2-18-121693/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Nele Atonen

Otsuse tegemise aeg ja koht

02.04.2019, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-18-121693

Tsiviilasi

Rävala Õigusbüroo OÜ hagi J K vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

1 163,15 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Rävala Õigusbüroo OÜ (registrikood 14042462),

lepinguline

esindaja

Alar

Liivamägi

(e-post

info@ravalaburoo.ee)

Kostja J K (isikukood xxx)

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

Resolutsioon

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista kostjalt J K hageja Rävala Õigusbüroo OÜ kasuks põhivõlgnevus 571,69 eurot,

intress 98,05 eurot, võla sissenõudmisega seotud kulud 5 eurot ja viivised 81,67 eurot.

3. Välja mõista kostjalt J K hageja Rävala Õigusbüroo OÜ kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 teises

lauses

sätestatud

määras

alates

13.02.2019

põhivõlgnevuselt

(571,69

eurot)

kuni

põhivõlgnevuse tasumiseni.

4. Menetluskulud jätta 69% ulatuses kostja J K kanda ja 31% ulatuses Rävala Õigusbüroo OÜ

kanda.

5. Välja mõista kostjalt J K hageja Rävala Õigusbüroo OÜ kasuks menetluskulud summas 276

eurot.

6. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal J K tasuda hageja Rävala

Õigusbüroo OÜ kasuks menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni

täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

7. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

Asjaolud

Nõude aluseks on xxx AS ja kostja vahel 06.07.2017 sõlmitud laenuleping nr 20170705032,

mille alusel sai kostja laenu 1000 eurot 12-kuulise tähtajaga, intressimääraga 45,5% aastas. xxx

AS ütles laenulepingu üles 20.06.2018. xxx AS loovutas nõude kostja vastu hagejale

11.09.2018.

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse

lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist

istungil.

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise

lõpuleviimiseks vajalik. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30

päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud

täitemenetlusest teada.

Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte

vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE062200221059223099 Swedbankis, arveldusarvele

nr EE571010220229377229 SEB Pangas või arveldusarvele nr EE221700017003510302

Luminor Bank. Maksekorralduse selgituse reale tuleb märkida selgelt ja arusaadavalt: Harju

Maakohus, tsiviilasja number, milles kautsjoni tasutakse ja isiku nimi, kelle eest kautsjon tasuti.

Maksedokument kautsjoni tasumise kohta või maksedokumendil olevad kõik andmed selle

elektrooniliseks kontrollimiseks tuleb esitada kohtule.

Seaduses

sätestatud

alustel

võib

menetlusosaline

taotleda

riigipoolset

menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kohtuotsuse selgitused

TsMS § 444 lg 3 järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

Käesoleval juhul peab kohus seoses hageja viivisenõude osalise rahuldamata jätmisega

vajalikuks selgitada järgmist.

Hageja nõuab kostjalt sissenõutavaks muutunud viivist summas 228,29 eurot. Viivise

arvutamisel on hageja lähtunud viivise määrast 45,5 % aastas. Kohus leiab, et hageja

viivisenõue kuulub rahuldamisele osaliselt.

Tulenevalt laenulepingust on pooled kokku leppinud viivise määras 0,13% päevas iga laenu

tagastamisega viivitatud päeva eest, seega 45,5% aastas. Kohtu hinnangul on viivise määra

puhul tegemist VÕS § 35 järgse tüüptingimusega. Kostja on sõlminud lepingu tarbijana. VÕS §

42 lg 1 järgi on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi,

lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt

ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste

tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse,

kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus

piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu

eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid

hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi on ebamõistlikult kahjustav

eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise

korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt

kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt

võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on selline

tüüptingimus tühine. Riigikohus on selgitanud, et kuigi VÕS § 42 lg-s 3 ei ole sõnaselgelt

nimetatud, et ebamõistlikult kahjustav oleks tüüptingimustes ebamõistlikult kõrges määras

viivise ettenägemine, on tüüptingimustes sisalduva viivisekokkuleppe ebamõistliku suuruse

korral võimalik järeldada selle kahjustavat iseloomu VÕS § 42 lg 3 p 5 lauseosa „ebamõistlikult

suurt kindlaksmääratud suuruses [---] muud hüvitist" alusel (RKL tsiviilasjas nr 3-2-1-139-14, p

11)

Hindamaks viivisemäära mõistlikkust tuleb kaaluda lepingulise viivisemäära ja seaduses

sätestatud viivisemäära vahelist proportsiooni. Seaduse kohaselt (VÕS § 113 lg 1 teine lause)

loetakse viivise määraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära, millele lisandub 8% aastas.

Arvestades vaidlusalusel ajal kehtestatud referentsimäärasid, kohaldunuks asjas seadusjärgne

viivisemäär suurusjärgus 8% aastas.

Riigikohus on selgitanud, et eelduslikult tuleks hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi

tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär

ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kolleegiumi hinnangul kajastab sellises

suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes

ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult. Samuti ei tähenda viivise

osaliselt sisse nõudmata jätmine seda, et sisuliselt ebamõistlik mh viivise nõudmist võimaldav

tüüptingimus muutuks mõistlikuks tüüptingimuseks, kui tüüptingimuse kasutaja jätab mingil

põhjusel viivise nõudmata või vähendab seda (otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16 p 13). Lepingus

kokkulepitu ületab seaduslikku viivisemäära ligikaudu kuus korda. Kohus leiab, et selline

selgelt ülemäärane ja tarbijat ebamõistlikult kahjustav viivisemäär on tühine.

VÕS § 41 järgi, kui tüüptingimus on tühine või kui seda ei loeta lepingu osaks, kehtib leping

muus osas, kui tingimuse kasutaja ei tõenda, et ta ei oleks lepingut ilma tühise või lepingu osaks

mitteloetud tüüptingimuseta sõlminud. Sellise tingimuse asemel kohaldatakse seaduses seda

liiki lepingu kohta sätestatut. Viivisekokkuleppe tühisuse korral on hagejal võimalik nõuda

viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (Riigikohtu 14.06.2005 otsuse tsiviilasjas nr

3-2-1-66-05 p 24). Seega on hageja õigustatud nõudma kostjalt viivist VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras

81,13 euro tasumisega viivitamisel võlgneb kostja hagejale viivisena perioodil 07.01.2018 –

20.06.2018 2,93 eurot.

84,20 euro tasumisega viivitamisel võlgneb kostja hagejale viivisena perioodil 07.02.2018 –

20.06.2018 2,47 eurot.

87,40 euro tasumisega viivitamisel võlgneb kostja hagejale viivisena perioodil 07.03.2018 –

20.06.2018 2,03 eurot.

90,71 euro tasumisega viivitamisel võlgneb kostja hagejale viivisena perioodil 07.04.2018 –

20.06.2018 1,49 eurot.

94,15 euro tasumisega viivitamisel võlgneb kostja hagejale viivisena perioodil 07.05.2018 –

20.06.2018 0,93 eurot.

97,71 euro tasumisega viivitamisel võlgneb kostja hagejale viivisena perioodil 07.06.2018 –

20.06.2018 0,30 eurot.

636,69 euro tasumisega viivitamisel võlgneb kostja hagejale viivisena perioodil 21.06.2018 –

06.07.2018 2,23 eurot.

571,69 euro tasumisega viivitamisel võlgneb kostja hagejale viivisena perioodil 07.07.2018 –

12.02.2019 27,69 eurot

Kokku tuleb kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis summas 81,67 eurot.

Lisaks nõuab hageja kostjalt viivist TsMS § 367 alusel alates hagiavalduse esitamisest 45,5%

aastas põhivõlgnevuselt. Kooskõlas eelnevalt märgituga mõistab kohus kostjalt hageja kasuks

välja alates 13.02.2019 viivise põhinõudelt VÕS § 113 lõike 1 lauses 2 sätestatud määras kuni

põhinõude 571,69 euro tasumiseni.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei

takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja on kohtule esitanud

menetluskulude nimekirja, milledest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks hagimenetluses

tasutud riigilõiv summas 200 eurot ning õigusabikulud summas 360 eurot, kokku 560.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 139 lg 1 kohaselt on

riigilõiv menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma.

Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul on õigusabikulu

summas 360 eurot selgelt põhjendamatu. Hinnates asja keerukust ja asjas esitatud materjale

leiab kohus, et hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud ei saa olla suuremad kui 200

eurot.

Kohus leiab, et nii riigilõivu kui ka õigusabikulu näol on tegemist põhjendatud kulutustega ja

need tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kokku summas 400 eurot.

Kuivõrd kohus rahuldab hagi ligikaudselt 69% ulatuses, peab kohus TsMS § 163 lg-st 1

juhindudes põhjendatuks jätta menetluskulud 69% ulatuses kostja ja 31% ulatuses hageja kanda.

Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuludena 276 eurot (s.o 400 eurost

69%).

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Nele Atonen

Kohtunik