegemiseks vajaliku materjali müüs ML kaebajale, kes müüs selle

omakorda edasi TCE-le. Vastustaja hinnangul puudub aga selliste vahelülide tehinguahelasse li-

samisel kaebaja poolt mistahes majanduslik põhjendus, mis kinnitab kahtlust, et varifirma lisatigi

tehinguahelasse teadlikult üksnes maksusoodustuse saamise eesmärgil. Isikutevaheline seotus lisab

sellises olukorras kahtlustele veelgi kaalu. Maksupettuse konspiratiivse iseloomu tõttu võib seda

otseselt tõendavate asjaolude esitamine olla praktiliselt võimatu, mistõttu piisab maksuhalduri

põhjendatud kahtlusest. Kõiki asjaolusid kogumis hinnates leiab vastustaja, et maksuhalduri kaht-

lus, et arvetel märgitud töid ei teostanud TCE, vaid ML ise, on põhjendatud ja eluliselt usutavam.

19. Maksuhaldur palub 14.03.2019 menetlusdokumendis võtta toimiku materjalide juurde e-

kirjavahetuse Viira Grupp OÜ-ga, mis on ekslikult toimikust välja jäänud. Tõendite esitamise täh-

taeg on küll möödunud, kuid kuna maksuotsuses on viidatud tõenditele tuginetud ja kaebaja on

seda käsitlenud, siis on tõendi asja juurde võtmine põhjendatud.

5(10)

KOHTU PÕHJENDUSED

20. HKMS § 162 lg 1 kohaselt lahendab kohus kohtuotsuse resolutsiooniga selgelt ja

ühemõtteliselt kaebuse nõuded ja menetlusosaliste veel lahendamata taotlused. Maksuhaldur palub

14.03.2019 menetlusdokumendis võtta toimiku materjalide juurde e-kirjavahetuse Viira Grupp

OÜ-ga, mis on ekslikult toimikust välja jäänud.

Vastustaja palub võtta asja materjalide juurde tõendid, mille kohaselt pöördus MTA peale kaebaja

eriarvamuse saamist Viira Grupp OÜ poole teabe saamiseks seoses tehingutega TCE-ga. Viidatud

tõendeid on käsitletud maksuotsuse punktis 3, leheküljel 8. Kaebaja on käesolevas menetluses

vaidlustanud maksuhalduri poolt viidatud tõendite alusel tehtud järeldused. Ehkki kaebaja ei ole

viidanud tõenditele kuupäevaliselt, nähtub kohtule, et kuna ettevõttega SkyHummer OÜ

seonduvaid asjaolusid käsitletakse üksnes MTA poolt 14.03.2019 esitatud 03-04.2018 e-

kirjavahetuses ja mitte MTA poolt koos vastusega kaebusele lisatud lisas 38, et kaebaja on

kirjavahetusest teadlik (kaebaja on SkyHummer OÜ-ga seonduvaid asjaolusid käsitlenud

kaebuses). Eeltoodust nähtub kohtule, et kaebaja on viidatud tõenditega enne nende kohtule

esitamist tutvunud. Kuivõrd poolte vahel on vaidlus viidatud tõendite alusel tehtud järelduste osas

ning kohus annab vaidluses hinnangu sellele, kas TCE puhul oli tegemist tegutseva ettevõttega,

kes oleks saanud kaebajale teenuseid osutada, siis on tegemist asjakohaste tõenditega. Kohus

võtab tõendid HKMS § 51 lg 4 alusel vastu, kuivõrd tõendite vastu võtmine ei põhjusta asja

venimist ning kohtuotsuse kuulutamiseks määratud aja tühistamist (kaebaja on tõenditega

tutvunud ja neid menetluses käsitlenud).

21. Vaidlus käib selle üle, kas kaebaja ostis TCE-lt viimase poolt kaebajale september kuni

detsember 2016 väljastatud arve-saatelehtedel näidatud ehitusteenuseid ja müüs neid edasi oma

kliendile ML-le. Samuti on vaidlus selles, kas kaebaja ostis ML-ilt materjale ja müüs need edasi

TCE-le. Maksuhaldur on maksuotsuses leidnud, et arvetel märgitud teenuseid TCE kaebajale ei

osutanud ning kaebaja ei ole ML-le müünud edasi arvetel näidatud teenuseid. Liikusid üksnes

arved ilma majandusliku soorituseta ja kaebaja teadis seda. Seega puudus kaebajal õigus TCE

arvetel näidatud käibemaksu mahaarvamiseks oma tasumisele kuuluvast käibemaksust ning samuti

on kaebaja deklareerinud alusetult 20% maksumääraga maksustatavat käivet ja käibelt

arvestamisele kuuluvat käibemaksu tehingute osas, mis on seotud TCE-ga. Kaebajal puudus

vajadus osta ML-ilt materjale, mida müüa edasi TCE-le, sest tehinguid ei toimunud. Kuna

tehingute toimumine TCE-ga on tõendamata, siis on tegemist näiliku tehinguga maksukorralduse

seaduse (MKS) § 83 lg 4 esimese lause mõttes ning näilikku tehingut ei võeta maksustamiseks

arvesse.

22. Kohus leiab, et maksuotsus on põhjendatud ja kaebaja väited ei anna alust selle tühistamiseks.

Maksuhaldur on lähtunud maksu määramisel asjakohastest maksukorralduse seaduse ja

käibemaksuseaduse (KMS) normidest, on oma seisukohti piisavalt põhjendanud ning vastanud

kaebaja eriarvamuse väidetele. Maksuhaldur ei ole maksumenetluses rikkunud uurimiskohustust.

Kohus nõustub maksuhalduri seisukohtadega ning tugineb kooskõlas halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 165 lg-ga 2 ka maksuotsuse ja selle osaks oleva kontrollakti põhjendustele

neid kõiki üle kordamata, märkides vastuseks kaebusele järgmist.

23. Kaebajale käibemaksu määramise ja maksude korrigeerimise õiguslikud alused on

maksuotsuse kohaselt KMS § 24 lg 1, § 29 lg 1 ja lg 3 p 1, § 37 lg 7 p 2. KMS § 29 lg 1 kohaselt

on maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma maksustamisperioodil KMS §

3 lg-s 4 ning lg 6 p-des 5 ja 6 nimetatud tehingutelt või toimingutelt arvestatud käibemaks, millest

on maha arvatud maksustatava käibe tarbeks, samuti ettevõtlusega seotud § 4 lg-s 2 nimetatud

tehingute või toimingute või välisriigis toimuva ettevõtluse, v.a maksuvaba käibena käsitletud

tehingud (§ 16), tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi

sisendkäibemaks. KMS § 29 lg 3 p 1 kohaselt on sisendkäibemaks maksukohustuslase poolt teiselt

maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks.

KMS § 31 lg 1 sätestab, et teiselt maksukohustuslaselt kauba soetamise või teenuse saamise korral

6(10)

arvatakse sisendkäibemaks maha KMS §-s 37 sätestatud nõuete kohase arve alusel. Eeltoodust

tulenevalt, samuti Riigikohtu väljakujunenud praktikat arvestades (nt otsused nr 3-3-1-81-12, p

11; 3-3-1-49-13, p-d 14-15; 3-3-1-51-15, p 11) on sisendkäibemaksu mahaarvamise üks eeldus

tehingu tegelik toimumine arvel märgitud poolte vahel. Lisaks tuleb maksustamisel arvestada

MKS § 83 lõiget 4, sest KMS § 31 lg 1 seab sisendkäibemaksu mahaarvamisele vormilise eelduse,

kuid MKS § 83 lg 4 mõjutab maksukohustust sisuliselt (vt Riigikohtu otsus nr 3-14-53226, p 12).

MKS § 83 lg 4 kohaselt ei võeta näilikku tehingut maksustamisel arvesse. Kui näilik tehing

tehakse teise tehingu varjamiseks, kohaldatakse maksustamisel varjatud tehingu kohta käivaid

sätteid. MKS § 83 lg 4 kohaldub näilikele ja seetõttu tühistele ehk õiguslikus mõttes

mitteeksisteerivatele tehingutele. Näiline on tehing, milles kokkulepitud tagajärgi pooled tegelikult

ei soovi, st nad on varjatult kokku leppinud, et nad ei loe end seotuks tehingus näidatud õiguste ja

kohustustega. Tsiteeritud norme ja nende kohaldamise praktikat tuleb arvestada ka käesoleva asja

lahendamisel.

Ehitusteenuse soetamine TCE-lt.

24. Tulenevalt MKS §-s 11 sätestatud uurimispõhimõttest peab maksuhaldur välja selgitama tege-

liku olukorra ja tuvastama maksusuhtes olulised asjaolud. Kontrolli tulemusel võib selguda, et

tehingute kohta koostatud dokumendid ei kajasta tegelikku olukorda. Oma järeldusi peab mak-

suhaldur põhjendama.

25. Kaebaja poolt maksuhaldurile kontrollitava perioodi arvetest (MTA vastuse lisa 11, 15-17)

nähtub, et kaebaja on ostnud TCE-lt teenust ning arvestanud arvetel märgitud käibemaksu sep-

tembri 2016 kuni detsembri käibedeklaratsioonil sisendkäibemaksu hulgas. Kaebaja esitas mak-

suhaldurile tehingute tõendamiseks arve-saatelehed ja ehituse töövõtulepingud nr 005 08.08.2016

ja nr 007 19.08.2016 ja hinnapakkumise 16.08.2016 kuupäeva seisuga (MTA vastuse lisad

12,13,14). Ehituse töövõtulepingu nr 005 hinnapakkumust kaebaja ei esitanud. Menetluses andsid

tehingute kohta selgitusi maksukohustuslase esindaja M.L. (MTA vastuse lisa 35) ja TCE töötajad

Rašit Jahin ja R.I. (MTA vastuse lisad 19 ja 21).

26. Kohus leiab, et maksuhaldur on kontrollakti p-s 1.2.1.2 ja maksuotsuse p-s 2.1.3 piisavalt põh-

jendanud oma järeldust, et kaebaja poolt maksumenetluses esitatud tõendid ja selgitused TCE ar-

vetel nimetatud teenuse soetamise kohta ei ole usaldusväärsed ja ei kinnita tehingute toimumist.

26.1 08.08.2016 kuupäeva kandva ehituse töövõtulepingu nr 005 (MTA vastuse lisa 12) kohaselt

kohustus TCE teostama perioodil 15.08.2016 kuni 21.11.2016 töid nimetusega betoonpindade

katmine tolmutõkkega ja müüritise värvimine objektil RRK Liiva 3 lao- ja tootmishoone. Puudub

vaidlus, et hinnapakkumust viidatud tööde tegemiseks maksuhaldurile ega kohtule esitatud ei ole.

Kohus nõustub maksuhalduriga, et kuivõrd maksumenetluses küsiti kaebajalt perioodi 01.09.2016

kuni 31.12.2016 toimunud majandustehingute kohta kõiki andmeid, siis pidi kaebaja saama aru

sellest, et vajalik on esitada ka hinnapakkumus, kui see on olemas. 19.08.2018 kuupäeva kandva

ehituse töövõtulepingu nr 007 (MTA vastuse lisa 13) kohaselt kohustus TCE teostama perioodil

22.08.2016 kuni 10.11.2016 seinte katmise töid vastavalt hinnapakkumusele objektil Tallink Ten-

nisekeskus. Lepingule lisatud hinnapakkumuse (MTA vastuse lisa 14) kohaselt on tööde maht 400

m2 ja hind 7,5 eurot m2 kohta. Kohus nõustub maksuhalduriga, et viidatud lepingute alusel ei ole

võimalik tuvastada, kes on TCE esindajana lepingutele alla kirjutanud, kuna kontaktandmetes

puudub viide TCE esindajale, ehkki kaebaja esindaja andmed on lepingusse märgitud korrektselt.

Ka lepingutel esinev allkiri erineb arve-saatelehtedel olevatest allkirjadest, millest järeldub, et le-

pingule alla kirjutanud isik ei saanud olla sama, kes koostas arved ja andis kaebaja väidete koha-

selt tööd üle. Kaebaja ei ole menetluses esitanud mõistetavat selgitust, miks jäeti kontaktisik le-

pingusse märkimata ka peale seda, kui oli teada, kes esindab TCE-d tehingus (kaebaja väidete ko-

haselt I. M.). Samuti ei ole kaebaja lükanud ümber maksuhalduri väidet, et lepingutesse kantud e-

posti aadress ehitus@tce.com.ee ei toimi. Kohus nõustub maksuhalduriga, et kui tegemist oleks

reaalse tehinguga, jääks tellija sellises olukorras ilma igasuguse kindluseta, et töös ilmnevate puu-

7(10)

duste korral on tal võimalik võtta ühendust töövõtja esindajaga, et tekkinud probleemid lahendada.

Praegusel juhul tellijal vastav kontaktaadress puudub. Asjas on tähelepanuväärne, et TCE esindaja

perioodil 24.10.2016-13.02.2017 E. M. ei osanud maksuhaldurile isegi selgitada, kus asub ettevõt-

te kontor (tl 73-75). Seega jääb arusaamatuks, kuhu oleks tellija saanud oma nõuetega pöörduda

olukorras, kus avaldatud ei ole töövõtja kontakttelefoni, e-posti aadress ei toimi ning ettevõtte

kontori asukoht on teadmata. Kohus ei loe ka põhjendatuks kaebaja väidet, mille kohaselt ei antagi

töödele, mis teostati kirjeldatud lepingute alusel garantiid. Kaebaja väide on ümber lükatud lepin-

gute punktides 7.1 toodud kokkuleppega, mille kohaselt on töövõtja poolt töödele antav garantii 2

aastat ning algab töö üleandmise-vastuvõtmise päevast. Lepingu nr 005 alusel ei ole üleüldse tu-

vastatav, millises koguses ja millise ruutmeetri hinnaga tööde tegemises pooled kokku leppisid.

Ehkki lepingu punktis 1.3 on viidatud lepingu lisaks olevale hinnapakkumusele, ei ole seda esita-

tud. Kohus nõustub kaebajaga selles, et tööde üleandmine-vastuvõtmine ei pea ilmtingimata toi-

muma dokumendi alusel, mis kannab pealkirja „akt“. Samas on ehitussektoris tavapärane, et tööde

üleandmine ja vastuvõtmine dokumenteeritakse, sest tööde vastuvõtmine on reeglina tasu nõude

sissenõutavaks muutumise aluseks. Praegusel juhul on lepingute punktis 6 selgelt kirjeldatud tööde

üleandmise ja vastuvõtmise korda ning sätestatud, et valmis töö üleandmisel koostatakse üleand-

mise vastuvõtmise akt. Samuti on lepingute punktis 5.1.1 sätestatud, et tellija tasub vastavalt teos-

tatud tööde aktidele esitatud arvete alusel. Seega nägi ka lepingute sõnastus ette tööde üleandmise-

vastuvõtmise aktide alusel ning tasu maksmise kohustus tekkis aktide alusel esitatud arvete alusel.

Seega kui aktsepteerida kaebaja käsitlust, mille kohaselt tuleks arve-saatelehti käsitleda kui tööde

üleandmist-vastuvõtmist tõendavaid dokumente, siis erines poolte väljakujunenud praktika oluli-

selt poolte vahel lepinguga kokku lepitust. Iseenesest ei ole selline praktika lubamatu ning ka mitte

täiesti tavapäratu, kuid olukorras, kus poolte käitumine lepingulises suhtes erineb kõigis olulistes

aspektides lepinguga kokku lepitust, tekitab see põhjendatud kahtluse selles, et leping ei väljenda

tegelikku õigussuhet.

26.2 Maksuhaldur on põhjendatult toonud välja ka vastuolu lepingute alusel kokku lepitud tööde

maksumuse ning arvetega kaetud tööde maksumuste vahel. Maksuhaldur on kontrollakti punkti

1.2.1.2 alapunktis b ja maksuotsuse punkti 2.1.3 alapunktis b välja toonud, et kaebaja poolt esita-

tud ehituse töövõtulepingu nr 005 järgi on RRK Liiva 3 objekti kogumaksumus 48 180 eurot, kuid

tegelikult teostati töid Liiva 3 objektil kogumaksumusega 77 386,20 eurot. Kui mitte arvestada et

leping ei hõlma detsembrit, siis on teostatud töid ikkagi summas 56 487,80 eurot, mis ületab le-

pingu maksumuse 8 317,80 euro võrra. Kui arvestada ka detsembrit, siis on vastav näitaja suurem

29 206,20 võrra. Lepingu nr 007 järgi oli tööde maksumus Tallinki Tennisekeskuses kokku 36 000

eurot, kuid TCE arve-saatelehtede alusel on teenuseid osutatud kokku summas 103 090,62 eurot.

Iseenesest on võimalik, et tööde mahud võivad tööde teostamise käigus poolte kokkuleppel suure-

neda, kuid kaebaja poolt on tõendamata vastavate kokkulepete sõlmimine. Samuti ei ole kaebaja

selgitanud, millise õigussuhte alusel teostati ehitustöid objektidel, mis on kajastatud küll arve-

saatelehtedel, kuid mis ei ole hõlmatud kaebaja poolt menetluses esitatud töövõtulepingutega (nt

Tivoli 2.etapp, PERH A-korpus, Arsenali keskus).

26.3 Kaebaja heidab maksuhaldurile ette, et asjaolu, et TCE töötajad R.J. ja R.I. oma ütlustes ob-

jektidena, kus nad töötasid, ei maini Liiva 3 objekti, ei tähenda veel, et isikud nimetatud objektidel

ei töötanud. Kaebaja heidab maksuhaldurile ka ette, et töötajad kuulati üle nii kaebaja suhtes läbi

viidud maksumenetluses kui ka TCE maksumenetluses, kuid küsimuste rõhuasetusest võib aimata,

et tegu oli TCE suhtes läbi viidud maksumenetlusega. Tuginedes nimetatud väitele leiab kaebaja,

et kuna TCE kontroll hõlmas üksnes septembrit 2016, siis on seletatav, miks isikud on maininud

oma seletustes üksnes Tallinki Tennisekeskust ja Mustamäe haiglat, kuid ei maini Liiva 3 objekti,

kus olid kõige suuremad tööd. Kohus kaebaja käsitlusega ei nõustu. Ehkki isikutelt võetud ütlused

hõlmavad mõlema ettevõtte kontrollimenetlusi, ei ole tuvastatav, et isikud andsid ütlusi üksnes

septembri 2016 osas. Ütlustest (MTA vastuse lisad 18-21) nähtub, et isikud andsid ütlusi oma väi-

detava töösuhte osas TCE-ga tervikuna ning ei keskendunud üksnes ühele kuule. Kuivõrd nii le-

8(10)

pinguga nr 007 hõlmatud Tallinki Tennisekeskuse kui ka lepinguga nr 005 hõlmatud Liiva 3 ob-

jekti tööde perioodid on suures osas kattuvad ning TCE-l ei olnud väidetavalt teisi töötajaid, siis

jääb ka kohtule arusaamatuks, miks ei maininud isikud oma ütlustes Liiva 3 objekti, ehkki sellel

objektil olid kõige mahukamad tööd. Nimetatud suuremahulise objekti mainimata jätmine kinnitab

pigem maksuhalduri kahtlust, et tegelikult isikud Liiva 3 objektil ei töötanud. Kaebaja ei ole ka

ümber lükanud maksuhalduri kahtlust, et kuna TCE-l oli reaalselt ainult 2 isikut tööde tegemiseks

ja 1 nende juhendamiseks, siis ei vasta arve-saatelehtedega hõlmatud tööde maht objektiivselt võt-

tes kahe isiku võimetele. Eeltoodut kokku võttes nõustub kohus maksuhalduri järeldusega, et as-

jaolud kogumis, mh asjaolu, et töötajad olid töötamise registris registreeritud TCE töötajatena

08.09.2016 ning üks päev hiljem, st 09.09.2016 võlaõigusliku lepinguga ML-i ning et ka varase-

malt olid töötajad töötanud ML-is, annavad alust järeldada, et isikud tegid tegelikkuses tööd ML-le

ning tehtud tööd hõlmasid osaliselt ka neid objekte, mille kohta on TCE esitanud kaebajale tasu-

miseks arve-saatelehed. Töösuhete ümber vormistamine oli formaalne. Nimetatud kahtlust kinni-

tab asjaolu, et nii ML kui ka TCE objektid kattusid, mistõttu oli isikute kasutamine ML objektidel

reaalselt võimalik. Isikud on tõepoolest oma ütlustes kinnitanud, et tegid tööd TCE-le, kuid nime-

tatud teadmine võis isikuteni jõuda kas kaebaja vahendusel, mitte tegelike asjaolude pinnalt või

siis ei olnud isikud töösuhte ümber vormistamise otsustamisel täiesti vabad. Isikud on avaldanud

lootust, et saavad tööd jätkata ML-is, mis kinnitab kohtu veendumust et isikute jaoks on olnud

oluline, et õigussuhe tegeliku tööandja ML-ga säiliks garantiina mingis vormis ka TCE lepinguga

hõlmatud ajal ning jätkuks peale viidatud suhte lõppemist. Olukorras, kuis isikud on teinud tööd

turul juba tunnustatud ettevõtte ML heaks on arusaamatu, miks oleksid isikud pidanud ilma sisuli-

se põhjenduseta otsustama töötada TCE kasuks.

26.4 Kaebaja on seadnud kahtluse alla asjaolu, et TCE on esitanud 28.08.2017 parandusdeklarat-

siooni ning tühistanud müügi kaebajale. Maksutoimiku materjalide juures on (MTA vastuse lisa 24

) TCE poolt maksuhaldurile 28.08.2017 esitatud parandusdeklaratsioon september 2016, mille

kohaselt on TCE seadusjärgne esindaja tühistanud septembris 2016 toimunud müügi kaebajale.

Maksuhaldur on 29.08.2017 nõustunud deklaratsiooni parandustega. Deklaratsioon on käsitsi alla

kirjutatud A.B. poolt, kes oli nimetatud ajal TCE juhatuse liige. Kaebaja ei ole menetluses väitnud,

et allkiri ei ole kirjutatud A.B. poolt või et A.B.il puudus õigus ettevõtet esindada. Kaebaja on ise

oma vastuväidetes maksuotsusele tuginenud 22.02.2017 sõlmitud nõude loovutamise lepingule

(MTA vastuse lisa 27), mis on allkirjastatud sama isiku poolt. Kaebaja väidetest nähtub, et kaebaja

ei ole parandusdeklaratsiooniga tutvunud, sest väidab veel 22.02.2019 menetlusdokumendis, et

viidatud parandusdeklaratsioon on kohtule esitamata. Seega on kaebaja poolt esitatud väited seo-

ses deklaratsiooni parandamisega põhjendamatud ega põhine tõendite analüüsil. Kohus nõustub

vastustajaga, et asjaolu, et maksuhaldur soovis tõesti täpsemat teavet, sh deklaratsiooni paranda-

mise kohta, esitades selleks TCE-le korralduse 12.2-3/039157-6, mis jäi TCE poolt täitmata, ei

muuda TCE juhatuse liikme poolt paberkandjal esitatud deklaratsiooni olematuks. Kuivõrd TCE

suhtes läbi viidud kontroll hõlmaski üksnes septembrit 2016, siis on aru saadav, miks parandati

üksnes septembri 2016 deklaratsiooni. Seega on maksuhaldur õigesti tuvastanud, et vähemalt sep-

tember 2016 osas ei kinnita arvele märgitud müüja tehingutes osalemist.

26.5 Õige on maksuhalduri järeldus, mille kohaselt on tõendamata, et TCE reaalselt tegutses ette-

võtlusega perioodil september kuni detsember 2016. Esmalt tõendab seda asjaolu, et TCE-l puudus

vajaliku tööjõu puudumise tõttu võimekus sellises mahus teenuseid osutada, nagu seda kajastavad

kaebajale väljastatud arved. Teiseks ei ole iseenesest vaidlust selles, et maksuhalduri poolt TCE-le

esitatud nõuded teabe saamiseks jäid ettevõtte poolt täitmata. Kohus nõustub maksuotsuse lehe-

külgedel 9-10 toodud põhjendustega ega korda neid. Vastustaja poolt kohtumenetluses esitatud

TCE juhatuse liikme Erik Margijev 08.12.2016 ütlustest (tl 73-77) nähtub, et juhatuse liige (alates

24.10.2016) ei tea ettevõtte majandustegevusest midagi, sh ei tea ta midagi sellest, kui palju on

ettevõttel põhivara ja kes on ettevõtte kliendid. Oma ütlustes ei maini juhatuse liige kordagi kaeba-

jat, ehkki isiku juhatuse liikmeks saamisel oli ettevõttel väidetavalt täitmisel vähemalt kaks olulist

9(10)

ehituse töövõtulepingut (lepingud nr 005 ja nr 007). Ei ole ka eluliselt usutav, et reaalselt tegutseva

ettevõtte juhid hoiduvad kõrvale teabe andmisest maksuhaldurile ettevõtte majandustegevuse koh-

ta või et ettevõtte esindaja ei ole ettevõtte tegevusega kõige elementaarsemal tasemel kursis. Ette-

võtlusega tegelemist ei kinnita ka kaebaja poolt maksumenetluses esitatud 22.02.2017 kuupäeva

kandev nõude loovutamise leping, millega TCE loovutas nõuded BGS vastu summas 112 395,54

Fermida Law Office OÜ-le. Nõude hinnaks leppisid pooled kokku 56 200 eurot (MTA vastuse lisa

27). Kaebaja ei ole menetluses esitanud arusaadavat selgitust nimetatud tehingu majanduslike põh-

juste kohta. Kaebaja ei ole väitnud, et TCE-l ja kaebajal olid tekkinud erimeelsused arvete tasumi-

se osas või et kaebaja oli viivituses arvete tasumisel. Maksuhaldur märgib põhjendatult, et 2016

detsembri arvete maksetähtaeg oli alles veebruaris-märtsis 2017, mis tähendab, et loovutatud nõu-

ded ei olnud osaliselt veel sissenõutavad. Olukorras, kus tehingu majanduslik põhjendatus ei ole

äratuntav ega mõistlikult aru saadav, on tõenäoline, et tehing tehti üksnes selleks, et jätta mak-

suhaldurile mulje TCE-st kui reaalselt tegutsevast ettevõttest. Kohus nõustub maksuhalduriga ka

selles, et kaebaja poolt esitatud teave seoses TCE ja Viira Grupp OÜ vaheliste tehingutega ei

tõenda kaebaja väidet, mille kohaselt oli TCE puhul tegemist reaalselt tegutseva ettevõttega. Pi-

gem on õige maksuhalduri kahtlus, mille kohaselt TCE-le Viira Grupp OÜ teenuseid ei osutanud.

Kohus nõustub maksuhalduri poolt maksotsuse punktis 3 (lehekülg 8) toodud järeldustega ega

korda neid üle.

26.6 Seega kokkuvõtvalt kinnitavad kogutud tõendid ja tuvastatud asjaolud kogumis maksuhalduri

kahtlust, et maksuotsusega hõlmatud perioodil puudus TCE-l tavapärane majandustegevus, ning

seega ka võimekus kaebajale teenust osutada. Kaebaja poolt esitatud tõendid seda kahtlust ümber

ei lükka. Kohus selgitab täiendavalt, et ainuüksi kaebajaga tehtud tehingutega seonduvate doku-

mentide vormistamine ei kujuta endast ettevõtte majandustegevust, kui maksuhaldur kahtleb põh-

jendatult nende tehingute tegelikus toimumises. Kaebaja on kohtumenetluses kritiseerinud küll

maksuhalduri poolt tehtud järeldusi, kuid ei ole teinud midagi selleks, et neid järeldusi ümber lü-

kata.

27. Eeltoodut kokku võttes on maksuhaldur maksumenetluses põhjendatult leidnud, et maksume-

netluses kogutud tõendid ei kinnita kaebaja väidet, mille kohaselt oleks TCE ehitusvaldkonnas

tegutsev ettevõte, kes oleks saanud osutada kaebajale kontrolliperioodil ehitusteenuseid. Mak-

suhaldur on seejuures põhjendatult tuginenud MKS § 83 lg-le 4 ning lugenud TCE ja kaebaja va-

helised tehingud näilikeks, s.o tehinguks, mida selles nimetatud poolte vahel ei ole toimunud ning

pooled on varjatult kokku leppinud, et nad ei loe end tehingus näidatud õiguste ja kohustustega

seotuks. Näiliku tehingu saab maksuarvestuses kõrvale jätta MKS § 83 lg 4 alusel. Seda mak-

suhaldur maksuotsuses ongi teinud ning on leidnud, et kuna teenuse soetamise fakt tuvastamist ei

leidnud, siis ei saanud sellest tekkida ka maksustatavat käivet KMS tähenduses ning kaebajal puu-

dus õigus toimumata tehinguid kajastavate TCE arvete alusel tasutud käibemaksu 39 266,36 eurot

oma sisendkäibemaksu arvestuses kajastada.

Ehitusteenuse edasimüümine ML-le.

28. Maksuhaldur on vähendanud kaebaja poolt perioodil 2016 september-detsember deklareeritud

20% maksustatavat käivet 196 331,74 euro võrra ja sellelt arvestamisele kuuluvat käibemaksu

39 266,36 võrra ning viidanud seda tehes asjaolule, et kaebaja poolt ML-le esitatud arved ei ole

tegelikku majanduslikku sisu omavad arved kuivõrd TCE ei osutanud kaebajale arvetel märgitud

teenuseid, millest tulenevalt ei saanud kaebaja neid teenuseid ka ML-le edasi müüa. Kuna kaebajal

endal puudusid töötajad, siis ei saanud kaebaja ka ise teostada töid objektidel, mis on märgitud

müügiarvetel. Samuti puuduvad andmed, et tööd teostas keegi tundmatu kolmas isik. Maksuhaldur

on seisukohal, et tööd teostas tegelikult kaebaja ise. Kohus nõustub maksuhalduri seisukohaga,

märkides vastuseks kaebusele järgmist.

29. Kaebaja vastuväited kaebaja ja ML vaheliste tehingute maksustamisele seonduvad eeskätt

sellega, et tehingud on toimunud arvetel näidatud viisil. Kohus on eelpool nõustunud

10(10)

maksuhalduri seisukohaga, mille kohaselt ei osutanud TCE kaebajale kontrolliperioodil

ehitusteenuseid. Seega ei saanud kaebaja neid teenuseid omakorda müüa edasi ML-le. Menetluses

ei tuvastatud ja kaebaja ei ole väitnud, et talle osutas ML-le edasi müüdud teenuseid mõni muu

isik. Samuti ei ole kaebaja väitnud, et tal oli endal olemas ehitustööde tegemiseks vajalik tööjõud.

Kaebaja on väitnud, et ehitustööd tegi ära TCE ning kaebaja müüs need omakorda edasi oma

kliendile ML-le. Maksuhaldur on ka põhjendatult viidanud asjaolule, et ML ja kaebaja puhul on

tegemist omavahel seotud isikutega, kuivõrd mõlema äriühingu juhatuse liige on M.L.. Iseenesest

on õige, et seotud isikute vahelised tehingud ei ole keelatud. Tegemist on õiguslikult lubatavate

tehingutega. Praegu ei ole aga küsimust selles, kas tegemist on õiguslikult keelatud või lubatud

tehingutega. Maksuhaldur on seadnud kahtluse alla tehingute majandusliku sisu ning asunud

seisukohale, et tehinguid ei toimunud ning kaebaja ja ML vaheliste tehingute puhul on tegemist

näilike tehingutega MKS § 83 lg 4 tähenduses. Asjaolu, et ML ja kaebaja puhul on tegemist

seotud isikutega, võimaldas esitada tehingute tegelikku sisu moonutatult ning varjata

maksuhalduri eest asjaolu, et tegelikkuses tegi arvetel näidatud tööd ära ML ise, kellel olid selleks

vajalikud töötajad ja majanduslik suutlikkus. Maksuhaldur on põhjendatult viidanud asjaolule, et

TCE ja ML objektid kattusid, mistõttu oli ML seadusjärgsel esindajal ka reaalselt võimalik tööde

teostamist jälgida ning kontrollida. Maksuhaldur ei ole maksumenetluses jätnud hindamata M.L.

poolt 09.03.2017 antud seletusi (MTA vastuse lisa 35). Maksuotsuses ega kontrollaktis ei ole küll

viidatud ütlusi eraldi analüüsitud, kuid maksuhalduri põhjendustest on aru saadav, et maksuhaldur

ei nõustu kaebaja ja ML seadusjärgse esindaja väitega, mille kohaselt tehingud TCE ja kaebaja

ning kaebaja ja ML vahel toimusid selliselt, nagu seda väidab kaebaja. Seega ei ole maksuhaldur

menetluses rikkunud põhjendamiskohustust. Eeltoodust tulenevalt nõustub kohus ka kaebaja ja

ML vaheliste teenuste käsitluse osas maksuotsuse põhjendustega neid üle kordamata (HKMS §

165 lg 2).

Materjalide ost-müük.

30. Kaebaja vaidlustab maksuhalduri järelduse kauba soetuse ja edasimüügi osas ning leiab, et

maksuhalduri järeldus tugineb vaid asjaolul, et kaebajal puudus vajadus osta ML-ilt materjale,

mida edasi müüa, sest kaebaja ja TCE vahelisi tehinguid ei ole toimunud. Kohus on eelpool

kaebaja sellekohaseid väiteid juba analüüsinud ja neile vastanud. Kohus ei korda siinjuures oma

seisukohta üle ning leiab, et ka viidatud tehingute osas on maksuhaldur hinnanud tehingute sisu

õigesti. Maksuotsuse punktist 2.3 tulenevalt ja lähtuvalt korrigeerimisest kaebaja poolt oktoobri

2016 käibedeklaratsioonil deklareeritud andmed ei muutunud.

31. Kokkuvõtvalt ei anna kaebuse väited alust maksuotsuse tühistamiseks ja kaebus jääb

rahuldamata.

MENETLUSKULUD

32. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kuna

kaebus jääb rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. MTA menetluskulude

hüvitamist taotlenud ei ole. Seega jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 108 lg

1 ja § 109 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Nurm